TARTU SCRAP TERMINAL OÜ kaebus Transpordiameti tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja TARTU SCRAP TERMINAL OÜ, seaduslik esindaja Igor Aleksejev Vastustaja Transpordiamet, volitatud esindaja Sigrid Rahkema
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TARTU SCRAP TERMINAL OÜ kaebus.
2.Mõista Transpordiametilt TARTU SCRAP TERMINAL OÜ kasuks välja hüvitis summas 178 eurot ja 34 senti.
3.Mõista Transpordiametilt TARTU SCRAP TERMINAL OÜ kasuks välja menetluskulu summas 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. juulil 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.TARTU SCRAP TERMINAL OÜ (kaebaja) soovis 25. augustil 2020 Maanteeametis (1. jaanuarist 2021 Transpordiamet - vastustaja) registreerida Saksamaalt soetatud mootorsõiduki Mercedes-Benz GLE 350 D 4MATIC. Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollis asus vastustaja esindaja (ülevaataja) seisukohale, et mootorsõiduki tagumise istmerea keskmine turvavöö ei ole töökorras ning väljastas kontrolli akti nr ARK0713336 sõiduki tehnonõuetele mittevastavuse kohta (akt nr ARK0713336 – tl 6).
26.augustil 2020 pöördus kaebaja uuesti vastustaja teenindusbüroosse ning uuel sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tunnistati mootorsõiduk kontrolli aktiga nr ARK0712927 (akt nr ARK0712927 – tl 9) tehnonõuetele vastavaks.
2.Kaebaja esitas vastustajale 15. septembril 2020 taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 178 eurot 34 senti. Kaebaja hinnangul jõudis ülevaataja sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel 25. augustil 2020 ekslikule järeldusele, et sõiduki tagumise istmerea keskmine turvavöö ei ole töökorras. Kaebaja oli sunnitud seetõttu tellima sõiduki transpordi autoremonditöökotta. Autoremonditeenust pakkuv OÜ PFG eemaldas mootorsõidukilt turvavöö ning paigaldas uue, mis töötas samamoodi nagu vana, s.t vana turvavöö oli töökorras ning ei vajanud väljavahetamist. Seetõttu paigaldati vana turvavöö mootorsõidukisse tagasi. Kaebaja selgitas eeltoodut ülevaatajale, kes lubas mootorsõidukit uuesti kontrollida. Kaebaja tellis 26. augustil 2020 sõiduki transpordi vastustaja Tartu teenindusbüroosse ning ülevaataja tunnistas sõiduki aktiga nr ARK0712927 tehnonõuetele vastavaks. Kaebaja kandis vastustaja tegevuse tõttu otsest varalist kahju 178 eurot 34 senti, mis hõlmab mootorsõiduki transporti vastustaja Tartu teenindusbüroost autoremonditöökotta ja tagasi ning vana turvavöö eemaldamise ja tagasipaigaldamise kulusid remonditöökojas.
3.Vastustaja jättis 13. oktoobri 2020. a vastusega nr 23-8/20/42569-2 (tl-d 17-19) kaebaja kahjunõude rahuldamata põhjendusel, et akt nr ARK0713336 on õiguspärane. Kuna tagumise istmerea keskmise istme turvavöö järsul tõmbamisel iga kord ei lukustunud, siis oli tegemist rikkega ja akt sõiduki tehnonõuetele mittevastavuse kohta oli korrektne. Ei saa väita, et mootorsõiduk oli nõuetele vastavaks tunnistamise päeval, s.o 26. augustil 2020, eelmisel päeval tuvastatud tehnilises seisundis. Kaebaja juhatuse liige veendus sõiduki esmasel kontrollimisel, et turvavöö inertsmehhanismi ei lukustunud nõuetekohaselt. Arusaamatu on, miks remonditöökojas võeti turvavöö kontrollimisel iste lahti ja tehti turvavööga täiendavaid töid. Kahjunõudega koos esitatud piltidelt on näha, et turvavöö on võetud osadeks lahti. Tõendatud ei ole, et tagasi pandi sama turvavöö. Samuti ei ole välistatud, et algse turvavöö tagasipanemisel seda parandati. Seetõttu ei saa väita, et mootorsõiduk oli teise kontrolli ajal samas seisundis kui varem.
4.Kaebaja esitas 10. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse vastustaja tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 178 eurot 34 senti.
5.Tartu Halduskohus võttis 12. novembri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas 12. mai 2021. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.
6.1.Mootorsõiduki ülevaataja jõudis sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusena valele järeldusele, et turvavöö on nõuetele mittevastav. Akt
3-20-2207 nr ARK0713336 on õigusvastane, sest tugineb ebaõigele faktilisele asjaolule. Sõiduki tagumise istmerea keskmise turvavöö lukustumiseks tuleb turvavöö ca 30 cm välja tõmmata selleks, et istet saaks alla lasta turvavööd lõhkumata. Tagumise istmerea keskmine turvavöö tegelikult lukustus, kuid vajas selleks rohkemat väljatõmbamist. Turvavöö sees on eraldi mehhanism, mis takistab kohest lukustumist selleks, et tagumise istmerea keskmise istme allalaskmisel turvavöö ei puruneks. Turvavöö vahetamist sõiduk ei vajanud, sest turvavöö oli töökorras. Mootorsõiduk oli 26. augustil 2020 samas tehnilises seisundis nagu eelmisel päeval. Autoremonditeenust pakkuv OÜ PFG eemaldas mootorsõidukilt turvavöö ning paigaldas uue, mis töötas samamoodi nagu vana, s.t vana turvavöö oli töökorras ning ei vajanud väljavahetamist. Seetõttu paigaldati vana turvavöö mootorsõidukisse tagasi.
