Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-69
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 6. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-22/1-2/7 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde X esitatud tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 359, 360, 370 (413) ja 371.
3.Tagastada määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 361–369 ja 372–393.
4.Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise ning menetlusabi taotluse lahendamise uueks otsustamiseks.
5.Tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X suhtes kohaldati Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/7 julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise
3-22-69 keelamine ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Julgeolekuabinõud kehtisid kuni asjaolude äralangemiseni. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 03.03.2022.
2.X esitas Tallinna Vanglale venekeelse dokumendi, mida vangla käsitas 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaidena. Vaidele olid lisatud taotlus selle tõlkimiseks eesti keelde vangla kulul, sest kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks.
3.Tallinna Vangla andis 19.01.2022 dokumendiga nr 5-15/22/17-2 X täiendava tähtaja 10 päeva vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o vanglale esitatud võõrkeelse pöördumise tõlke esitamiseks. K-Raha andmetel on X vanglasisesel arveldusarvel liikunud piisavalt raha, kuid ta on elektriseadmete kasutamise eest ettemaksu tehes püüdnud end teha tahtlikult varatuks. Isik ei saa tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks. Elektritasuks broneeritud raha tuleb arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud. Kuna vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi, on võimalik võõrkeelne pöördumine taotlejal endal ära tõlkida või esitada vanglale kinnitus, et ta on nõus katma tõlkega kaasnevad kulud. Lisaks on X esitanud vanglale pöördumisi ka eesti keeles. Vangistuse ajal on taotlejat suunatud korduvalt riigikeele õppesse, kuid ta ei ole olnud sellest huvitatud ja kursus on katkenud. Viimati suunati X eesti keele õppesse 2021. a sügisel, kuid õpe katkestati isiku vähese motiveerituse pärast. Taotleja on põhimõtteliselt riigikeele õppimisest keeldunud.
4.X esitas 19.01.2022 täiendava tõlkimise taotluse, milles märkis, et on nõus tasuma tõlke eest 3 eurot.
5.Tallinna Vangla 24.02.2022 otsusega nr 5-15/22/17-3 tagastati X vaie. Eesti riigikeel ning riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 ning § 52; vt ka keeleseaduse § 12 lg 1). Vangla kulul vaide tõlkimine pole põhjendatud (vt ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-d 1–5). Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta on registreeritud mitmeid X eestikeelseid pöördumisi. Seega on kinnipeetava eesti keele oskus vaide esitamiseks piisav. Vangistuse ajal on X suunatud korduvalt riigikeele õppesse, kuid ta ei ole olnud motiveeritud keelt õppima. Viimati suunati teda riigikeele õppesse 2021. a sügisel, kuid õpe katkestati kinnipeetava vähese motiveerituse pärast. Inspektor-kontaktisikule on X avaldanud, et ta ei hakka eesti keelt õppima ja ta oskab piisavalt eesti keeles kirjutada. K-Raha väljavõttest nähtuvalt oli X 27.01.2022 vanglasisesel arveldusarvel vabakasutuskonto jääk 6,63 eurot. Olemasoleva summa eest ei ole võimalik tasuda tõlketeenuse eest, kuna teenuse hind oleneb otseselt pöördumise pikkusest. Kinnipeetavale on korduvalt selgitatud, et pöördumises ei ole vaja kirjutada pikki ja ebavajalikke selgitusi ega keerulist õiguslikku juttu, vaid teha seda lühidalt ja konkreetselt. Samuti võib kasutada lihtsat keelt, mida isik on suuteline eesti keeles ise kirjutama.
6.X esitas 25.02.2022 (täiendatud 02.03.2022) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinn Vangla 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 tühistamiseks. Vaide tagastamist puudutavas osas põhjendas X kaebust järgmiselt. Kaebaja ei valda eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Kaebajale koostatud ITK-programmis aastateks 2020–2021 ning 2021–2022 kinnitab vangla, et kaebaja ei oska eesti keelt ning suunab 2(6)
3-22-69 kaebaja tema nõusolekuta eesti keele A1 taseme õppesse (vt ka vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 4). Seisuga 19.01.2022 oli kaebaja isikuarvel raha 6,63 eurot. Seetõttu oli kaebaja nõus maksma tõlkimise eest 3 eurot. Vangla arvestas isikuarvelt maha 1,26 eurot elektri eest. Lisaks ostis kaebaja endale 5 pastakat kirjade kirjutamiseks summas 3,20 eurot (vangla kaupluse 21.01.2022 ja 23.02.2022 kviitungid).
