Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
18.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-385
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.
Menetlusvorm
Suuline, kirjalik
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Esindaja: advokaat Aldo Vassar Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Triin Randoja
Edasikaebamise kord
Xle väljastati tähtajaline elamisluba õppimiseks tähtajaga 17.10.2018 – 31.06.2020. 05.03.2019 peeti X (koos abikaasaga) Tallinna sadamas kinni, kui nad olid minemas kell 18:30 väljuvale Eckerö Line laevale ning viidi arestimajja (isiku kinnipidamise protokollis on märge, et Xl puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks). Kaebaja vabastati kinnipidamisasutusest 07.03.2019 kell 13:50. Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) 05.03.2019 otsusega nr 153-10/154-1 tunnistati kehtetuks Xle välja antud tähtajaline elamisluba õppimiseks nr 2025018992/TE alates 17.10.2018 (tagasiulatuvalt). PPA 06.03.2019 tegi Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1046368451, mille alusel kohustati kaebajat Eestist lahkuma koheselt, kuid mitte hiljem kui 06.03.2019 (märkega, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 06.03.2019).
Kaebaja vaidlustas haldusaktid kohtus. Kohus tühistas nii PPA 05.03.2019 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 2025018992/TE kui ka PPA 06.03.2019 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1046368451. 14.05.2019 saadeti kaebajale uus tähtajaline elamisluba Nepali saatkonda Indias New Delhis. 24.10.2019 esitas X PPA-le avalduse mittevaralise kahju hüvitamiseks. PPA palus esitada lisatõendid ja selgitada, milles seisneb mittevaraline kahju. 15.11.2019 esitas kaebaja PPA-le lisatõendid. PPA 29.01.2020 otsusega „Kahju hüvitamine“ rahuldati kahju hüvitamise taotlus osaliselt summas 882,03 eurot (varaline kahju). Mittevaralise kahju osas PPA otsuses seiukohta ei võtnud. PPA märkis vaid, et kaebaja ei selgitanud, milles seisnes temale tekitatud mittevaraline kahju ning PPA 15.11.2019 päringule vastates palus vaid varalise kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt PPA ei võtnud seisukohta mittevaralise kahju hüvitamise osas. Käesolevas haldusasjas kaebaja palub hüvitada mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.
Kaebuse esitaja väitel vaidlust ei ole poolte vahel järgmiste kesksete asjaolude üle: a) 05.03.2019 otsusega nr 15.3-10/154-1 tunnistas PPA kaebaja elamisloa kehtetuks ning 06.03.2019 tegi talle Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1046368451. Kaebaja lahkus Eestist 07.03.2019. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse ning PPA võttis kaebuse õigeks; b) 29.01.2020 tegi PPA otsuse kaebajale varalise kahju hüvitamiseks ning jättis mittevaralise kahju osas seisukoha võtmata. Seega PPA on õigeks võtnud asjaolu, et kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine ja ettekirjutuse tegemine Eestist lahkumiseks oli õigusvastane ning PPA on jaatanud kahju tekkimist ehk kahju hüvitamise eelduste olemasolu, kohtuväliselt on PPA kaebajale varalise kahju hüvitanud. Vaidlus on jätkunud selle üle, millises ulatuses on kaebajale tekkinud mittevaraline kahju. PPA on leidnud, et kaebaja nõue väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on alusetu, sest kaebaja ei ole seda piisavalt põhjendanud. Kaebaja näol oli tegemist välismaalasest tudengiga, kes õppis Eesti Vabariigi kõrgkoolis täiesti seaduslikult, omades selleks elamisluba, tasudes õppemaksu ning osaledes õppetöös nagu iga teine tudeng. Kaebaja peeti PPA poolt kinni Tallinna sadama terminalis ehk avalikus kohas, kui ta kavatses külla tulnud abikaasaga reisida oma sugulaste juurde Soome. PPA tegi järelduse kaebaja eesmärkide ja tahtluse kohta loobuda õppetööst ning põgeneda Soome, mille järel pidas kaebaja kinni ning teatas tema elamisloa tühistamisest ilma vastava otsuse edastamiseta kaebajale, ärakuulamise ja vastuväidete esitamise võimalust andmata. 