6.2.Keskmine turvavöö ei tööta teiste istmete turvavöödega samal põhimõttel. Erinevalt tagumise istmerea külgmiste istmete turvavöödest tuleb keskmise turvavöö inertsmehhanismi rakendumiseks tõmmata turvavööd rohkem välja. Videosalvestiselt on nähtav, et ülevaataja võrdleb keskmist turvavööd teiste istmete turvavöödega. Ülevaataja ei väitnud tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel, et vaidlusalune turvavöö ei lukustu rullist 30-40 cm väljatõmbamisel, vaid et see ei lukustu koheselt. Just sel põhjusel jõuti ekslikule järeldusele, et turvavöö ei ole nõuetekohane. Lisaks nähtub videosalvestiselt, et ülevaataja kontrollis asjakohase turvavöö nõuetekohasust üks kord mõne sekundi jooksul, mis on selgelt ebapiisav.
6.3.Vastustaja märgib ka ise, et teise istmerea keskmine turvavöö toimib ülejäänud turvavöödest teisel põhimõttel ning viitab Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehnilise juhi e-kirjale, mida on 13. oktoobri 2020. a vastuses kahjunõudele nr 23-8/20/42569-2 tsiteeritud. Sellest tulenevalt kohendas ka ülevaataja hiljem oma nägemust ülevaatusel toimunust ning oma selgitustes viitab, et tõmbas vööd välja rohkem kui 30-40 cm. Ülevaataja 21. septembri 2020. a selgitus, mis on antud enne Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehnilise juhi kirjelduse saatmist vastustajale, on selgelt vastuolus ülevaataja hilisema 24. septembri 2020. a seletusega.
21.septembri 2020. a selgituses ei maininud ülevaataja, et vöö ei lukustunud rohkem kui 30-40 cm väljatõmbamisel. Ülevaataja väitis, et teistkordsel ülevaatusel lukustus turvavöö esimesel tõmbel. Viimane väide on vastuolus Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehnilise juhi kirjeldusega ning järgnevate ülevaataja selgitustega, et töökorras oleva teise istmerea keskmise turvavöö lukustumiseks on vaja seda rullist 30-40 cm välja tõmmata. Seega on ülevaataja kirjalikud selgitused ebausaldusväärsed.
6.4.Ülevaatajal puudus nõutaval määral arusaam ja väljaõpe uuemate sõidukite ehitusest ja elementide tööpõhimõtetest. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ülevaataja on varasemalt kokku puutunud sõidukitega, mille teise istmerea keskmise turvavöö inertsmehhanismi rakendamiseks tuleb turvavöö rullist 30-40 cm välja tõmmata. Samuti ei teostanud ülevaataja mistahes mõõtmisi tuvastamaks, mitme cm väljatõmbamisel kaebajale kuuluva sõiduki turvavöö inertsmehhanism rakendus.
6.5.Mis puudutab vastustaja väidet, et kaebaja on kaebuses esitatud asjaolusid täiendanud osas, mis puudutab turvavöö inertsmehhanismi rakendumist (turvavöö peab olema rullist ca 30-40 cm ulatuses välja tõmmatud), siis kaebaja sellega nõustub. Kaebaja üritas ka ise Mercedes-Benz esindusest teavet saada, et oleks selge, millistel põhimõtetel asjakohane turvavöö töötab. Kuivõrd kaebaja ei vaidlusta vastustaja poolt Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehnilise juhi vastuses esitatud teavet ning ka ise sellele tugineb, toob see menetluslikus mõttes olukorra, kus Mercedes-Benz GLE 350 D 4MATIC tagumise rea keskmise istme turvavöö inertsmehhanismi rakendumise spetsiifika osas poolte vahel vaidlust ei ole.
6.6.Kohtule esitatud autoremonditeenust pakkuva OÜ PFG kirjalike selgitustega on tõendatud, et kaebaja pöördus esimese kontrolli päeval äriühingu poole eesmärgiga saada selgus, kas turvavöö on töökorras või mitte. Eelviidatud selgituste ning kaebusele lisatud piltidega on tõendatud, et turvavöö eemaldati sõidukist. OÜ PFG hinnangul osutus turvavöö töökorras
3-20-2207 olevaks. Kuivõrd OÜ PFG hinnangul oli turvavöö töökorras ning ülevaataja väitis vastupidist, siis oli võimalik nimetatud vastuolu kõrvaldada üksnes seeläbi, et demonstreerida kaebaja seaduslikule esindajale, kuidas töötab uus turvavöö. Vana turvavöö töötas uue turvavööga identselt, mistõttu oli vana turvavöö täielikus töökorras ning see paigaldati remontimata kujul sõidukisse tagasi.
