4.Lisada haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 6. aprilli 2022. a vastus nr 518/22/8085-1, mis on lisatud haldusasja nr 3-22-69 materjalide juurde.
Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 4. mai 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise ning menetlusabi taotluse lahendamise uueks otsustamiseks.
6.Tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
3-22-711
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/54 tunnistati kinnipeetav X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja määrati talle distsiplinaarkaristuseks kolm ööpäeva kartserit. Rikkumine seisnes selles, et X keeldus allumast vanemvalvuri korraldusele panna asjad kokku ja minna ettenähtud kambrisse.
2.Tallinna Vangla registreeris 28.02.2022 X võõrkeelse vaide (nr 5-15/22/69-1), millest nähtub, et see on esitatud 04.02.2022 käskkirjale nr 5-2/22/54. Ühtlasi esitas ta võõrkeelselt täidetud taotluse Justiitsministeeriumile või vanglale adresseeritud võõrkeelse vaide tõlkesse saatmiseks. X oli nõus tõlkimise teenuse eest tasuma, kui tema isikukontol on raha.
3.Vangla andis 22.03.2022 kirjaga nr 5-15/22/69-2 X tähtaja 10 päeva vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kuigi X vanglasisesel arvel rahalisi vahendeid ei ole, ei pea vangla pöördumise tõlkimist riigi kulul põhjendatuks. Taotlejale on vangistuste ajal korduvalt pakutud võimalust eesti keele oskuse tugevdamiseks keeleõppes osalemiseks, kuid ta ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Viimati suunati ta riigikeeleõppesse 2021. a sügisel, kuid vähese motiveerituse tõttu õpe katkestati. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 25.09.2020 X riigikeele oskust testida, millest ta keeldus. Praeguse vangistuse ajal avaldas X inspektor-kontaktisikule, et ei kavatse eesti keelt õppida, kuna muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Vangiregistris on taotleja suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Kuigi nüüd esitab X vanglale vaid venekeelseid pöördumisi, nähtub Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetest, et ta on varem esitanud pöördumisi ka eesti keeles. Vangla on loonud võimalused, et taotleja saaks oma eesti keele oskust täiendada, kuid vaide esitaja on põhimõtteliselt riigikeele õppimisest keeldunud.
4.Tallinna Vangla 18.04.2022 otsusega nr 5-15/22/69-3 tagastati X võõrkeelne vaie. Eesti riigikeel ning riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 6 ja 52 ning keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). X esitas võõrkeelse pöördumisega koos taotluse selle tõlkimisse saatmiseks. Lahtrisse, kuhu tuleb märkida nõusolek tõlketeenuse eest tasumiseks, kirjutas X , et on nõus tõlke eest tasuma, kui arvel on raha. Tallinna Vangla leidis 22.03.2022 kirjas nr 5-15/22/69-2, et vaatamata isikuarvel rahaliste vahendite puudumisele ei ole pöördumise tõlkimine vangla kulul põhjendatud ja andis X tähtaja võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks (vt ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-d 1–5). Kinnipeetavat hoiatati, et kui ta ei kõrvalda pöördumises esinevat puudust kirja kättesaamisest 10 päeva jooksul, jätab vangla tema võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata. Tõlget võõrkeelsele pöördumisele X ei esitanud. X el on 09.04.2022 seisuga vanglasisesel isikuarvel vabu rahalisi vahendeid 63,80 eurot. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta on registreeritud mitmeid X eestikeelseid pöördumisi. Seega on kinnipeetava keeleoskus vaide eesti keeles esitamiseks piisav. Vangistuse ajal on X t korduvalt suunatud riigikeele õppesse, kuid kinnipeetav ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Viimati tehti seda 2021. a sügisel, kuid õpe katkestati. Inspektor-kontaktisikule on X avaldanud, et eesti keelt ta õppima ei hakka.
5.X esitas 25.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 tühistamiseks.
2(6)
3-22-711 Kaebaja pole rikkumist toime pannud. Vangla alustas 06.01.2022 kaebaja sektsioonist 03-8 üleviimist sektsiooni 02-14. Kaebaja on alates 07.08.2020 olnud kambris üksi, mistõttu uuris ta valvurilt, kas kamber 02-14 on tühi. Valvur selgitas, et kambris on ka teine kinnipeetav. Pärast seda paigutati kaebaja kambrisse 04-2 VangS § 69 lg-te 1 ja 2 alusel. Kaebaja ei keeldunud kambrisse 02-14 minemisest. Sektsioonis 03 on tegelikkuses mitmeid vabu kambreid. Vanglal puudus vältimatu vajadus kaebaja teise sektsiooni üleviimiseks. Vangla rikkus VangS § 63 lgt 3, kui karistas kaebajat kaks korda ühe ja sama teo eest (täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine ja ettekanne VangS § 67 lg 1 rikkumise eest). Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning menetlusdokumentide või kohtulahendite tõlke kulude kandmiseks.
