Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2022 Tallinn
Haldusasja number
3-21-1209
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-1209.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1209 muutmata.
Tõlkida käesolev määrus vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Vanglale 23.04.2021 võõrkeelse pöördumise. Tallinna Vangla tagastas 27.04.2021 vastusega nr 5-18/21/10879-2 pöördumise X-le tõlkimise korraldamiseks, selgitades, et võõrkeelse pöördumise menetlemiseks tuleb see kas kinnipeetaval endal ära tõlkida või esitada vanglale kinnitus, et kinnipeetava on nõus katma tõlkekulud. Vangla tuvastas, et X vanglasisesel kontol oli broneeritud rahalisi vahendeid 31,50 eurot (elektritasu broneering kuni 2021. a detsembrini) ja kinnipeetav on teinud vangla kaupluses kulutusi, mis ei olnud vältimatult vajalikud. Kinnipeetav on loonud tahtlikult ja teadlikult olukorra, kus tal puuduvad vabad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Kinnipeetavale on alates 2012. a-st pakutud lisaks võimalust osaleda eesti keele õppes, kuid kinnipeetav on sellest erinevatel põhjustel keeldunud. Kinnipeetava sõnul ei soovi ta eesti keelt õppida, kuna sellisel juhul
3-21-1209 nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Eelneva põhjal ei pea vangla põhjendatuks X pöördumiste tõlkimist riigi kulul.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 03.06.2021 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale sooviavalduse ajakirja Playboy tellimiseks, mille kohta ta sai kontaktisikult suulise keeldumise. Seejärel esitas kaebaja vanglale kirjaliku pöördumise, millele vangla jättis vastamata. Kaebaja esitas vanglale justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg 4 alusel 05.05.2021 avalduse pöördumise tõlkimiseks vangla kulul, kuna kaebajal endal puudusid selleks vahendid. Vangla jättis pöördumise ikkagi tõlkimata ja sellele vastamata. Tallinna Vangla tegevus pöördumise tõlkimata jätmisel on vastuolus õiguskantsleri 04.06.2009 soovituses nr 7-4/080940/0903300 toodud seisukohtadega. Tallinna Vangla arvestas kaebaja taotlusel 2020. a detsembris 42 eurot elektritasu ettemaksu ning kaebajal puudub sellele rahale ligipääs. Kuna vangla ei ole kaebajale vastanud, tuleb kohtueelne menetlus lugeda läbituks. Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla keelduva otsuse õigusvastasus seonduvalt kaebajale isiklike vahendite arvelt ajakirja Playboy tellimata jätmisega. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks kõik Tallinna Vangla tegevused, mis seonduvad kaebaja pöördumiste tõlkimata jätmisega. Ühtlasi taotles kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumiseks.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 16.06.2021 määrusega X kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja eesmärkideks saab pidada Tallinna Vangla poolt tema 23.04.2021 avaldusele vastamist ning ajakirja Playboy tellimise võimaldamist. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus tema pöördumiste tõlkimata jätmisel. HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samuti ei saa tuvastamiskaebusega vaidlustada mingit abstraktset tegevust, nt vangla üldist tegevust kaebaja kõigile pöördumistele vastamisel või VSKE § 491 lg 4 järgimata jätmisel. Kaebaja eesmärke saada vastus 23.04.2021 pöördumisele ja võimaldada talle soovitud ajakirja tellimine aitab tõhusamalt saavutada kohustamiskaebus, mistõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus ja see tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kui kaebaja ongi soovinud esitada kohustamiskaebuse, siis tuleb see tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vangla poole sooviga ajakirja tellimiseks, kuid vangla tagastas tema taotluse tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja on sellest keeldunud ja taotles 05.05.2021 pöördumise tõlkimist vangla kulul. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu tuleks kohtueelne menetlus lugeda läbituks põhjusel, et vanglal oli kohustus tema pöördumine tõlkida, kuid see jäeti tegemata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 ja keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 kohaselt on vanglas haldusmenetluse ja asjaajamise keeleks eesti keel ning võõrkeelse pöördumise saamisel on vanglal õigus nõuda selle tõlget. Tõlke esitamata jätmisel võib pöördumise jätta läbi vaatamata (KeeleS § 12 lg 2). VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7). Tallinna Vangla tagastas kaebaja pöördumise tõlkimise korraldamiseks õiguspäraselt. Asjaolu, et kaebaja soovis elektritasu broneerida kogu aasta eest ette, ei tähenda, et see summa tuleks jätta tema vaba raha arvestusest välja. VSKE § 593 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Ka kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt võetakse elektritasu igakuiselt. Kulude broneerimisega ei saa hoiduda tõlketasu maksmisest. Eelnevat on kaebajale selgitatud ka haldusasjas nr 3-21-345. Kaebajale saadetakse regulaarselt raha, mille arvelt teeb ta vangla kaupluses regulaarselt sisseoste. Seda, et kaebajal on võimalik 2(4)