6.7.Haldusorgan keeldus õigusvastaselt sõiduki tehnonõuetele vastavaks tunnistamisest ja vastava otsuse väljastamisest, mistõttu tekitati kaebajale varalist kahju ning hüvitamisnõue tuleb rahuldada. Kaebaja kandis Transpordiameti õigusvastase tegevuse tõttu varalist kahju, mis väljendus sõiduki remonditöökotta ja tagasi transportimise kulus ning turvavöö eemaldamise ja tagasipanekuga seotud kulus. Sellega tekitati kaebajale otsest varalist kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-te 1 ja 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõttes. Transpordiameti õigusvastase tegevuse ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Juhul, kui ülevaatajal tekkis kahtlus sõiduki tehnonõuetele vastavuses, oleks ta pidanud kaasama sellise vastustaja spetsialisti, kellel on rohkem teadmisi uuemate sõidukite ehitusest ning tekkinud olukorra kohapeal ära lahendama, mitte käivitama kahju tekitava põhjuste ahela. Kaebaja kandis kulusid summas 178 eurot 34 senti ilma käibemaksuta. Kaebaja on käibemaksukohustuslane ning tal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata, mistõttu on kahju hüvitamise nõue esitatud ilma käibemaksuta.
6.8.Ebaõige on vastustaja hinnang, et kaebaja üritab alusetult rikastuda. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 178 eurot 34 senti. Vaevalt on aktiivsel äriühingul võimalik nimetatud summa suurust arvestades oluliselt rikastuda. Kaebaja üritas tekkinud kahju võimalikult minimiseerida.
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
7.1.Kaebaja on kaebuses märgitud asjaolusid täiendanud turvavöö tööpõhimõtet ja inertsmehhanismi rakendumist puudutavas osas vastavalt vastustaja seisukohtadele. Vastustaja
13.oktoobri 2020. a vastuses kahjunõudele nr 23-8/20/42569-2 toodi välja, et Mercedes-Benz sõidukite keskmise turvavöö inertsmehhanism kinnitamata turvavöö korral (tõmmatud vastu seljatuge) ei rakendu ning rakendumiseks on vajalik turvavöö tõmmata rullist ca 30-40 cm ulatuses välja. Kaebaja selgitused on olnud ajas muutuvad ja seotud vastustaja hinnangutega. Algses vastustajale esitatud kahjunõudes ei viidanud kaebaja inertsmehhanismi rakendumise asjaoludele.
7.2.Vastustaja ülevaataja selgitustest nähtub, et turvavöö töötas kontrollimisel erinevalt. Esimese kontrolli ajal (25. august 2020) ei olnud tagumise istmerea keskmine turvavöö töökorras. See selgus, kui turvavöö tõmmati rohkem kui 30-40 cm välja ja turvavöö ei lukustunud igal korral. Ülevaataja selgituste kohaselt auto omanik proovis ka ise ja nägi, et vöö ei lukustu. Turvavöö lukustus, kui see oli peaaegu täies ulatuses välja tõmmatud. Päev hiljem sõidukit teist korda üle vaadates lukustus turvavöö esimesel tõmbel juba kohe väljatõmbe alguses. Videosalvestiselt on samuti näha, et turvavöö lukustumisega oli probleeme. Videosalvestiselt on kuulda, kuidas kaebaja märgib, et „näed, töötab ju“, mille peale ülevaataja vastab koheselt „et nüüd tuli ta lõppu välja ka“. Ka kahe teise vastustaja töötaja selgitused kinnitavad, et poolte vahel oli hiljem vestlus selle üle, kas turvavöö tõmmati välja ja kas see lukustus nõuetekohaselt. Videosalvestiselt ei ole näha ega kuulda, et kaebaja juhatuse liikmel oleks olnud pretensioone kontrolli ajal, vaid ta pigem veendus ka ise selles, et turvavöö ei lukustunud nõuetekohaselt. Seda, et ülevaataja tõmbas vaidlusaluse turvavöö pikalt välja, kinnitab ka 26. augusti 2020. a Tartu teenindusbüroos mootorsõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli videosalvestis, millel ülevaataja ütleb, et „eile ma tõmbasin ta päris pikalt välja“.
7.3.Vastustajale jääb arusaamatuks, miks võeti remonditöökojas iste lahti ja tehti täiendavaid töid, kui eelnevalt veenduti, et vana turvavöö on korras. Samuti ei ole tõendatud, et vana
3-20-2207 turvavöö paigaldati sõidukisse tagasi. OÜ PFG arvel nr 2020142 on märgitud „Kauba nimetus Autoremont (turvavöö eemaldamine ja tagasi panek)“ ning selles ei ole kajastatud tegevusi uue turvavööga. Samas on nii vastustajale esitatud kahjunõudes kui ka kaebuses märgitud, et paigaldati uus turvavöö. Kaebaja 24. novembril 2020 esitatud täiendavast OÜ PFG selgitusest nähtub, et turvavöö võeti lahti selleks, et näidata, kuidas turvavöö töötab. Seega tekitas kaebaja endale ise põhjendamatult mittevajalikke kulutusi. Selgitusega ei ole kuidagi tõendatud, et OÜ PFG paigaldas kaebaja mootorsõidukisse 25. augustil 2020 tagasi algse turvavöö, samuti ei nähtu tööde täpne kirjeldus ja tööde tegemise põhjused. Isegi kui vastab tõele, et sõidukisse paigaldati vana turvavöö tagasi, siis ei ole välistatud, et vaidlusalust turvavööd parandati. Kaebaja esitatud fotodelt on samuti näha, et turvavöö on osadeks lahti võetud. Videosalvestiselt ei ole kontrolli jooksul näha ega kuulda, et kaebaja juhatuse liige oleks andnud märku, et vastustaja esindajaga soovitakse antud teemal rääkida, millest tulenevalt viimane oleks omakorda saanud väidetavast kõnest keelduda.