6.Tallinna Halduskohtu 04.05.2022 määrusega tagastati X kaebus (p 1), jäeti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (p 2) ning rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus halduskohtu määruse tõlkimiseks (p 3). Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt (vt VSKE § 491 lg-d 1–5). Vangla andis kaebajale 10-päevase tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks – kaebajal tuli korraldada võõrkeelse vaide tõlkimine või tasuda vangla korraldatud tõlke eest oma vahenditega. Kuigi tol hetkel kaebaja isikuarvel vabad vahendid puudusid, ei olnud põhjendatud tõlke korraldamine riigi kulul, sest kaebajale oli korduvalt pakutud võimalusi eesti keele õppeks, kuid kaebaja on sellest keeldunud. Samuti on kaebaja suhtluskeeleks vangiregistris märgitud nii eesti kui ka vene keel. Kaebaja on varem esitanud pöördumisi eesti keeles. Vangla on seega asjakohaselt järeldanud, et kaebajal on olemas piisav eesti keele oskus, et esitada oma pöördumised. Olukorras, kus kaebaja on korduvalt põhimõtteliselt keeldunud võimalusest tugevdada eesti keele oskust, ei saa kaebaja oodata vangla vastutulekut tõlkekulude kandmise osas. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus läbi vaatamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlkimiseks.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas 16.05.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 04.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Vangla ei vastanud kaebaja vaidele õigeaegselt, vaid saatis 22.03.2022 vastuse nr 5-15/22/692 alles 06.04.2022. Kaebaja ei ole Eesti kodanik. Ta ei oska eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Seda kinnitas vangla 06.04.2022 vastuses. Kaebaja pole vanglas olles sooritanud eesti keele oskuse teste. Keeleõpe vanglas on vabatahtlik (VangS § 34 lg 4). Kaebaja on 58-aastane ning tal ei ole lihtne keeli õppida. VSKE § 491 ei vabasta vanglat sama sätte lõike 4 täitmisest üksnes sellepärast, et kinnipeetav on keeldunud eesti keele õppimisest. Kui kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel puudub raha, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ja tasub tõlketeenuste eest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2022 määrus asjas nr 3-21-448, p 10; 20.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1209, p 9 ja 08.09.2020 määrus asjas nr 3-20-558, p 5). Kaebaja valdab eesti keelt tasemel A1 ning individuaalses täitmiskavas on märgitud õpe A1 tasemele. Asjaolu, et vangla on kaebaja eest esitanud kaebaja nimel eestikeelseid pöördumisi, ei tõenda kaebaja keeleoskust. Ka kaaskinnipeetavad on kaebaja eest kirjutanud eestikeelseid avaldusi. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. 3(6)
3-22-711
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.X lisas määruskaebusele mitmeid dokumente. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
10.Kaebaja 05.05.2022 avaldus tuleb võtta asja materjalide juurde (dtl 118). Kaebaja soovib esitatud tõendiga tõendada, et ta ei oska eesti keelt ning tema venekeelsed avaldused on tõlkinud vangla tema eest. Kuna haldusasjas on mh vaidluse all kaebaja eesti keele oskus, omab tõend haldusasja lahendamisel tähtsust. Selle esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav. Haldusasja materjalide juurde tuleb lisada ka X kirjavahetuskaart (dtl-d 119–125), kuna haldusasja materjalide pinnalt pole selge, millal vangla 22.03.2022 kiri kaebajale kätte toimetati.
11.Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 126–142. Tegemist on halduskohtule esitatud dokumentidega, mis on varem toimikusse lisatud (vastavalt dtl-d 17–22; 3 ja 5–15). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule uuesti juba halduskohtule esitatud dokumente. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud.