3-21-1209 lasta enda pöördumine (sisuliselt kaks lauset) ära tõlkida, kinnitab seegi, et kaebaja soovib ajakirja tellida isiklike vahendite arvelt. Arvestades kaebaja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi tõlkimise eest tasumise vajadus olema ettenähtav. Tõlkekulude kandmise kohustuse näol ei ole tegemist kaebajalt raha välja pressimisega ning kohustus esitada avaldused eesti keeles või tagada võõrkeelsete avalduste tõlge ei piira kaebeõigust ebamõistlikult (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7). Kuna kaebaja ei esitanud vanglale tõlgitud avaldust ega nõustunud tõlkimise eest tasuma, ei ole vangla saanud lahendada tema taotlust ajakirja tellimiseks. Seega puudub hetkel keelduv otsus, mille osas oleks kaebaja läbinud vaidemenetluse ja mida saaks vaidlustada kohtus. Eelneva põhjal tuleb kohustamiskaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
4.X palub 06.07.2021 määruskaebuses (täiendatud 20.07.2021) tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Tallinna Vangla ei ole lasknud kaebajal tellida ajakirja Playboy, eksides sellega vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 2 vastu, vaid on selle asemel ja VSKE § 491 lg-ga 4 vastuolus tegelenud kaebajalt raha välja pressimisega. Tallinna Vangla kontaktisikud on kohustatud aitama eesti keelt mittevaldavaid kinnipeetavaid avalduste esitamisel ning nad võiksid iseseisvalt kaebaja käsikirjalise avalduse eesti keelde tõlkida. Praegusel juhul soovib kaebaja endale ajakirja tellida vabaduses elavate sõprade kaudu ja kulul, kuid kaebaja sõprade kohustuseks ei ole tõlketeenuse eest tasumine. Kaebaja ei pea kasutama tõlketeenuse eest tasumiseks elektritasu eest ette broneeritud summat, kuna vastaselt juhul võib ta hiljem sissetuleku puudumisel jääda ilma võimalusest kasutada elektriseadmeid. Elektritasu ette broneerimise puhul ei ole tegemist tõlke eest tasumisest kõrvalehoidmisega. Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetava sissetulekuna ei saa vaadelda vahekontole kantud summasid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2020 määrus nr 3-20-2059, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2019 määrus nr 3-19-1761, p 10). Valelikud ja laimavad on halduskohtu väited, et kaebajale saadetakse regulaarselt raha, mida kaebaja kulutab vangla kaupluses. Kinnipeetava vältimatuteks kulutusteks tuleb lugeda need kulud, mis moodustavad 5% töötasu alamäärast kuus, ning 2020. a-l oli selleks summaks 29,20 eurot (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 51).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.X esitas Tallinna Vanglale 23.04.2021 võõrkeelse pöördumise, mille vangla tagastas 27.04.2021 tõlkimise korraldamiseks. Kohtumenetluses esitatud väidetest nähtuvalt oli pöördumise sisuks X korduv taotlus tellida vanglateenistuse vahendusel isiklike vahendite arvelt venekeelne ajakiri Playboy, mille kohta kaebaja olevat saanud kontaktisikult suuliselt keelduva vastuse. Kuna kaebaja pöördumise tõlget ei esitanud ja vangla keeldus selle tõlkimisest vangla kulul, siis tagastati pöördumine läbivaatamatult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega, et kaebaja esitatud tuvastamisnõue tuli tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja kohustamisnõue kuulus samuti tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
7.Kaebaja peamiseks eesmärgiks praeguses asjas on saada võimalus tellida soovitud ajakiri, mis omakorda eeldab 23.04.2021 taotluse sisulist lahendamist. Halduskohus märkis õigesti, et kuna kaebajal oleks võimalik esitada tuvastamiskaebuse asemel kohustamiskaebus, siis ei ole tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav. Halduskohus selgitas õigesti ka seda, et kaebuse aluseks (HKMS § 41 lg 2) peab olema vastustaja konkreetne tegevus (nt konkreetse taotluse läbi vaatamata jätmine) ja kaebusega ei saa üldistavalt nõuda kõigi vangla 3(4)
3-21-1209 toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mis seonduvad kaebaja eri aegadel esitatud pöördumiste vangla kulul tõlkimata jätmisega.