7.4.Kaebaja väide, et turvavöö töötamist kontrollis ülevaataja üks kord on eksitav, kuna ilmselgelt kontrollis ülevaataja turvavöö korrasolekut enne kaebajat. Videosalvestiselt on näha, et samal ajal, kui kaebaja vaidlusalust turvavööd kontrollib, kummardub ülevaataja autosse sisse ning on kuulda ja näha, kuidas ta taas kontrollib vaidlusalust turvavööd. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja kontrollis turvavöö korrasolekut vaid üks kord.
7.5.Samuti on ebaõige kaebaja seisukoht, et ülevaataja kohendas oma selgitusi pärast ülevaatust. Ülevaataja esitas esmase selgituse 21. septembril 2020 ja Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehniline juht esitas selgituse 24. septembril 2020. Vahetult pärast tehnilise juhi selgitusi kinnitas ülevaataja 24. septembril 2020, et tõmbas turvavööd vähemalt 30-40 cm välja. Tuginedes eelnevale on tõendatud, et ülevaataja on läbivalt selgitanud, et tõmbas kontrollimisel turvavöö pikalt välja ja see ei lukustunud ning hiljem kinnitas, et esimese kontrolli käigus tõmbas turvavööd rohkem kui 30-40 cm välja ja see ei lukustunud. Ülevaataja märgib ka
26.aprilli 2021. a selgituses, et teistkordse kontrolli käigus lukustus keskmine turvavöö esimese tõmbe peale kohe. Järgnevatel katsetel toimis lukusti, kui ülevaataja tõmbas turvavööd rohkem välja (30-40 cm) ning lukusti toimis iga tõmbe peale. Ülevaataja ei nõudnud turvavöö lukustumist kohe väljatõmbe alguses, vaid kontrollimisel selline lukustumine ilmnes. Kui oleks nõutud turvavöö lukustumist väljatõmbe alguses ning tuvastatud seejärel turvavöö samamoodi töötamine nagu 25. augustil 2020, siis oleks sõiduk hinnatud ka 26. augustil 2020 nõuetele mittevastavaks.
7.6.Kaebaja ega ka teised isikud ei ole ülevaataja koostatud aktide kohta esitanud ühtegi vaiet. Ülevaataja on varem kontrollinud mitmeid Mercedes-Benz mudeliseeria 166 sõidukeid ning tema pädevuses ei ole alust kahelda. Kaebaja sõiduk ei olnud sedavõrd tehniliselt eristuv, et kahelda ülevaataja kontrollipädevuses.
7.7.Kuna keskmine turvavöö järsul tõmbamisel iga kord ei lukustunud, siis oli tegemist mitte töökorras oleva turvavööga. Mootorsõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel jõuti seega õigele järeldusele, et mootorsõiduki tagumise istmerea keskmine turvavöö ei vasta nõuetele. Kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ja akti nr ARK0713336 vahel puudub põhjuslik seos. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on, kas vastustaja on 25. augustil 2020 mootorsõiduki Mercedes-Benz GLE 350 D 4MATIC registreerimismenetluse raames tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrollis õigesti tuvastanud aktiga nr ARK0713336 kaebajale kuuluva mootorsõiduki nõuetele mittevastavuse ning kas kaebaja on seeläbi kandnud seoses sõiduki remonditöökotta transportimisega ja seal tehtud töödega varalist kahju, mille vastustaja peab kaebajale hüvitama.
3-20-2207
9.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
10.Liiklusseaduse (LS) § 76 lg 1 esimene lause näeb ette, et mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peab olema riiklik registreerimismärk. Enne mootorsõiduki registreerimist tuleb sellele teostada registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll, mille käigus tehakse otsus mootorsõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse kohta. Otsus vormistatakse kirjalikult üksnes juhul, kui mootorsõiduk tunnistatakse kehtivatele nõuetele mittevastavaks (LS § 76 lg 9). Mootorsõiduk ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda (LS § 73 lg 71). Mootorsõiduki registreerimise tingimused ja kord, sh tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise kord, on LS § 76 lg 13 alusel reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määrusega nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (Kord). Korra § 4 lg 5 kohaselt kontrollitakse registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus sõiduki vastavust lg-s 4 nimetatud dokumentidele, riiklikule tüübikinnitusele ja kehtivatele nõuetele § 5 lg-tes 1–3 toodud mahus ning määratakse § 5 lg-s 4 toodud andmed. Sama korra § 5 lg 2 p 8 kohaselt kontrollitakse ka turvavöid. Vastavalt registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemustele märgib ülevaataja registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile otsuse sõiduki vastavuse kohta kehtivatele nõuetele (Korra § 4 lg 6). Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimine ning selle raames koostatav akt on menetlustoimingud. Kaebaja hüvitamiskaebuse lahendamisel tuleb esmalt kontrollida, kas menetlustoiming oli õiguspärane.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastas vastustaja 25. augustil 2020, et mootorsõiduki tagumise istmerea keskmine turvavöö ei ole töökorras. Vastustaja fikseeris tuvastatud puuduse aktis nr ARK0713336. Pooled on eri meelt aga nii ülevaatuse asjakohasuse ja sõiduki nõuetele vastavuse, kui ka kahju tekkimise ja põhjusliku seose osas.
