Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 20.04.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt.
2.Pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.06.2021 (kaasa arvatud). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 19.04.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
PPA selgitab varasemate asjaolude kohta järgnevat:
X on Iraani kodanik, kellel on pass kehtivusega kuni 02.06.2021. Isikul on Eestis eksabikaasa ja kolm alaealist last. Laste ainuhooldusõigus on antud kohtumääruse alusel emale. Varasemalt on Xl olnud alates 26.07.2012 viis järjestikust tähtajalist elamisluba. PPA 03.10.2019 otsusega keelduti Xle tähtajalise elamisloa andmisest, sest isik kujutab endast ohtu avalikule korrale. Harju Maakohtu 17.07.2019 kohtumäärusega vahistati X kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. Harju Maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxxx mõisteti X KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ja teda karistati liitkaristusena vangistusega
4 kuud ja 15 päeva. Lisaks kohaldati isikule lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos 10-aastase sissesõidukeeluga. PPA ametnikud võtsid 21.11.2019 Tallinna Vanglas X vastu vormikohase rahvusvahelise kaitse taotluse. Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-esse) tehtud päringu vastusest nähtus, et X on Saksamaal korduvalt süüdi mõistetud nii kerge kui raske tervisekahjustuse, moonutava vigastuse või alalise puude tekitamise eest. Saksamaal toimepandud kuritegude eest on isikule varasemalt määratud ka reaalne vangistus. X vabanes 05.12.2019 Tallinna Vanglast ja vahetult peale vanglast vabanemist pidas PPA ta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni. PPA esitas 05.12.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS alusel. Tallinna Halduskohus 06.12.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-2291 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.02.2020 (kaasa arvatud). Tallinna Halduskohtu 05.02.2020 määrusega haldusasjas 3-19-2291 pikendati X kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.06.2020 (k.a). PPA 14.05.2020 otsusega nr 7001910273-1 lõpetati X rahvusvahelise kaitse menetlus tagasilükkava otsusega. 22.05.2020 esitas X Tallinna Halduskohtusse kaebuse PPA 14.05.2020 otsuse nr 7001910273-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20975 tema kaebuse rahuldamata. PPA esitas 14.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS alusel. Tallinna Halduskohus 16.09.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1727 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.11.2020 (kaasa arvatud). Tallinna Ringkonnakohus keelas 27.10.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-975 X Eesti Vabariigist väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-20-975. Riigikohus jättis 23.02.2021 määrusega menetlusse võtmata X kassatsioonkaebuse haldusasjas 3-20-975. Seoses eeltooduga peeti isikut VRKS alusel kinni alates 28.10.2020 (haldusasi nr 320-2103). PPA taotles 23.02.2021 Tallinna Halduskohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS alusel. Tallinna Halduskohus 25.02.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-389 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.04.2021 (kaasa arvatud). X keeldus 26.03.2021 COVID testist, mille tõttu planeeritav väljasaatmine 28.03.2021 jäi teostamata. X väljasaatmine ei õnnestunud 17.04.2021, sest tema reisidokument kaotab kehtivuse varem kui 6 kuud, mida nõuab transiitriik Türgi.
