Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 16.06.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.10.2021 (kaasa arvatud). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
KOHTU SEISUKOHT
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
Käesolevaks ajaks on isik kinnipidamiskeskuses viibinud alates 05.12.2019 vaheldumisi VRKS ja VSS alusel. PPA väitel esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, et kinnipidamist nelja kuu võrra pikendada.
3.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2)
välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
4.VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates.
5.VSS § 68 punkti 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mis ei tugine ainult isiku poolt toime pandud kuritegudele, vaid arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Nagu PPA on oma taotluses märkinud, mõisteti X Harju Maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx KarS § 120 lg 1 (ähvardamine) ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 (korduvalt lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ja teda karistati vangistusega. Põgenemisohule hinnangu andmisel ei saa siiski lähtuda üksnes isiku varasemast karistatusest. Arvesse tuleb võtta ka muid isikuga seotud asjaolusid. PPA on oma taotluses ja kohtuistungil rõhutanud, et isik võib vabanedes kujutada ohtu oma endisele abikaasale ja tema uuele elukaaslasele. PPA on oma taotluses tsiteerinud Piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse politseikaptenit E. Põldu: „X ei ole teinud vangistuses ja kinnipidamiskeskuses viibides piisavaid järeldusi, mis tingiksid isikule kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist ning X Eestisse vabaks laskmist. Kui X kinnipidamiskeskusest vabastatakse, kujutab ta reaalset ohtu oma endisele abikaasale, sest tulenevalt impulsiivsest käitumisest ja PTSD-st pingelistes lähisuhte olukordades võib ta reageerida vaimse ja füüsilise vägivallaga“. Tallinna Ringkonnakohus märkis 27.05.2021 määruses nr 3-21-389, et puudub kindlus, et isik on oma käitumist muutnud (p 12). Kohus ei näe alust asuda praegu teistsugusele seisukohale.
6.VSS § 68 punkti 6 kohaselt esineb põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on oma taotluses selgitanud, et isikuga 10.12.2019 kinnipidamiskeskuses läbi viidud küsitlemise käigus on isik öelnud, et ta Iraani tagasi minna ei taha, kuna ta ei kujuta ette, mis teda seal ees ootab kuna kunagi põgenes sealt ja venna probleemide tõttu võivad ka tal probleemid tekkida. X suhtes läbi viidud individuaalsest hindamisest nähtub, et isik soovib jätkata elu Eestis.
7.X kinnitas soovimatust lahkumiskohustust täita ka sellega, et ta nurjas oma väljasaatmise Iraani, mis pidi toimuma 15.-16.05.2021, mille tagajärjel ta tuli Eestisse tagasi tuua. PPA taotlusele on lisatud 17.05.2021 ettekanne, mille kohaselt olid puudutatud isiku Eestist väljasaatmiseks ostetud Tallinn-Frankfurt-Teheran lennupiletid. 16.05.2021 kell 02.00 esitas X Frankfurdis saksa ametnikele suuliselt asüüli taotluse, mille peale saksa ametnikud selgitasid, et ei võta seda vastu, kuna X on Eesti väljasaadetav ja isegi vastuvõtmisel kuuluks taotlus Eestis lahendamisele. X üritas oma passi katki rebida. Pärast seda oli selge, et isikut ei saa saata Teherani lennule, kuna isik pidi lennule minema ja tegema selleks vajalikud toimingud oma passiga vabatahtlikult. Saksa politseiametnikel tuli X kambrisse toimetamiseks kasutada jõudu, sest ta osutas tugevat füüsilist vastupanu. Tema kambrist välja saamiseks tuli kasutada sidumisvahendit. Kell 21.30 väljus lend Frankfurt-Tallinn ja 17.05.2021 kell 02.00 toodi X kinnipidamiskeskusesse. Sellise käitumisega on isik näidanud, et ta on valmis kasutama kõikvõimalikke viise, et hoida ära tema väljasaatmist Schengeni alalt. Tallinna Ringkonnakohus kontrollis põgenemisohu esinemist 27.05.2021 määruses, milles on muuhulgas arvesse võetud 15.-16.05.2021 toimuma pidanud väljasaatmise nurjamist. Ringkonnakohus hindas X puhul 2(4)
põgenemisohu suureks ja leidis, et kinnipidamiskeskusest vabanemisel asub isik ennast PPA eest varjama (p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on piisav alus arvata, et X ei ole valmis alluma ka muudele võimalikele järelevalvemeetmetele ning võib hakata vabaduses olles end PPA eest varjama, isegi kui ta praeguseks on nõustunud endale uut passi taotlema. Seega esineb tema kinnipidamiseks VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud alus (p 15). Kohus ei näe alust asuda põgenemisohu osas teistsugusele seisukohale.