12.Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehniline juht kirjeldab 24. septembri 2020. a selgituses vaidlusaluse turvavöö tööpõhimõtet. Selgituse kohaselt ei rakendu mootorsõiduki teise istmerea keskmise turvavöö inertsmehhanism kinnitamata turvavöö korral, mis on tõmmatud vastu istme seljatuge. Selleks, et inertsmehhanism rakenduks, peab turvavöö olema rullist mõnevõrra, s.o ca 30-40 cm ulatuses välja tõmmatud. Igal juhul sellise vähima välja tõmmatud pikkuse puhul, mis on vajalik keskmisel istmel istuva reisija kinnitamiseks, rakendub inertsmehhanism järsul tõmbamisel alati (tl 72). Eelkirjeldatud seisukohale ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Seega pooled nõustuvad, et mootorsõiduki tagumise istmerea keskmine turvavöö töötab nõuetekohaselt, kui inertsmehhanism rakendub turvavöö rullist mõnevõrra, ca 30-40 cm väljatõmmatuse korral.
13.Vastustaja on seisukohal, et turvavöö inertsmehhanism ei rakendunud 25. augustil 2020, kui see oli ca 30-40 cm välja tõmmatud. Kaebaja hinnangul viidi sõiduki ülevaatus läbi puudulikult ning tuvastati ekslikult nõuetele mittevastavus, kuivõrd mootorsõiduki tagumise istmerea
3-20-2207 keskmine turvavöö töötas nõuetekohaselt. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, peab usutavaks, et turvavöö töötas 25. augustil 2020 nõuetekohaselt ning et vastustaja tunnistas aktiga nr ARK0713336 mootorsõiduki ebaõigesti nõuetele mittevastavaks.
13.1.Kohus nõustub kaebaja väitega, et ülevaataja selgitused on ajas muutunud. Ülevaataja selgitab 21. septembril 2020, et turvavöö ei lukustunud ning lukustus päris mitme katse peale paar korda, kui ülevaataja tõmbas vöö päris pikalt välja. Kui auto teist korda esitati, siis vöö lukustus esimesel tõmbel juba kohe väljatõmbe alguses. Ülevaataja kinnitas vöö veel kinnituse lukku ja siis lukustus vöö igal tõmbel (tl 71). Pärast Veho AS Mercedes Benz sõiduautode tehnilise juhi 24. septembri 2020. a selgitusi on ülevaataja andnud samal päeval täiendavad selgitused ning märgib, et tõmbas esimese kontrolli ajal vööd rohkem kui 30-40 cm välja ja turvavöö ei lukustunud. Turvavöö lukustus mõnel korral, kui ülevaataja oli selle peaaegu terves pikkuses välja tõmmanud. Teisel kontrollimisel töötas turvavöö esinduse poolt kirjeldatud viisil (tl 73). 26. aprillil 2021 antud selgituses märgib ülevaataja, et teistkordse kontrolli käigus lukustus keskmine turvavöö esimese tõmbe peale kohe. Järgnevatel katsetel toimis lukusti, kui ülevaataja tõmbas turvavööd natuke rohkem välja (30-40 cm). Lukusti toimis iga tõmbe peale (tl 81).
13.1.1.Ülevaataja 21. septembri 2020. a selgitusest võib aru saada, et turvavöö ei lukustunud muidu, kui see oli pikalt välja tõmmatud. Selgitusest aga ei selgu, millises pikkuses oli vöö välja tõmmatud, kui see ei lukustunud, s.t kas turvavöö oli väljatõmbe alguses või mingis osas välja tõmmatud. Samuti ei selgu, kui pikalt oli vöö täpselt välja tõmmatud, kui see lukustus. Ei selgu, kas pikalt väljatõmbamine tähendab turvavöö näiteks pooles ulatuses väljatõmbamist, peaaegu lõpuni väljatõmbamist vms. 24. septembril 2020 märgib ülevaataja juba, et turvavöö ei lukustunud, kui see oli rohkem kui 30-40 cm välja tõmmatud, ning lukustus mõnel korral siis, kui ülevaataja oli selle peaaegu terves pikkuses välja tõmmanud. Ülevaataja on oma selgitusi oluliselt täpsustanud ning kuivõrd selgitus on esitatud pärast Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehnilise juhi 24. septembri 2020. a selgitusi, on kohtule usutav, et täpsustused võivad olla tehtud vastavalt eelnimetatud selgitusele.
13.1.2.Samuti on ülevaataja selgitused osaliselt vastuolus Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehnilise juhi 24. septembri 2020. a selgitusega. Vaidlus puudub selles, et turvavöö töötab korrektselt, kui selle inertsmehhanism rakendub turvavöö ca 30-40 cm välja tõmbamisel. Ülevaataja aga märgib 21. septembri 2020. a selgituses, et 26. augustil 2020, mil sõiduauto tunnistati nõuetele vastavaks, rakendus turvavöö juba kohe väljatõmbe alguses. Eeltoodu aga tähendab, et turvavöö ei töötanud korrektselt, kuivõrd inertsmehhanism peaks alles rakenduma turvavöö mõnevõrra väljatõmmatuse korral. Samas jällegi 24. septembril 2020 kirjeldab ülevaataja, et turvavöö toimis teisel kontrollimisel esinduse poolt kirjeldatud viisil, mis tähendab, et vöö lukustus, kui see oli ca 30-40 cm välja tõmmatud. 26. aprillil 2021 on ülevaataja kaks eelnevat selgitust ühendanud ning märgib, et teistkordse kontrolli käigus lukustus keskmine turvavöö esimese tõmbe peale ning järgnevatel katsetel, kui vöö oli ca 30-40 cm välja tõmmatud.
