Korrakaitse › Vanglad

eesmärgiks pidada vangla poolt tema 23.04.2021 avaldusele vastamist ja talle soovitud ajakirja tellimise võimaldamist. Selleks on kaebajal võimalik kasutada tõhusamat vahendit kohustamiskaebuse näol. Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebajal on võimalik kasutada tõhusamaid vahendeid, tuleb tuvastamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 2.2 Kui kaebaja tegelikuks tahteks oligi kohtule esitada kohustamiskaebus, tuleb seegi tagastada, kuna kohustamiskaebuse esitamine eeldab samasisulise taotlusega vangla poole pöördumist, vangla poolt selle lahendamist ja mitterahuldava otsuse vaidlustamist vaidemenetluses. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja küll pöördunud ajakirja tellimise sooviga vangla poole, kuid vangla on kaebaja venekeelse pöördumise 27.04.2021 tagastanud selle tõlkimise korraldamiseks. Kaebajal tuli endal esitada tõlgitud avaldus või nõustuda tasuma tõlkimise kulud, kuid kaebaja on sellest keeldunud ja taotlenud 05.05.2021 tõlkimist vangla kulul. Kaebaja on ekslikult leidnud, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks, kuna vanglal oli kohustus korraldada omal kulul kaebaja avalduse tõlkimine ja vangla ei ole seda teinud. Haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seadus § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VSkE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7). Vastupidist ei nähtu ka kaebuses viidatud õiguskantsleri arvamusest. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla kaebaja võõrkeelse pöördumise õigustatult tagastanud. Asjaolu, et kaebaja on soovinud elektritasu kogu aasta eest ette broneerida, ei tähenda, et nimetatud summa peaks kaebaja vaba raha arvestusest välja jätma. VSkE § 593 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Ka kaebusele lisatud isikukonto väljavõttest nähtub, et elektritasu võetakse igakuiselt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et seni kuni elektritasu isikukontolt maha arvestatud ei ole, tuleb see vaba raha hulka arvestada. Kulude „aasta aega ette broneerimisega“ ei saa hoiduda tõlgitasu maksmisest (seda on kaebajale selgitanud halduskohus ka asjas nr 3-21-345). Ühtlasi nähtub kaebaja isikukonto väljavõttest, et talle saadetakse regulaarselt raha ning kaebaja teeb vangla kaupluses regulaarselt sisseoste. Seda, et kaebajal tegelikult on võimalik omal kulul lasta enda avaldus (s.o kaks lauset) ära tõlkida, kinnitab kohtu hinnangul seegi, et kaebaja soovib isiklike vahendite arvelt ajakirja tellimise võimaldamist. Kui kaebajal on valmidus tasuda ajakirja tellimuse eest, siis eelduslikult on kaebajal võimalik tasuda ka enda avalduse tõlkimise eest. Arvestades kaebaja pikaajalist kokkupuudet halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi kaebajale olema vajadus tõlkimise eest tasuda ettenähtav ning kaebajal oli võimalik oma rahaliste vahendite kulutamisel sellega arvestada. Tõlkekulude kandmise kohustuse näol ei ole tegemist kaebajalt raha välja pressimisega. Vangla ega kohus ei takista kaebajal oma õigusi kaitsta. Kohustus esitada avaldused eesti keeles või tagada võõrkeelsete avalduste tõlge ei piira kaebeõigust ebamõistlikult (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7). 2.3 Kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale tõlgitud avaldust ega nõustunud tõlkimise eest tasuma, ei ole vangla saanud lahendada ka kaebaja avaldust ajakirja tellimisega seonduvalt. Seega puudub praegusel juhul vangla keelduv otsus, mille osas oleks läbitud vaidemenetlus ja mida saaks vaidlustada kohtus. Kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb tema kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik pöörduda uuesti kohtu poole, kui on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kaebusele lisatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.