7.Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määrusega tagastati X kaebus (p 1); jäeti taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (p 2) ning rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimiseks (p 3). Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. K-Raha andmetel on kaebaja vanglasisesel arveldusarvel liikunud piisavalt raha, kuid kaebaja on elektriseadmete kasutamise eest ettemaksu tehes püüdnud teha end tahtlikult varatuks. Kaebaja oleks saanud tasuda tõlketeenuse eest vähemalt osaliselt. Kaebajal oli vaide esitamise hetkel vanglasisesel arveldusarvel vabakasutuskonto jääk 6,63 eurot, kuid kaebaja nõustus tasuma üksnes 3 eurot. Kohtule esitatud K-Raha konto väljavõttest nähtub, et kaebaja isikukontol oli 17.01.2022 seisuga 8,99 eurot. Kaebaja on küll kaebuse täpsustuses viidanud, et ostis pastakaid ja tasus elektri eest, kuid eeltoodut saab käsitada kui enda rahatuks muutmist, et vältida tõlkekulude eest tasumist. Kohtud on kaebajale mitmetes lahendites selgitanud võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda (nt haldusasjades nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21- 375, 3-21-453, 3-21-625, 3-21-796, 321-782, 3-21-878, 3-21-888, 3-21-1134, 3-21-1592). Kaebajal on olnud võimalus õppida vanglas eesti keelt, kuid ta ei ole sellest huvitatud. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on kaebaja suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Viimati on kaebajat riigikeeleõppesse suunatud 2021. a sügisel, kuid õpe katkestati. Inspektor-kontaktisikule on kaebaja avaldanud, et ta ei hakka eesti keelt õppima, sest ta oskab seda kirjutamiseks piisavalt. Lisaks on kaebaja olnud varem võimeline esitama pöördumisi eesti keeles. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 12.04.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 20.04.2022 ja 02.05.2022), milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määruse resolutsiooni pd 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ebaõige on halduskohtu väide, et 17.01.2022 seisuga oli kaebaja K-Raha kontol 8,99 eurot. Tõlketeenuse hind on 13,50 eurot ühe A4 lehekülje eest. Kaebaja oli nõus tasuma tõlkimise eest 3 eurot, sest tal puudusid suuremas ulatuses rahalised vahendid. Kaebaja ostis endale vangla poest kirjutusvahendeid. Lisaks arvestas vangla isikukontolt maha summa elektri eest. Kaebaja pole teinud ennast tahtlikult varatuks. Eesti keele õpe kinnipeetavatele on vabatahtlik (VangS § 34 lg 4). Kaebaja ei ole kunagi eesti keelt õppinud ega kavatse seda teha. Tallinna Vangla kinnitas 06.04.2022 ja 08.04.2022, et kaebaja ei oska eesti keelt ning tema eesti keele oskus võib olla A1 tasemel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1209, p 9). Vangla pole kaebaja eesti keele oskust testide abil kontrollinud. 3(6)
3-22-69 Kaebaja taotleb kohaldada vangla suhtes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lg-t 2 ja karistada vanglat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.X lisas 12.04.2022 määruskaebusele viis dokumenti. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
11.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 06.04.2022 vastuse (dtl 359), K-Raha väljavõtte perioodil 01.12.2021–06.04.2022 (dtl 360), Avatar OÜ vastuse (dtl 370; sama dokument dtl 413) ja 13.01.2022 K-Raha väljavõtte (dtl 371). Kuna haldusasjas on vaidluse all kaebaja eesti keele oskus ning tema rahalised võimalused tasuda nõutava tõlketeenuse eest, omavad tõendid haldusasja lahendamisel tähtsust. Nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav.
12.Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 361–369 ja 372–393. Tegemist on halduskohtule esitatud dokumentidega, mis on varem toimikusse lisatud (vastavalt dtl-d 242–249; 263; 266–267; 189–196; 177–178 ja 179–188). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule uuesti juba halduskohtule esitatud dokumente. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. II
13.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning see on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. 4(6)
3-22-69
15.Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja KeeleS § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus peab olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Tõlke esitamata jätmine on vaide sisulist lahendamist takistav puudus. VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. VSKE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata.
16.Vangla 24.02.2022 vaide tagastamise otsusest ei ole üheselt aru saada, kas kaebaja vaide tõlkesse saatmine vangla kulul ei olnud põhjendatud, kuna kaebajal oli vangla hinnangul piisavalt rahalisi vahendeid tõlke eest tasumiseks, kuid ta keeldus sellest, või põhjusel, et kaebaja oskab vangla hinnangul piisavalt eesti keelt. Otsuses märkis vangla mh, et K-Raha väljavõttest nähtuvalt oli X 27.01.2022 vanglasisesel arveldusarvel vabakasutuskonto jääk 6,63 eurot. Olemasoleva summa eest ei ole võimalik tasuda tõlketeenuse eest, kuna tõlketeenuse hind oleneb otseselt pöördumise pikkusest. Vaideotsuse lõpus on seevastu märgitud, et vaie tuleb tagastada, kuna kinnipeetav valdab piisaval määral riigikeelt. Samas märkis vangla 19.01.2022 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kirjas, et K-Raha andmetel on kaebaja vanglasisesel arveldusarvel liikunud piisavalt raha, kuid kaebaja tegi elektriseadmete kasutamise eest ettemaksu, tehes end tahtlikult varatuks. Elektritasuks broneeritud raha tuleb arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud. Seega on kaebajal rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks.