3.PPA põhjendab kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamise taotlust järgnevalt: PPA on seisukohal, et esineb põgenemise oht. X tunnistati Harju maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti vanglakaristus. PPA-le teadaolevalt on isikule mõistetud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest vangistus ka Saksamaal. PPA rõhutab, et PPA ei lähtu põgenemisohu sisustamisel ainuüksi isiku karistatuse faktist, vaid lähtub põgenemisohu hindamise prognoosimisel kõikidest isikuga seotud asjaoludest. Asjaolu, et isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud reaalne vangistus näitab PPA hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse 2(6)
arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kinnipidamiskeskuses 10.12.2019 läbi viidud küsitlemise käigus on X öelnud, et ta Iraani tagasi minna ei taha, kuna ta ei kujuta ette, mis teda seal ees ootab kuna kunagi põgenes sealt ja venna probleemide tõttu võivad ka tal probleemid tekkida. Lisaks nähtub X suhtes läbi viidud individuaalsest hindamisest, et isik soovib jätkata elu Eestis. Seega võib isik hakata ennast suure tõenäosusega varjama PPA eest, vältimaks enda võimalikku väljasaatmist. PPA 14.05.2020 vastu võetud rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsuses analüüsitud asjaolud näitavad kogumina, et taotleja soov saada rahvusvahelist kaitset Eestis on kujunenud välja järkjärguliselt tekkinud isiklikest probleemidest. Taotlejapoolsest käitumisest Euroopas nähtub, et niipea kui isikule saab selgeks, et teda ähvardab riigist väljasaatmine, on isik liikunud teise liikmesriiki, kus aga tekivad uued konfliktid. Isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest ei ole välistatud, et isik lahkub Eestist koos eksabikaasa ja lastega, vältimaks Eesti riigist väljasaatmist. Seda on isik varem teinud Norras, lahkudes sealt koos eksabikaasa ja lastega, kui talle sai ilmseks, et Norra ta edasi jääda ei tohi ning teda võidakse tagasi saata kodakondsusjärgsesse riiki Iraani. PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Läbivalt on individuaalses hindamises välja toodud, et X näol on tegemist impulsiivse ja manipuleeriva isikuga. Uute agressiivsus- ja vägivallailmingute toimumist usub PPA eelkõige selle tõttu, et kuigi X tunnistab osaliselt oma eksabikaasa kallal toimepandud vägivalda, leiab ta sellele alati õigustusi. Kui X kinnipidamiskeskusest vabastatakse, kujutab ta reaalset ohtu oma endisele abikaasale Y, sest tulenevalt impulsiivsest käitumisest ja PTSD-st pingelistes lähisuhte olukordades võib ta reageerida vaimse ja füüsilise vägivallaga. Seda kinnitavad piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse politseikapteni E. Põld hinnang ja kinnipidamiskeskuse õigusnõustaja E. Kouru ja huvijuht K. Aasamäe selgitused selle kohta, kuidas isik oma eksabikaasast aeg-ajalt räägib. Isiku usalduse küsimuses on ilmekaks näiteks ka tema tegutsemine talle määratud psühhotroopsete ainete käitlemisel. Isikule olid arsti poolt määratud ravimid, mida isik pidi süsteemselt võtma. Ravikuurist kinnipidamise asemel isik kogus tablette enda tuppa. Raviskeemi mittejälgimise tunnistas X üles 15.05.2020 toimunud arstivisiidil ning pärast kohtumist tagastas arstile suure osa, aga mitte kõik, tablettidest. Kinnipidamiskeskuse arestimaja politseinik M. Raudsepp kontrollis X tuba ning leidis sealt veel 5 punast tabletti, mis samuti arstile tagastati. Selline tegevus annab aluse kahtluseks, kas isik on tõsiseltvõetav oma lubadustes parandada oma käitumist. PPA hinnangul ei täida X kaasaaitamiskohustust ja tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Väljasaadetav on kohustatud andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi ning aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Tänases olukorras on üks väljasaatmise tingimus negatiivne Covid test. Isik takistas 26.03.2021 enda väljasaatmist testile minemisest keeldumisega ning 28.03.2021 planeeritav väljasaatmine jäi teostamata. Samuti on isikule korduvalt selgitatud, et ta peab enda passi uuendamisega tegelema, kuid isik on väitnud, et ei kavatse oma passi uuendada. Arvestades isiku eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks. Isiku erinevaid väiteid võib selgitada isiku primaarne soov saada vabadusse ning ta on valmis andma selleks mistahes lubadusi. Isiku käitumisest ilmneb, et tegelik tahe eeskujuliku käitumise saavutamiseks on nõrk. Samuti on PPA seisukohal, et X 3(6)
iseendal suurt süüd ei näe, kuivõrd igas asjas leiab ta endale õigustuse, kuidas hoopis talle on liiga tehtud, mida kinnitab kinnipidamiskeskuse psühholoogi hinnang.