05.03.2019 PPA pärast kaebaja ja tema abikaasa kinnipidamist viis nad nagu kurjategijad PPA arestimajja, kus kaebaja veetis öö arestikambris väärikust alandavates tingimustes (mh ei antud kaebajale ööseks isegi tekki või muud katet). 06.03.2019 viis PPA kaebaja Mainori ühiselamusse, kus lasi tal oma asjad kokku pakkida ning seejärel viis Tallinna Lennujaama, kus andis kaebajale korralduse broneerida pilet kodumaale. Enne lendu 07.03.2019 viis PPA kaebaja ja tema abikaasa lennujaama, jättes kaebaja kohapeal lennujaama töötajate valve alla. Kaebaja rõhutab, et alates hetkest, kui ta sadama terminalis kinni peeti kuni hetkeni, kui kaebaja asus pardale minema ei olnud tema käes ei enda passi ega ka PPA otsust, mille alusel ta koos abikaasaga välja saadeti. Kaebaja pärimisele, mis õiguslikul alusel teda välja saadetakse ning kas ja kuidas saaks ta asjakohast otsust vaidlustada, vastati talle keeldumisega, lubades kõnealune otsus anda kätte lennukile saabumisel. Kaebaja oli juba siis oma lepingulise esindajaga kontaktis, kuid puudus PPA otsus, mille alusel oleks saanud tema esindaja Aldo Vassar koheselt reageerida. Esindaja pöördus PPA poole telefoni teel juba 06.03.2019, et PPA edastaks otsused. PPA vastas kaebaja lepingulisele esindajale alles 07.03.2019 kell 10:33 selgitusega: „Tere! Vabandan, et ei olnud võimalik edastada. Lugupidamisega“ (kaebuse lisa 10). Kaebaja saadeti õigusvastaselt ja jõuga paari päevaga riigist välja kaebeõiguse või isegi vastava otsusega tutvumise võimaluseta, mis samuti ilmselgelt tekitas kaebajale rohkesti hingelisi üleelamisi ja kannatusi. Seega
kogu PPA poolt läbi viidud menetlus, selle käigus tehtud toimingud (avalikus kohas arestimine, vahi alla paigutamine, konvoeerituna lennujaama jätmine ning alusetult riigist väljasaatmine) kogumis on tekitanud kaebajale stressi ja raskeid hingelisi üleelamisi ning seega ka mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse küsimus on ka otseselt seotud riikliku väärikuse küsimusega. Seega kui Eesti Vabariigis Politsei- ja Piirivalveamet isikut õigusvastaselt ja ebainimlikult kohtleb, mh katkestades inimese elukorralduse päevapealt 5 kuuks ning isegi ei vabanda inimese ees, tuleb seda kõike arvesse võtta ning selle eest kohane hüvitis välja mõista. Kaebaja soovib kokkuvõtvalt rõhutada, et PPA õigusvastast käitumist tuleb vaadata ning hinnata kogumist, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja PPA poolt tehtud toiminguid. Nimelt kaebaja saadeti täiesti õigusvastaselt ning jõuga paari päevaga riigist välja ilma kohese kaebeõiguse või isegi vastava otsusega tutvumise võimaluseta, mis ilmselgelt tekitas temale rohkesti hingelisi üleelamisi ja kannatusi. PPA viis kaebaja suhtes läbi õigusvastase menetluse, mille käigus toime pandud toimingud olid mh avalikus kohas arestimine, vahi alla võtmine, konvoeerituna lennujaama jätmine ning alusetult riigist väljasaatmine, kaebeõiguse välistamine ehk kõik käesolevas menetluses välja toodud asjaolud kogumis on tekitanud kaebajale stressi ja raskeid hingelisi üleelamisi ning seega ka mittevaralist kahju, mida kaebaja ka kohtuistungil kohtule isiklikult selgitas. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesolevas kaasuses on PPA oma käitumisega ja tegevusega alandanud kaebaja väärikust, võtnud õigusvastaselt vabaduse ning rikkunud ka kodu ja eraelu puutumatust. Kaebaja palub kohtul arvesse võtta, et tegemist on täiesti ainulaadse kaasusega. Antud juhul on PPA kaebajat kohelnud nagu mingit teisejärgulist inimest – kaebaja ei ole küll Eesti Vabariigi kodanik, aga ilmselgelt seaduslikult Eestis viibival välismaalasel on kõik samad põhiõigused, sh õigus vabadusele, väärikusele ning eraelu puutumatusele. Vastustaja ei vaidle vastu, et on rikkunud X õigusi tema elamisloa kehtetuks tunnistamisega ja tema Eestist lahkumisele sundimisega, kuna järgnenud kohtumenetluse käigus tuvastati PPA tegevus õigusvastaseks ning vastavad haldusaktid tühistati (Tallinna Halduskohtu 29.04.