13.1.3.Ülevaataja selgitustes esinevate ebatäpsuste ja vastuolude tõttu nõustub kohus kaebajaga, et esineb alus ülevaataja turvavöö töötamise osas antud selgituste usaldusväärsuses kahelda. Selgitustest ei nähtu üheselt ja usutavalt, kui pikalt oli turvavöö välja tõmmatud, kui see 25. augustil 2020 ei lukustunud ja kui palju, kui lukustus. Küll aga ei pea kohus asjakohaseks anda hinnangut ülevaataja isiku teadmistele ja pädevusele mootorsõidukite
3-20-2207 tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel. Eeltoodu ei ole ka käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik.
13.2.Kuigi ka kaebaja seisukohad on mõnevõrra muutunud, on kaebaja oma seisukohti täpsustanud peamiselt selles osas, kui mitu cm turvavöö inertsmehhanismi rakendumiseks välja tõmmatud oli ja pidi olema. Kaebaja märgib 15. septembril 2020 vastustajale esitatud kahjunõudes, et turvavöö ei lukustunud 25. augustil 2020 koheselt selle jõuga väljatõmbamisel, vaid vajas selleks rohkem väljatõmbamist. Turvavöö sees on eraldi mehhanism, mis takistab kohest lukustamist selleks, et tagumise rea keskmise istme allalaskmisel turvavöö ei puruneks (tl 14). Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses jäänud samale seisukohale, kuid on lisanud, et turvavöö rohkem väljatõmbamine tähendab selle ca 30 cm väljatõmbamist (tl 2). Tegemist ei ole sellise seisukoha muudatusega, mis annaks alust kahelda kaebaja väidete usaldusväärsuses. Kaebaja on järjepidevalt väitnud, et turvavöö inertsmehhanismi rakendumiseks peab vöö olema mõnevõrra välja tõmmatud. Samuti ei eita kaebaja, et on kaebuses asjaolusid turvavöö inertsmehhanismi rakendumise osas täiendanud pärast vastustaja 13. oktoobri 2020. a vastuses nr 23-8/20/42569-2 viidatud Veho AS Mercedes-Benz sõiduautode tehnilise juhi 24. septembri 2020. a selgitusega tutvumist. Kaebaja on kaebuses võrreldes kahjunõudega teinud ka teisi täpsustusi, kuid tegemist ei ole põhimõtteliste seisukohtade või asjaolude kirjelduse muudatustega.
13.3.Kohtule esitatud videosalvestised 25. augusti ja 26. augusti 2020. a kontrollide kohta ei kinnita vastustaja positsiooni 25. augusti 2020. a mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuetekohasuse osas. Kohus peab siinkohal esmalt asjakohaseks märkida, et kohtule esitatud videosalvestis 25. augusti 2020. a kontrolli kohta on kehva kvaliteediga. Salvesti hangub järjepidevalt, sh ka siis, kui kaamerapildis isikud liiguvad ja tegutsevad, ning helikvaliteet ei ole hea. Seetõttu on raskendatud olukorrast tervikliku ülevaate saamine ning situatsiooni hindamine. Salvestistelt on aga mõningad asjaolud võimalik tuvastada.
13.3.1.Salvestiselt on tuvastatav, et ülevaataja kontrollis 25. augustil 2020 turvavöö töötamist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja etteheide ülevaataja poolt turvavöö liigselt vähese kontrolli kohta ei ole põhjendatud. Videosalvestise kehva kvaliteedi tõttu ei ole ülevaataja poolt esmakordne kontrollimine nähtav, kuid on nähtav, kuidas pärast ülevaatajat kontrollib turvavööd kaebaja ning ütleb „näed töötab ju“. Seejärel kontrollib vastustaja turvavööd hiljem uuesti. Samuti kontrollib turvavööd ülevaataja ees mitmetel kordadel kaebaja (25. augusti 2020. a videosalvestis ajaliselt 05:00-05:30). Küll aga on tõene kaebaja väide, et ülevaataja ei teostanud mõõtmisi tuvastamaks, kui mitme cm väljatõmbamisel mootorsõiduki turvavöö inertsmehhanism ei rakendunud ning kui mitme cm väljatõmbamisel rakendus.
13.3.2.Salvestiselt ei nähtu mootorsõiduki sisevaade ning seetõttu ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui pikalt oli turvavöö inertsmehhanismi toimimist kontrollides välja tõmmatud. Ei ole arusaadav, kas turvavöö oli väljatõmbe alguses või ca 30-40 cm välja tõmmatud. Videosalvestiselt kuuldavast helist on võimalik aga järeldada, et inertsmehhanism mitmetel kordadel rakendus, kuivõrd turvavöö väljatõmbamisega kaasnes heli, mis on iseloomulik turvavöö lukustumisele (vt nt viimati viidatud videosalvestise osa). Videosalvestiselt on tuvastatav ka vastustaja kirjeldatud sõnavahetus. Kaebaja ütleb, et „näed töötab ju“ ning ülevaataja, et „nüüd ta tuli lõppu välja ka“ (25. augusti 2020. a videosalvestis ajaliselt 05:0005:03). Eeltoodu ei kinnita vastustaja väiteid turvavöö ebakorrektse töötamise kohta, vaid asjaolu, et menetlusosaliste vahel oli ka kontrolli ajal erimeelsus turvavöö töötamise osas. Kaebaja leidis, et turvavöö töötab, kuid ülevaataja ei nõustunud sellega. Samuti kinnitab eelviidatud sõnavahetus, et turvavöö inertsmehhanism mingitel kordadel rakendus, kuid
3-20-2207 ülevaataja hinnangul ei olnud see piisav mootorsõiduki tehnonõuetele vastavaks tunnistamiseks. Vastustaja põhjenduste kohaselt kinnitab seda, et ülevaataja tõmbas vaidlusaluse turvavöö 25. augustil 2020 turvavöö töötamise kontrollimisel pikalt välja ka videosalvestis 26. augusti 2020. a teisest mootorsõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollist, mil sõiduk tunnistati nõuetekohaseks. 26. augusti 2020. a videosalvestiselt on kuulda ülevaataja lauset, et „eile ma tõmbasin ta pikalt välja“ (26. augusti 2020. a videosalvestis ajaliselt 03:22-03:35), kuid see ei kinnita 25. augustil 2020 kontrolli nõuetekohast teostamist. Tegemist on ülevaataja poolt eelmisel päeval teostatud kontrollile subjektiivse hinnangu andmisega. Arusaadav ei ole, kui pikalt tõmbas ülevaataja turvavöö 26. augustil 2020 välja, mil tunnistas sõiduki nõuetele vastavaks, ning kas tegelikkuses esines
25.augusti ja 26. augusti 2020. a kontrollide ajal turvavöö töös erinevusi.