4.Tallinna Halduskohtus 20.04.2021 toimunud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. X väitis, et ta on nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma ja järelevalvemeetmete kohaldamise ajaks on tal Tallinnas elukoht olemas. Lisaks on kinnipidamine X arvates ebaproportsionaalne, kui see kestab üle 18 kuu. Sellisel juhul peab kinnipidamise vajadust täiendavalt põhjendama. PPA on olnud passi aegumisest teadlik.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.Käesolevaks ajaks on isik kinnipidamiskeskuses viibinud alates 05.12.2019 vaheldumisi VRKS ja VSS alusel. PPA väitel esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, et kinnipidamist nelja kuu võrra pikendada.
7.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
8.VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates.
9.Esmalt märgib kohus, et VSS §-st 25 tulenevalt on kinnipidamise tähtaja pikendamise pädevus kohtul. Seega ei pea kohus PPA taotluse lahendamisel valima taotluse täieliku rahuldamise ja täielikult rahuldamata jätmise vahel, vaid saab vajadusel rahuldada taotluse ka osaliselt ja pikendada kinnipidamistähtaega vähem kui neljaks kuuks. Seega ei too asjaolu, kui kohus leiab, et kinnipidamine ei ole põhjendatud PPA taotluses toodud maksimaalse aja võrra veel kaasa taotluse rahuldamata jätmist.
10.Puudutatud isik tõstatas istungil küsimuse tema kinnipidamise aja proportsionaalsusest. Puudutatud isikul on kinnipidamiskeskuses viibinud alates 05.12.2019, mis tähendab, et PPA taotluse rahuldamisel täituks 18 kuud järjestikust kinnipidamist. Puudutatud isikut on aga kinni peetud vaheldumisi VRKS ja VSS alusel. VRKS ja VSS alusel toimunud kinnipidamisi omavahel summeerida ei saa. Riigikohus on 16.06.2017 määruses nr 3-3-1-24-17 selgitanud, et kuigi VRKS ja VSS alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida, võib korduvate kinnipidamiste pikk kestus kinnipidamise muuta ebaproportsionaalseks (p 14). Kinnipidamise proportsionaalsus sõltub konkreetsest olukorrast. Viidatud Riigikohtu lahendi puhul oli tegemist olukorraga, kus põgenemise oht ei olnud puudutatud isiku kinnipidamiseks piisavalt suur. Kohus leiab, et praegu ei ole võrreldava olukorraga tegemist. 4(6)
11.VSS § 68 punkti 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mis ei tugine ainult isiku poolt toime pandud kuritegudele, vaid arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Nagu PPA on oma taotluses märkinud, mõisteti X Harju Maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx KarS § 120 lg 1 (ähvardamine) ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 (korduvalt lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ja teda karistati vangistusega. Lisaks on PPA viidanud asjaolule, et Xle on mõistetud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest vangistus ka Saksamaal. Kuna X on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, mille eest teda on karistatud vangistusega, on alust eeldada, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le kättesaadav.
12.VSS § 68 punkti 6 kohaselt esineb põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X on PPA taotluse kohaselt avaldanud, et ta ei taha Iraani tagasi minna. PPA taotluse lisana esitatud E. Kouru ettekandest nähtub, et 07.04.2021 väitis X kinnipidamiskeskuse õigusnõustajale, et ei kavatse uut Iraani passi taotleda ning rebis paberi Iraani saatkonna kontaktandmetega puruks. X väitis istungil, et on valmis Eestist vabatahtlikult lahkuma, kuid kuna ta on eelnevalt pika aja jooksul näidanud lahkumiskohustuse täitmise suhtes üles suurt vastumeelsust, ei pea kohus praeguse seisuga usutavaks, et isikul on soov lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. X ei väitnud, et ta on avaldanud soovi uue passi saamiseks. PPA selgitas, et passi peab isik ise taotlema, kuid isik ei ole seda teinud.
13.Eelneva põhjal leiab, kohus et VSS § 68 punktides 4 ja 6 nimetatud aluste esinemine viitab suurele põgenemisohule, mis annab alust isiku kinnipidamise pikendamiseks.