8.PPA on välja toonud, et X ei täida kaasaaitamiskohustust. VSS § 264 lg 1 p 3 sätestab, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on märkinud, et X avaldas küll 21.04.2021 kirjalikult, et soovib taotleda uut passi ja kohtuda Iraani konsuliga, kuid sellega tema kaasaaitamine enda väljasaatmisele piirdus. PPA on välja toonud, et isik on esitanud PPA-le vastuolulisi avaldusi uue passi soovimise osas. Kuna X nurjas oma väljasaatmise 15.-16.05.2021, on ilmselgelt tegemist isikuga, kes ei ole huvitatud väljasaatmise õnnestumisest. Seega nõustub kohus PPA seisukohaga, et X ei täida kaasaaitamiskohustust.
9.X puudub hetkel Iraani tagasipöördumiseks vajalik dokument, sest tema Iraani kodaniku pass kaotas kehtivuse 02.06.2021. PPA taotluse andmetel kirjutas X 21.04.2021 avalduse passi uuendamiseks ja see on saadetud Iraani konsulile, kes kinnitas dokumentide kättesaamist 02.06.2021. Seega on passi uuendamine pooleli. PPA esindaja ei osanud istungil täpselt öelda, kui kaua võib uue passi kättesaamisega aega minna, sest passi kättesaamise aeg võib riigiti erineda. PPA on oma taotluses selgitanud, et pärast uue passi ja vastavalt riigilt nõusoleku saamist on võimalik isiku väljasaatmine ka mõnda kolmandasse riiki, kus Iraani kodanikud võivad viisavabalt viibida. Türgi, kuhu X oli ise soovinud minna, on praeguseks sellise nõusoleku andmisest keeldunud. Kohus ei leia, et X väljasaatmine oleks praeguse seisuga perspektiivitu, sest tema passi uuendamise dokumendid on vastu võetud ja võib eeldada, et pass saab hiljemalt järgneva nelja kuu jooksul uuendatud. Pole ka välistatud, et vahepealsel ajal saadakse mõnelt muult kolmandalt riigilt nõusolek X Iraani kodanikuna viisavabalt vastu võtta.
10.Kohus leiab, et põgenemise ohu tõttu ei saaks tõhusalt kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Arvestades isiku käitumist 15.-16.05.2021 väljasaatmisel, puudub kohtul veendumus, et isik on huvitatud oma väljasaatmise õnnestumisest. Seega ei pea kohus usutavaks, et isik järgiks vabaduses olles leebemaid järelevalvemeetmeid ja oleks PPA-le kättesaadav kuni tema Eestist väljasaatmiseni.
11.X isiku esindaja tõstatas 16.06.2021 istungil küsimuse kinnipidamise aja proportsionaalsusest. X on kinnipidamiskeskuses viibinud alates 05.12.2019, mis tähendab, et teda on kinnipidamiskeskuses kinni peetud 18 kuud järjest, kuigi see on toimunud vaheldumisi VRKS ja VSS alusel. Riigikohus on 16.06.2017 määruses nr 3-3-1-24-17 selgitanud, et kuigi VRKS ja VSS alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida, võib korduvate kinnipidamiste pikk kestus kinnipidamise muuta ebaproportsionaalseks (p 14). Kinnipidamise proportsionaalsus sõltub siiski konkreetsest olukorrast. Viidatud Riigikohtu lahendi puhul oli tegemist olukorraga, kus põgenemise oht ei olnud puudutatud isiku kinnipidamiseks piisavalt suur. Kohus leiab, et praegu ei ole võrreldava olukorraga tegemist, sest isiku puhul esineb suur põgenemise oht. Mida suurem on põgenemise oht, seda põhjendatum on tema pikaajaline kinnipidamine. PPA senised katsed X kodakondsusjärgsesse riiki välja saata ja seeläbi ta kinnipidamiskeskusest vabastada on ebaõnnestunud tema enda tegevuse tõttu. X 28.03.2021 toimuma pidanud väljasaatmine jäi ära, sest ta keeldus Covid-testile minemast. 15.05.2021–16.05.2021 toimuma pidanud väljasaatmine jäi ära, sest X osutas Frankfurdi lennujaamas politseiametnikele vastupanu.
12.Kuigi PPA on taotlenud kinnipidamistähtaja pikendamist nelja kuu võrra, ei pruugi passi uuendamisele nii palju aega kuluda. PPA-l on kohustus isik viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus on ära langenud või kui selgub, et väljasaatmine on perspektiivitu (VSS § 15 lg 4).
3(4)
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.10.2021 (kaasa arvatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.