8.Tõlgendades kaebaja taotlust kohustamisnõudena, leidis halduskohus põhjendatult, et ka see tuleb tagastada, kuna kaebaja ei ole enne halduskohtusse pöördumist läbinud VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. VangS § 11 lg 5 lubab halduskohtule kaebuse esitada mh siis, kui kinnipeetav on esitanud vaide ja see on õigusvastaselt tagastatud. Kui aga haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (nt Riigikohtu 29.04.2014 määruse nr 3-3-1-7813, p 19). Isegi kui tõlgendada X 23.04.2021 võõrkeelset pöördumist sisuliselt vaidena kontaktisiku suulise keeldumise peale, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Tallinna Vangla jättis kaebaja pöördumise õiguspäraselt läbi vaatamata ja sellest tulenevalt ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks.
9.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52, KeeleS § 10 lg-st 1 ja §-st 12 ning HMS § 12 lg-st 1 tulenevalt on nii haldusmenetluse keel kui ka vangla asjaajamiskeel eesti keel. Seega tuleb kinnipeetaval üldjuhul pöörduda vangla poole eesti keeles ja vanglal ei ole kohustust lahendada võõrkeelseid pöördumisi. Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus nr 3-20-558, p 5). Selleks näevad VSKE § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta.
10.Tallinna Vangla keeldus 27.04.2021 vastusega kaebaja 23.04.2021 pöördumise vangla kulul tõlkimisest, sest X-l isikuarvel oli sel hetkel 31,50 eurot, mis oli broneeritud 2021. a elektritasu katteks. Vangla leidis sisuliselt, et kaebaja oli teadlikult muutnud ennast varatuks. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et ka elektritasuks broneeritud raha tuleb arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud ning ka kinnipeetavalt saab eeldada, et ta säästab raha oma õiguste maksmapanekuks. Kuigi seadus ei kohusta kinnipeetavat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 määrus nr 3-21-1134, p-d 11–12; 17.09.2021 määrus nr 3-21-888, p-d 14–15; 10.09.2021 määrus nr 3-21-796, p 13; 24.08.2021 määrus nr 3-21-878, p 15; 01.07.2021 määrus nr 3-21-782, p-d 12 –13; 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13). Vaidlust ei ole, et kaebaja 23.04.2021 taotluse lühidust arvestades olnuks 31,50 eurot tõlkekulude kandmiseks piisav. Seega puudus VSKE § 491 lg-st 4 tulenevalt alus kaebaja pöördumise tõlkimiseks vangla kulul ja vangla jättis selle tõlke esitamata jätmisest tulenevalt õiguspäraselt läbi vaatamata. Kaebaja viited vahekontole kantud summade arvesse võtmise praktikale ei ole asjakohased, sest elektritasu broneeringut ei hoiustata vahekontol. Kuna kaebajal oli pöördumise esitamise hetkel tõlkekulude kandmiseks piisavalt raha, siis ei oma praegusel juhul tähtsust seegi, kas ja kui palju on kaebajale raha üle kantud ning kuidas on kaebaja neid summasid kulutanud (sh kust tuleks raha soovitava ajakirja tellimiseks).
11.Kuna kaebus tagastati õiguspäraselt, siis on kaebaja menetlusabi taotlus jäetud õigesti läbi vaatamata.
12.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.