17.Ringkonnakohus märgib, et kaebusele lisatud vanglasisese isikuarve väljavõttelt perioodi 01.09.2021–08.02.2022 kohta nähtub, et vaide ning tõlketaotluste ja puuduste kõrvaldamise taotluse esitamise aja seisuga oli kaebaja vanglasisese isikuarve jääk 8,99 eurot (seisuga enne 26.01.2022). Kaebaja kulutusteks nimetatud perioodil olid tasumine elektrienergia eest kokku 14,91 eurot ja ostud vangla kauplusest 8,39 euro ulatuses. Samuti arvestati kaebaja sissetulekutest maha summad nõuete fondi 21 eurot ning ühel korral tasu lühiajalise väljaviimise eest (31,45 eurot). Sama nähtub kaebaja 02.03.2022 kaebuse täiendusele lisatud isikuarve väljavõttelt perioodi 01.10.2021–09.02.2022 kohta (vrdl ka määruskaebusele lisatud isikuarve väljavõte perioodi 01.12.2021–06.04.2022 kohta). Viidatud perioodi kulude ja tulude põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust väita, et kaebaja on teinud ebamõistlikke kulutusi ning muutnud ennast teadlikult varatuks. K-Raha konto väljavõttelt ei nähtu, et kaebaja oleks teinud elektriseadmete kasutamise eest ettemaksu (vrdl nt haldusasi nr 3-21-888). Seega ei olnud kaebaja isikuarvel enne taotluse esitamist ega ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel ilmselgelt piisavalt vahendeid tema vaide tõlkimiseks (vt ka Avatar OÜ vastus tõlketeenuste hinna kohta (dtl 370)).
18.X piisav eesti keele oskus ei ole veenvalt tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel määral, et esitada vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vastupidi, 06.04.2022 vastuses märkis vangla, et võib järeldada, et X ei oska riigikeelt. Kuigi kaebaja on 24.09.2020 keeldunud riigikeele testimisest ning A1 õppele suunamisest ja ta on riigikeele õppe varem pooleli jätnud, ei ole ainuüksi need asjaolud piisavad, et keelduda VSKE § 491 järgi võõrkeelse vaide tõlkimisest. Vangla ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, mistõttu ei ole praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Isegi kui kaebaja on esitanud vanglale lihtsamaid eestikeelseid taotlusi või ta mõistab eesti keelt suhtlustasandil, ei pruugi see olla piisav, et mõista koostada 5(6)
3-22-69 vaiet. Ka ei ole välistatud, et kaebaja on varem palunud koostada eestikeelseid dokumente kaaskinnipeetavatel. Seetõttu ei pruugi kaebaja õiguste kaitseks piisata ka sellest, kui ta koostab vaide lihtsate sõnadega. VSKE §-s 491 ei ole sätestatud vangla kulul tõlkesse saadetava dokumendi maksimaalset mahtu. Kuigi vangla esitatud materjalidest pole üheselt arusaadav, kas kaebaja esitas kaks vaidena käsitatavat dokumenti – mille tõlkimine võib asjaoludest tulenevalt olla ebamõistlik –, on vangla käsitanud vaidena siiski üksnes 17.01.2022 templit kandvat dokumenti (pöördumine nr 5-15/22/17-1). Isik ei saa nõuda, et riik tõlgiks oma kulul avalduse, mis on ebavajalikult pikk – tõlkekulud oleksid sellisel juhul ebavajalikud –, kuid viidatud dokumendi mahtu ei saa pidada selgelt ebamõistlikuks.
19.Eelneva tõttu oli taotluse tagastamine tõlke puudumise tõttu põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus pöörduda tühistamisnõudega kohtusse. Seega ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
20.Ringkonnakohus rahuldab X määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 01.04.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Asi tuleb saata tagasi halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohtul tuleb seetõttu võtta uuesti seisukoht ka menetlusabi taotluse osas, mis puudutab kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamist. HKMS § 28 lg-s 2 sätestatud kohustusi pole Tallinna Vangla rikkunud.
21.Halduskohtu 01.04.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 anti kaebajale menetlusabi kohtumääruse tõlkimiseks vene keelde. Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt (HKMS § 114 lg 2) tuleb menetlusabi andmist jätkata. Vene keelde tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.