12.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb haldusasja materjalide juurde lisada Tallinna Vangla 06.04.2022 vastus nr 5-18/22/8085-1 (sisaldub haldusasja nr 3-22-69 materjalides). Vastustaja on vaidemenetluses olnud läbivalt seisukohal, et kaebaja keeleoskus on piisav, et esitada eestikeelne vaie. Nimetatud dokument sisaldab vangla hinnangut kaebaja eesti keele oskusele. Seega on tegemist olulise tõendiga, mis tuleb toimikusse lisada. Tõendid, millele kohus asja lahendamisel tugineb, peavad nähtuma toimiku materjalidest, et nendega arvestamine ega kohtuotsus ei tuleks menetlusosalistele üllatusena. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetlusosaliste seisukohtade küsimist enne tõendi lisamist. Samad menetlusosalised olid haldusasjas nr 3-22-69 kohtumenetluse poolteks. Lisaks esitas dokumendi kohtule kaebaja ning vangla on dokumendi koostajaks. Seetõttu on mõistlik eeldada, et nad on nimetatud dokumentidega varem tutvunud.
II
13.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib 4(6)
3-22-711 kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning see on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav.
14.Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja KeeleS § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus peab olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Tõlke esitamata jätmine on vaide sisulist lahendamist takistav puudus. VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. VSKE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata.
15.Tallinna Vangla andis 22.03.2022 kirjaga kaebajale vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, sest vangla hinnangul on kaebaja keeleoskus eestikeelse vaide esitamiseks piisav. Seejuures märkis vangla, et kaebajal puudusid 22.03.2022 seisuga rahalised vahendid, et tõlke eest tasuda. Seetõttu pole asjakohane vangla 18.04.2022 vaide tagastamise otsuses märgitu, et 09.04.2022 seisuga oli kaebajal rahalisi vahendeid summas 63,80 eurot, sest vaiet ei jäetud käiguta rahaliste vahendite olemasolu tõttu.
16.Määruskaebuses selgitas kaebaja, et vangla edastas 22.03.2022 kirja talle alles 06.04.2022. Määruskaebusele lisatud kaebaja kirjavahetuskaardist ei selgu vastupidist. Vangla 03.05.2022 esitatud dokumentidest ei selgu samuti, millal 22.03.2022 kiri kaebajale kätte toimetati. Juhul, kui see toimus 06.04.2022, nagu kaebaja väidab, ei olnud 18.04.2022 vaide tagastamise otsuse tegemise ajaks möödunud vaides esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg, sest 16.04.2022 oli laupäev, mistõttu möödus tähtaeg 18.04.2022 kl 23.59. Hoolimata eelnevast ei olnud kaebaja vaide tagastamine põhjendatud, sest X piisav eesti keele oskus ei ole veenvalt tõendatud.
17.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel määral, et esitada vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vastupidi, toimiku materjalide juurde lisatud 06.04.2022 vastuses märkis vangla, et võib järeldada, et X ei oska riigikeelt. Kuigi kaebaja on keeldunud riigikeele testimisest ning A1 õppele suunamisest ja ta on riigikeele õppe varem pooleli jätnud, ei ole ainuüksi need asjaolud piisavad, et keelduda VSKE § 491 järgi võõrkeelse vaide tõlkimisest. Vangla ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, mistõttu ei ole praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Isegi kui kaebaja on esitanud vanglale lihtsamaid eestikeelseid taotlusi või ta mõistab eesti keelt suhtlustasandil, ei pruugi see olla piisav, et mõista koostada vaiet. Ka ei ole välistatud, et kaebaja on varem palunud koostada eestikeelseid dokumente kaaskinnipeetavatel või need on tema eest ära tõlkinud vangla, nagu nähtub määruskaebuse lisast (05.05.2022 avaldus (dtl 118)). 5(6)
3-22-711 Seetõttu ei pruugi kaebaja õiguste kaitseks piisata ka sellest, kui ta koostab vaide lihtsate sõnadega. VSKE §-s 491 ei ole sätestatud vangla kulul tõlkesse saadetava dokumendi maksimaalset mahtu. Isik ei saa nõuda, et riik tõlgiks oma kulul avalduse, mis on ebavajalikult pikk – tõlkekulud oleksid sellisel juhul ebavajalikud –, kuid praegusel juhul ei saa esitatud vaide mahtu pidada selgelt ebamõistlikuks.
18.Eelneva tõttu oli taotluse tagastamine tõlke puudumise tõttu põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus pöörduda tühistamisnõudega kohtusse. Seega ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
19.Ringkonnakohus rahuldab X määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 04.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Asi tuleb saata tagasi halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohtul tuleb seetõttu võtta uuesti seisukoht ka menetlusabi taotluse osas, mis puudutab kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamist.
20.Halduskohtu 04.05.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 anti kaebajale menetlusabi kohtumääruse tõlkimiseks vene keelde. Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt (HKMS § 114 lg 2) tuleb menetlusabi andmist jätkata. Vene keelde tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.