14.PPA on välja toonud, et X ei täida kaasaaitamiskohustust. VSS § 264 lg 1 p 3 sätestab, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama vajalike dokumentide muretsemisele. Seega esineb VSS § 15 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Üks vajalik dokument on uus Iraani kodaniku pass, mille hankimisele ta ei ole seni kaasa aidanud. Teine vajalik dokument on negatiivne Covid test. X keeldus 26.03.2021 Covid testile minemast, mis nähtub PPA taotluse lisana esitatud E. Peldi 26.03.2021 ettekandest. Enne 17.04.2021 ebaõnnestunud väljasaatmist oli X Covid testil ära käinud, kuid kuna selleks ajaks oli ilmselge, et ilma passi uuendamata väljasaamine ei õnnestu, ei saa kohtu hinnangul pidada Covid testiga nõustumist märgiks, et Xl oli tahe täita kaasaaitamiskohustust.
15.Vaidlus puudub selles, et X Iraani kodaniku pass kehtib kuni 02.06.2021 ja tema pass peaks kehtima vähemalt 6 kuud pärast transiitriiki (Türki) sisenemist. Seega ei ole Iraani väljasaatmist võimalik läbi viia seni, kuni X pole saanud uut Iraani kodaniku passi. Riigikohus on 16.06.2017 kohtumääruses nr 3-3-1-24-17 leidnud, et VSS § 15 lg 2 p-i 3 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1. Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seega on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Kohus leiab, et praegusel juhul saab sellele alusele tugineda, sest isik on avaldanud, et ta ei kavatse Iraani passi uuendamiseks midagi teha. Seda ei väitnud isik ka istungil. Samas võtab kohus arvesse seda, et X passi kehtivuse lõpp oli PPA-le pikalt ette teada. PPA-l oli võimalus juba vahetult pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise üle toimuva kohtumenetluse lõppemist (23.02.2021) hakata isikule selgitama passi uuendamise vajadust. Asja materjalidest nähtub, et 07.04.2021 informeeris õigusnõustaja X, et tal hakkab lähiajal pass aeguma ja on aeg hakata mõtlema passi uuendamisele (E. Kouru 19.04.2021 ettekanne). Varasemad kirjalikud tõendid passi uuendamist ette valmistavate toimingute tegemise kohta puuduvad. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et kuigi väljasaadetav peab tegelema reisidokumendi hankimisega, ei tähenda see, et samal ajal ei peaks PPA astuma 5(6)
lahkumiskohustuse sundtäitmiseks vajalikke samme, et hiljem ei tekiks vajadust väljasaadetava pikaajaliseks kinnipidamiseks (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 15). Praegusel juhul ei ole kohus veendunud, et PPA hakkas esimesel võimalusel tegelema X passi uuendamise küsimusega.
16.Kohus leiab, et põgenemise ohu tõttu ei saaks tõhusalt kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isikul puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks ning temale on Harju Maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx mõistetud lisakaristusena Eestist väljasaatmine. PPA-l puudub põhjendatult isiku vastu piisav usaldus, sest ta on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid ja tema käitumine on kinnipidamiskeskuses aja möödudes probleemsemaks muutunud, mida kinnitavad mitmed kinnipidamiskeskuse ametnike ettekanded. PPA taotluses sisalduva info põhjal ei saa välistada ka seda, et X kinnipidamiskeskusest vabastamisel kujutab ta reaalset ohtu oma endisele abikaasale. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus isiku kinnipidamiskeskusest vabastamist põhjendatuks.
17.X puhul esinevad VSS § 15 lg 2 p-s 1, 2 ja 3 sätestatud alused, kuid kuna PPA-l oli võimalik juba enne aprilli teha toiminguid passi uuendamise tagamiseks, ei pea kohus põhjendatuks pikendada kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes, et isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine kinnipidamiskeskuses on proportsionaalne, kui seda teha kahe kuu võrra. Kaks kuud on kohtu hinnangul piisav aeg, et uuendada X pass ja teha vahetult enne tagasisaatmist Covid test.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt ja pikendab X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.06.2021 (kaasa arvatud).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.