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-497). PPA jääb aga kaebajaga eriarvamusele temale mittevaralise kahju tekkimise aluse ja tekitatud kahju suuruse osas. PPA leiab, et kuna kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise, kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemise ning Eestist väljasaatmise menetluse kestel oli temalt vabadus võetud, siis on põhjendatud vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine RVastS § 9 lg 1 alusel. Kuigi kaebajalt ei ole vabadust võetud süüteomenetluse käigus, on PPA hinnangul kaebajalt alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju suurust võimalik analoogia alusel välja arvutada SKHS § 11 lg 4 alusel. Viidatud sättele tuginedes leiab PPA, et kaebajale on põhjendatud maksta mittevaralise kahju hüvitist vabaduse võtmise eest 147,20 eurot. Vastustaja hinnangul tuleb nimetatud summaga hõlmatuks lugeda ka kinnipidamisruumis viibimisega kaasnenud ebamugavused (sh teki puudumine). PPA leiab, et kaebaja nõue väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on alusetu. Vabaduse võtmisega samaaegselt viidi kaebaja suhtes läbi haldusmenetlust (elamisloa kehtetuks tunnistamine, kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemine ning Eestist väljasaatmine). PPA hinnangul ei saanud haldusmenetluse toimetamine iseenesest, isegi kui selle käigus vormistatud otsused hiljem tühistati, olla kaebaja inimväärikust alandav. Kaebaja peeti kinni 05.03.2019 umbes kell 18.00, mil ta oli koos abikaasaga Tallinna Sadamas minemas Eckerö Line laevale. Isikutega vesteldi, misjärel leiti, et esineb alus X tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Pärast 05.03.2019 otsuse nr 15.310/154-1 tegemist alustati väljasaatmismenetlust. Samal ajal said kaebaja ja tema abikaasa vabalt enda telefone kasutada ning teavitada kinnipidamisest, keda soovisid. Isikud paigutati ööseks PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna kinnipidamisruumi. 06.03.2019 kella 14.00 paiku toimetati kaebaja ja tema abikaasa lennujaama. Lahkumisettekirjutuse kohaselt tuli Xl Eestist lahkuda hiljemalt 06.03.2019. Sellele vaatamata tuli PPA vastu X ja tema abikaasa palvele võimaldada neil broneerida lennupilet Tallinnast Istanbuli 07.03.2019. Isikud vormistati lennule ning suunati lennujaama nonSchengen-alale lennu väljumist ootama. Kaebaja ja tema abikaasa lahkusid Eestist Tallinn-Istanbul lennuga 07.03.2019. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks haldusmenetluses mingisuguseid
väärikust alandavaid toiminguid läbi viidud. Vastustaja ei nõustu, et kuivõrd kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine ning kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemine ja Eestist väljasaatmine osutusid hilisema kohtumenetluse käigus õigusvastasteks, oleks kogu menetlus tervikuna vaadeldav kaebaja väärikust alandavana. Riigikohus on RVastS § 9 lg-t 1 kohaldades pidanud võimalikuks mittevaralise kahju hüvitamist ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisega ning leidnud, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. PPA ei vaidle vastu, et on rikkunud X õigusi tema elamisloa kehtetuks tunnistamisega ja tema Eestist lahkumisele sundimisega, kuna järgnenud kohtumenetluse käigus tuvastati PPA tegevus õigusvastaseks ja vastavad haldusaktid tühistati (Tallinna Halduskohtu 29.04.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-497).