13.3.3.Kaebaja märgib, et videosalvestiselt nähtuvalt võrdles ülevaataja 25. augustil 2020 keskmist turvavööd teiste istmete turvavöödega, kuigi turvavööde tööpõhimõtted on erinevad. Salvestisega tutvudes ei saa kohus eeltoodut välistada. Pärast seda, kui kaebaja ütleb ülevaatajale, et „rohkem vaja välja tõmmata“, s.t et turvavöö peab inertsmehhanismi rakendumiseks olema rohkem välja tõmmatud, näitab ülevaataja kaebaja esindajale, kuidas teise istmerea külgmine turvavöö töötab ning ütleb, et „töötab korralikult“ või „töötab kohe“ (videosalvestise heli kehva kvaliteedi tõttu ei ole võimalik täpset sõnastust kindlaks teha) ehk siis võrreldes teise istmerea keskmise turvavööga töötab teise istmerea külgmine turvavöö korralikult või kohe (25. augusti 2020. a videosalvestis ajaliselt 05:03-05:17). Eelnimetatu viitab kaudselt sellele, et ülevaataja võrdles istmerea kahte erinevat turvavööd (keskmist ja külgmist) ning võis rakendada ebakohaselt mõlemale sama tööpõhimõtet. Seega võis ülevaataja lähtuda teise istmerea keskmise turvavöö kontrollimisel ekslikult sellest, et turvavöö inertsmehhanism peab rakenduma kohe väljatõmbe hetkel.
13.4.Videosalvestistelt nähtuv ei kummuta kohtul tekkinud kahtlusi, et 25. augustil 2020 töötas vaidlusalune turvavöö tegelikult nõuetekohaselt. Seda enam, et kaebaja sellekohaseid väiteid kinnitavad OÜ PFG 25. augusti 2020. a arvel nr 2020142 kirjeldatud selgitus (tl 12) ja OÜ PFG juhatuse liikme 20. novembri 2020. a selgitus (tl 37). Eelnimetatud tõenditest nähtub, et turvavöös on mehhanism, mis takistab vöö väljatõmbe alguses lukustumist, et istet alla lastes turvavöö ei puruneks. OÜ-s PFG eemaldati turvavöö ning näidati kaebajale, miks turvavöö nii töötab. Autosse paigaldati uus turvavöö, mis töötas samamoodi. Seetõttu uus turvavöö eemaldati ning paigaldati tagasi vana turvavöö. OÜ PFG juhatuse liige kinnitab, et turvavöö töötas enne selle eemaldamist samamoodi nagu pärast selle tagasipanekut.
13.4.1.Vastustaja etteheited OÜ-s PFG tehtud tööde kohta on kohtu hinnangul asjaolusid arvestades alusetud. Kuna vastustaja asus 25. augustil 2020 seisukohale, et turvavöö on vigane ning kaebajal endal eriteadmised mootorsõiduki turvavöö tööpõhimõtte kohta puuduvad, siis ei olnud kaebajal muud valikut, kui remonditöökojas selle korrektset töötamist põhjalikult kontrollida, et teistkordsel tehnonõuetele vastavuse kontrollis mootorsõidukit samal põhjusel nõuetele mittevastavaks ei tunnistataks. Kaebaja pidi veenduma, kas vastustaja väited vigase turvavöö kohta on tõesed või mitte ning kas ta peab turvavööd parandama või selle välja vahetama. On mõistetav, et selle jaoks on vaja turvavöö eemaldada, selle mehhanismi vaadelda, eemaldatud turvavöö töötamist võrrelda uue turvavöö töötamisega jne.