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Käesolevas haldusasjas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei vaidle vastu, et on rikkunud X (kaebaja) õigusi tema elamisloa kehtetuks tunnistamisega ja tema Eestist lahkumisele sundimisega, kuna järgnenud kohtumenetluse käigus tuvastati PPA tegevuse õigusvastasus ning vaidlustatud haldusaktid (elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus ja ettekirjutus Eestist lahkumiseks) tühistati seoses vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtuga (Tallinna Halduskohtu 29.04.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-497). Poolte vahel on vaidlus mittevaralise kahju aluse ja suuruse ja üle. PPA leiab, et kuna kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise, kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemise ning Eestist väljasaatmise menetluse kestel oli temalt vabadus võetud, siis on põhjendatud vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine RVastS § 9 lg 1 alusel. Kuigi kaebajalt ei ole vabadust võetud süüteomenetluse käigus, on PPA hinnangul kaebajalt alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju suurust võimalik analoogia alusel välja arvutada SKHS § 11 lg 4 alusel. Viidatud sättele tuginedes leiab PPA, et kaebajale on põhjendatud maksta mittevaralise kahju hüvitist vabaduse võtmise eest 147,20 eurot. PPA hinnangul tuleb nimetatud summaga hõlmatuks lugeda ka kinnipidamisruumis viibimisega kaasnenud ebamugavused (sh teki puudumine). Vastustaja arvates ei ole PPA kaebaja väärikust alandanud. Kaebaja leiab, et PPA oma käitumisega ja tegevusega on alandanud tema väärikust, võtnud õigusvastaselt vabaduse ning rikkunud ka kodu ja eraelu puutumatust. PPA ametnike poolt õigusvastaselt kaebaja suhtes tehtud toimingute ja vastu võetud otsustega piirati isiku Põhiseaduse §-st 20 tulenevat õigust vabadusele, samuti võimalust teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Kaebaja saadeti õigusvastaselt ning jõuga paari päevaga riigist välja kaebeõiguse või isegi vastava otsusega tutvumise võimaluseta, mis samuti ilmselgelt tekitas kaebajale rohkesti hingelisi üleelamisi ja kannatusi. Kogu PPA poolt läbi viidud menetlus, selle käigus toime pandud toimingud (avalikus kohas arestimine, kinnipidamisruumi paigutamine, konvoeerituna lennujaama jätmine ning alusetult riigist väljasaatmine) kogumis on tekitanud kaebajale stressi ja raskeid hingelisi üleelamisi ning seega ka mittevaralist kahju. 21.04.2021 toimunud kohtuistungil kaebaja selgitas kohtule järgmist: „/.../Olen kooli lõpetanud ja minu elamisluba pikendati 5 aastaks. Elan ja töötan Eestis. Õppeasutusega probleeme ei olnud, mul lubati õpinguid jätkata. Selgitab kohtule, milles väärikuse alandamine seisnes. Mind süüdistati asjades, mida ma ei olnud teinud. Ma ei saanud oma õpingutele keskenduda. Olin palju raha kulutanud sellele, et õppida siin. Ühe semestri õppemaksud ma juba kaotasin. Olin hirmul ja ei osanud midagi arvata sellest olukorrast. Ma ei saanud aru, mida mulle räägiti ja keegi ei selgitanud põhjusi, miks mind välja tahetakse saata. Politsei otsis kõik minu kotid arestimajas läbi. Mind eraldati abikaasast ja ma ei teadnud kus ta asub. Arestimajas oli külm, tekki mulle ei antud. Põhiline oli see, et mind ei kuulatud
üldse. Mind kohustati Eestist lahkuma öösel Venemaa kaudu. Olin ehmunud ja depressioonis tol hetkel/.../.“ Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Halduskohtu 29.04.2019 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-497 tühistati PPA 05.03.2019 otsus nr 15.3-10/154-1 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ning PPA 06.03.2019 ettekirjutus nr 1046368451 Eestist lahkumise kohta. Vastustaja võttis kaebuse õigeks. Kohus märkis nimetatud otsuses, et õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõuetega. Seega vaidlust ei saa olla eelviidatud haldusaktide (sh nende väljaandmisega seonduva tegevuse) õigusvastasuses, mida vastustaja tunnistas kaebuse õigeksvõtu avaldust kohtule esitades. Varalise kahju on vastustaja kaebajale hüvitanud, selle üle käesolevas kohtumenetluses ei vaielda. Kuna vastustaja ei ole sisuliselt mittevaralise kahju hüvitamise nõuet lahendanud, siis pöörduski kaebaja kohtusse mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtu äranägemisel. Kohtu jaoks on ilmne, et kaebajale on tekitatud mittevaraline kahju õigusvastaste haldusaktide väljaandmisega ja sellest tuleneva PPA tegevusega (alates kaebaja sadamas kinnipidamisest kuni riigist väljasaatmiseni). Mittevaraline kahju kuulub väljamõistmisele Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 alusel. Kõik tingimused selleks on täidetud. Kohus hindab PPA õigusvastast tegevust kogumis. Kaebaja kirjeldas oma emotsioone 21.04.2021 kohtuistungil, s.o mida ta tundis kogu selle aja vältel, mil ta sadamas kinni peeti koos abikaasaga kuni nende riigist väljasaatmiseni, sh 5 kuud teadmatuses viibimist (kas ta saab Eestisse naasta ja kõrgkoolis õpinguid jätkata). Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt viidatud Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 lg 2 kohaldamisega mittevaralise kahju väljaarvutamisel. Kaebaja esindaja täpsustas, et mittevaraline kahju tuleks kaebajale välja mõista väärikuse alandamise, õigusvastaselt vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse rikkumise alusel. Kohus leiab samuti, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele eelviidatud säte mittevaralise kahju arvestamise osas, ka mitte analoogia alusel. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda (§ 1 lg 1). Vastavalt SKHS §-le 4 isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist käesolevas seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Praegusel juhul kaebajale ei ole tekitatud kahju süüteomenetluses (kriminaalmenetluses või väärteomenetluses). SKHS § 11 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 7 (kahju hüvitamine sõltumata süüasja lõpptulemusest) alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Kaebajalt ei ole võetud vabadus süüteomenetluses, mille üle vaidlus puudub. Kaebaja esitatud mittevaralise kahju nõude osas kohaldub RvastS § 9 lg 1, mille kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise (nt süüteomenetlusevälise vabaduse võtmise), kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RvastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohtu hinnangul kaebajalt oli süüliselt võetud vabadus, kuna puudus õiguslik alus tema kinnipidamiseks, ajutise kinnipidamise ruumi (Tallinna Kesklinna politseijaoskonna ajutise kinnipidamise ruum asukohaga Kolde pst 65) paigutamiseks ja väljasaatmiseks (oli tervikuna õigusvastane). Ebaseadusliku kinnipidamisega, ajutise kinnipidamise ruumi paigutamisega (kus talle ei antud isegi tekki vm katet) ja väljasaatmisega alandati kaebaja väärikust, tekitades temale hingelisi kannatusi, rikuti kaebaja eraelu puutumatust, sh kaebaja tahte vastaselt katkestati tema õpingud kõrgkoolis. Siinkohal kohus osundab, et politsei pädevusse ei kuulu õppeprotsessi sekkumine (eksamite sooritamise/võlgnevuste likvideerimise aeg/kord, loengutest osavõtt jm õppeprotsessiga seonduv on õppeasutuse ja tudengi vaheline kokkulepe). PPA võib tähtajalise elamisloa õppimiseks kehtetuks tunnistada, kui õppeasutus on teavitanud üliõpilase eksmatrikuleerimisest/selle kavatsusest. Antud juhul sellist situatsiooni ei esinenud ning õppeasutus ei teavitanud PPA-d kaebaja