13.4.2.Kuigi vastustaja kirjeldatud kahtlusi teostatud tööde sisu osas ei ole võimalik lõplikult kummutada, siis ei ole kohtul põhjust arvata, et OÜ PFG on 25. augusti 2020. a arvel nr 2020142 ja 20. novembri 2020. a selgituses esitanud valeväiteid ning et tegelikkuses turvavööd parandati või paigaldati mootorsõidukisse uus turvavöö. OÜ PFG on teostatud töid ja nende põhjuseid
3-20-2207 kirjeldanud ning eelviidatud arvelt ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud turvavöö parandamise eest või soetanud uue turvavöö. Oluliseks ei saa pidada ka asjaolu, et arvel ei ole kajastatud uue turvavöö ajutist mootorsõidukisse paigaldamist. Kuivõrd kaebaja uut turvavööd ei soetanud ning selle mootorsõidukisse paigaldamine ei olnud tööde eesmärgiks, siis on mõistetav, miks selle ajutist paigaldamist arvel ei kajastatud. Kohtule esitatud fotodest nähtub tõepoolest, et turvavöö on lahti võetud ning OÜ PFG oleks saanud turvavööd ka vajadusel parandada või selle uue turvavööga asendada, kuid kuivõrd eelnimetatud arvel olev teave, äriühingu hiljem antud selgitused ning kaebaja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses esitatud seisukohad ei ole omavahel vastuolus, siis ei ole kohtul põhjust tõendite usaldusvääruses ning nendes kirjeldatud toimingute tõepärasuses kahelda. Ka vastustaja esitatud tõendid ei lükka kaebaja väiteid ümber. Tööde teostamise ajakulu neli tundi ei ole niivõrd pikk, et oleks põhjendatud eeldada arvetel kajastamata tööde teostamist. On usutav, et neli tundi võttis aega turvavöö eemaldamine, turvavöö mehhanismiga tutvumine, uue turvavöö paigaldamine ja eemaldamine ning algse turvavöö uuesti paigaldamine, arvestades, et tööde tegemiseks oli vaja eemaldada ka kogu tagaistme nahksisu (vt ka töödest tehtud fotosid, tl-d 7-8).
13.5.Oluline ei ole haldusasja menetluses tuvastada, kas kaebaja nõustus ülevaataja 25. augusti 2020. a järeldustega tehnonõuetele vastavuse kontrolli ajal. Samuti ei ole määravat tähendust sellel, kas vastustaja teised töötajad kuulsid pealt ülevaataja ja kaebaja esindaja erimeelsust seoses turvavöö töötamisega. Vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel ja kahjunõude lahendamisel on oluline see, kas turvavöö vastas lõppkokkuvõttes 25. augustil 2020 nõuetele või mitte. Kuigi vastustaja väidete kohaselt ei nõudnud ülevaataja, et turvavöö rakenduks
25.augustil 2020 kohe väljatõmbe alguses, vaid turvavöö inertsmehhanism ei rakendunud, kui turvavöö oli ca 30-40 cm välja tõmmatud, siis on kohtu hinnangul tõendeid kogumis hinnates kaebaja väited põhistatumad ning on põhjendatud järeldada, et turvavöö vastas siiski
25.augustil 2020 nõuetele. Seega on akt nr ARK0713336 õigusvastane.
14.Kuna vastustaja tunnistas 25. augustil 2020 kaebaja mootorsõiduki ebaõigesti mittenõuetekohaseks, kandis kaebaja mootorsõidukiga seonduvalt erinevaid kulusid. Kohtu hinnangul on kaebajale tekkinud kulude ja vastustaja tegevuse vahel põhjuslik seos.
14.1.Kuivõrd vastustaja tuvastas kaebaja mootorsõiduki nõuetele mittevastavuse, ei võinud kaebaja sõidukiga liikluses osaleda (LS § 73 lg 1) ning oli sunnitud tellima mootorsõiduki transpordi remonditöökotta ning sealt järgmisel päeval tagasi vastustaja esindusse uuele läbivaatusele. ULKOR OÜ 27. augustil 2020 väljastatud arve nr 15 (tl 10) ja maksekorralduse nr 1124 (tl 11) kohaselt tasus kaebaja vastava teenuse eest kokku 58 eurot ja 34 senti ilma käibemaksuta (mõlema päeva eest vastavalt 35 eurot, millest käibemaksu mahaarvestamisel on summaks 29 eurot ja 17 senti).
14.2.Kui vastustaja ei oleks kaebaja mootorsõidukit nõuetele mittevastavaks tunnistanud, ei oleks kaebaja pidanud väidetavalt vigase turvavööga seonduvalt ka remonditöökotta pöörduma. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks endale ise remonditöökojas teostatud töödega põhjendamatult kulusid tekitanud. Turvavöö töötamise kontrollimiseks olid teostatud tööd vajalikud ja põhjendatud (vt ka kohtuotsuse p-d 13.4.1-13.4.2). OÜ PFG 25. augusti 2020. a arve nr 2020142 (tl 12) ja maksekorralduse nr 1123 (tl 13) kohaselt tasus kaebaja autoremondi eest 120 eurot ilma käibemaksuta.
15.Seega põhjustas vastustaja kaebajale hüvitatavat otsest varalist kahju RVastS § 7 lg 3 ja VÕS § 128 lg 3 mõttes kokku 178 eurot ja 34 senti. Kaebajal ei ole võimalik oma õigusi muul viisil kaitsta kui kahju hüvitamisega. Kaebaja nõuab vastustajalt otseselt 25. augusti 2020. a
3-20-2207 kontrollist tingitud kulude hüvitamist. Kohtule ei ilmne, et kaebaja märgitud kulud oleksid ülemäärased ning et kahju hüvitamine oleks kaebaja rikastumise allikaks. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Käesoleval juhul ei esine RVastS §-st 13 tulenevaid aluseid vastustaja vastutuse piiramiseks. Kuna vastustaja põhjustas kaebajale kahju summas 178 eurot 34 senti, peab vastustaja eelnimetatud summa kaebajale ka hüvitama.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 178 eurot 34 senti.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus kohtumenetluses kaebuse esitamisel 15 eurot riigilõivu. Muude menetluskulude väljamõistmist kaebaja ei taotle. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.