eksmatrikuleerimise kavatsusest (vastupidist ei ole vastustaja tõendanud). Ettevõtluskõrgkool Mainor, vastates kirjalikult PPA küsimustele, teavitas politseid, et kaebaja eksmatrikuleeriti märtsis 2019, kui ta oli juba Eestist välja saadetud (seoses isiku väljasaatmisega, mitte enne seda). Kaebaja esitas õppeasutusele avalduse taasimmatrikuleerimiseks, mis rahuldati. Õppeasutus, tulles vastu kaebajale, võimaldas tal õpinguid jätkata ja kõrgkooli lõpetada. Kaebaja peale kõrgkooli lõpetamist elab ja töötab Eestis. Mittevaralise kahju hüvitamise üle otsustamine on hinnanguline. Kohus hindab kaebaja suhtes läbi viidud menetlust (sh õigusvastaste haldusaktide väljaandmine) tervikuna ja neid emotsioone, mida ta tundis ja läbi elas alates tema (ja ta abikaasa) kinnipidamisest kuni riigist väljasaatmiseni ja sealt edasi 5 kuu vältel viibides teadmatuses, kas ta saab õpinguid jätkata ja Eestisse naasta või peab õpingud katkestama (tasuline õpe). Kaebaja kirjeldatud emotsioonid on kohtu jaoks usutavad ning kohus aktsepteerib neid. Kohus nõustub kaebuse põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Kõiki asjaolusid koos/kogumis arvestades leiab kohus, et kaebajale on vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralist kahju, mille suuruseks rahas kohus hindab 5000 eurot. Kohtu hinnangul väiksem hüvitisesumma ei pruugi kaebajale mittevaralise kahju tekitamist heastada.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt 09.10.2020, 21.04.2021 ja 30.04.2021 menetlusdokumendi alusel. Kaebajat esindas menetluses Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat Aldo Vassar. Kohtule on esitatud kaebajale osutatud õigusteenuse kohta Advokaadibüroo LINDEBERG arved Xle (09.10.2020 arve nr 201008, 08.03.2021 arve nr 210223, 21.04.2021 arve nr 210351, 30.04.2021 arve nr 210386) koos tööde spetsifikatsioonidega. Õigusteenust on osutatud tasumääraga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Esindaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 5791 eurot (osutatud õigusteenusetasu koos käibemaksuga, lisaks riigilõiv 250 eurot). HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Analüüsides kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu keerukust ja mahtu ning lähtudes tööde spetsifikatsioonides esitatust, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 09.10.2020 arve nr 201008 alusel õigusteenusetasu hüvitamine spetsifikatsioonis kajastatud järgmiste toimingute eest: 31.01.2020 nõupidamine ja e-kirjavahetus kliendiga, s.o enne kaebuse koostamist ja kohtule esitamist (33 minutit), kuna toiming ei ole seostatav käesoleva vaidlusega. Samuti ei loe kohus põhjendatuks õigusteenusetasu hüvitamist 01.04.2020 (4 minutit) ja 16.04.2020 (3 minutit) e-kirjavahetus kliendiga eest; 05.05.2020 (45 minutit) ja 06.05.2020 (1 tund ja 26 minutit) kohtunõudele vastuse koostamine eest ning 08.07.2020 (14 minutit) kohtumäärusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga eest, kuna toimingute tegemise vajalikkus ei ole kontrollitav ega seostatav käesoleva haldusasja menetlusega. 09.10.2020 toimingu osas (lõppseisukoha koostamine ja kohtule esitamine) loeb kohus õigusteenuse osutamise põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Seega loeb kohus 09.10.2020 arve nr 201008 alusel põhjendatuks õigusteenuse osutamiste kokku 21 tunni ulatuses summas 3150 eurot, millele lisandub käibemaks summas 630 eurot, seega kokku summas 3780 eurot. Lisaks loeb kohus põhjendatuks 08.03.2021 arve nr 210223 ja 21.04.2021 arve nr 210351 alusel osutatud õigusteenuse osutamise kokku summas 365 eurot, millele lisandub käibemaks summas 73 eurot, seega kokku summas 438 eurot. 30.04.2021 arve nr 210386 alusel osutatud õigusteenuse osutamise (21.04.2021 kohtuistungil osalemine ning 30.04.2021 istungi protokolliga tutvumine ja lõppseisukoha koostamine ja kohtule esitamine) loeb kohus põhjendatuks kokku 3 tunni ulatuses summas 450 eurot, millele lisandub käibemaks summas 90 eurot, seega kokku summas 540 eurot.
Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks osutatud õigusteenuse kulude väljamõistmist osaliselt, s.o summas 4758 eurot (koos käibemaksuga), lisaks sellele kaebuselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Seega menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele kokku summas 5008 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.10.2022 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.