lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1018/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1018/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1423
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203Määruskaebuse esitamineRLS § 60 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1018/12Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.07.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 16. juuni 2021, Tartu 3-21-1018 Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervise ja elu ohtu seadmisega Indrek Kivi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. mai 2021. a määruse resolutsiooni p 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Indrek Kivi Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta Indrek Kivi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. mai 2021. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata.
2.Tagastada Indrek Kivile tema määruskaebusele lisatud tõendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Indrek Kivi esitas 11. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitis 3500 eurot, kuna perioodil 7. märts 2021 kuni 12. märts 2021 seadis vangla kahel korral tema elu ja tervise ohtu. Kaebaja taunib vangla tegevust, millega kaebaja kui terviseseisundi tõttu riskirühma kuuluv isik paigutati Covid-19 haigust põhjustava viiruse kõrge nakatumisnäitaja ajal E-1 sektori kartserikambrisse nr 1004, kus on üldventilatsioon ning seetõttu võis seal sektoris viirus levida õhu kaudu. Samasse sektorisse toodi kainenema Covid ohuga teisi isikuid. Lisaks viidi kaebaja madrats kaks korda päevas läbi ühise koridori laoruumi, kus hoiti ka teiste isikute madratseid. Sama koridori kaudu viidi kaebajat jalutama ja muudele toimingutele, mistõttu võis ta kokku puutuda õhus olevate viiruseosakestega. Vanglaametnikud rikkusid oma kohustusi ka sellega, et ei teostanud loendusi esmalt kaebaja kambris. Kaebaja oli viis päeva viirusohu keskmes ja tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Tekkinud olukorrast ei saabunud kaebajale negatiivseid tagajärgi, kuid see ei vähenda tema ohtu seadmist vangla tegevuse kaudu. Kaebaja palub mõista eelneva vangla tegevusega tekitatud kahju eest välja hüvitise 2500 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Lisaks seadis vangla kaebaja tervise ja elu ohtu 10. märtsil 2021 sellega, et tema kambri seinal asuv terminal ei töötanud ning koridoris liikunud valvurid ei pööranud talle piisavalt tähelepanu ega uurinud, kas midagi on viga. Kaebajal ei olnud võimalik mitme tunni vältel abi kutsuda, sest ka kambri uksele koputamise võimalus puudus. Kaebaja ohtlikku olukorda jätmise eest tuleks vanglalt välja mõista hüvitis 1000 eurot. Kaebusele lisas kaebaja taotluse vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puudub piisav sissetulek.

2.Tartu Halduskohus jättis 18. mai 2021. a määrusega rahuldamata I. Kivi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 2), jättis I. Kivi kaebuse käiguta ja andis 10 päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest riigilõivu 105 eurot tasumiseks. Halduskohus käsitles esitatud kahjunõuet kui väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, mille esitamisel tuleks riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 alusel tasuda riigilõivu 105 eurot. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuna kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda tasuda riivilõivu 105 eurot. Kuna kaebuse edulootused on vähesed, ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine õigustatud. Olukorras, kus kaebaja paikneb kambris üksinda ja tema kontakt teiste isikutega on minimaalne, ei saa asuda seisukohale, et kaebaja oli asetatud tema tervist ja elu ohustavasse olukorda. Isegi kui samasse osakonda võidi tuua isikuid väljastpoolt vanglat, ei aseta see kaebajat nakkusohtlikku olukorda, kui tal puudub nende isikutega otsene kontakt. Teiste isikutega ühine ventilatsioonisüsteem ning ühise koridori kasutamine ei ole asjaolud, mida vangla saaks vältida ning mille kasutamine asetaks kaebaja teadvalt nakkusohtlikku olukorda. Ametnike kambritesse sisenemise järjekorda rikuti vaidlusalusel perioodil ühel korral ehk
10.märtsi 2021. a õhtuse loenduse ajal, mil enne kaebaja kambrisse nr 1004 sisenemist siseneti kambrisse nr 1005. Selline ühekordne eksimus olukorras, kus kambritesse sisenemisel kanti kaitsemaski ja kindaid, ei ole käsitatav inimväärikust alandava olukorrana, mis õigustaks hüvitise maksmist. Vangla tunnistas ametnike eksimust ja kaitsevisolatsiooni nõuete rikkumist, mis on piisav heastamaks kaebaja võimalikke üleelamisi. Madratsid paigutab ametnik sahtlitesse nii, et need ei puutu omavahel kokku, mistõttu on viiruse leviku võimalus ühelt madratsilt teisele äärmiselt ebatõenäoline ja ei sea kaebajat nakkusohtlikusse olukorda. Vangla kinnitusel toimus 10. märtsil 2021 vanglas elektrikatkestus, mille tõttu ajavahemikus 14.00-18.50 ei töötanud kambrites olevad terminalid. Ametnikud teostasid visuaalset kontrolli osakonnas igatunniselt, et kinnipeetavad saaksid võimalikest probleemidest teada anda. Kohtul puudub alus kahelda, et kaebaja üle teostati pidevat visuaalset kontrolli ning kaebaja abivajadus terminali mittetöötamise ajal ei oleks jäänud märkamata. Lisaks oli kaebajal võimalik kontakteeruda ametnikega õhtusöögi jagamise ajal ajavahemikus 17.00-18.00. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et 7. märts 2021 kuni 12. märts 2021 oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud kaebajale sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tervisele või elule oleks reaalne oht esinenud ning kaebajat oleks koheldud väärikust alandaval moel. Puudub alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks HKMS § 111 lg 1 mõttes edukas, mistõttu jääb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
3.I. Kivi esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 18. mai 2021. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et ei saa aru, kuidas ta peaks saama tasuda riigilõivu 105 eurot, kui tema keskmine ühe kuu sissetulek on 13,50 eurot. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla pani tema tervise ohtu ja sellele ei saa jätta tähelepanu pööramata. Halduskohus pressib raha välja ja takistab kohtuasja viimist Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Riik ei soovi oma vigu tunnistada. Tsiviilasjas nr 2-21-1584 kaebaja vabastati riigilõivu 10 eurot tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
5.Halduskohus ei rahuldanud kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole halduskohtu hinnangul kaebaja menetluses osalemine edukas, kuna vangla tegevuse tagajärjel ei tekkinud kaebajale kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Halduskohus põhjendas väga arusaadavalt ja selgelt jälgitavalt, miks puudub alus vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest HKMS § 111 lg 1 mõttes. Määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks Tartu Halduskohtu 18. mai 2021. a määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
7.Kaebaja leiab, et tema keskmine kuusissetulek on ebapiisav selleks, et tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv 105 eurot ning teda peaks vabastama kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
8.RLS § 60 lg 2 sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Seega ei ole õige kaebaja väide, et halduskohus pressib raha välja, vaid kaebuse esitamisel halduskohtule on seadusega ette nähtud üldjuhul teatud summas riigilõivu tasumine. Riigikohus on 11. detsembri 2012. a otsuse nr 3-4-1-11-12 p-s 39 leidnud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja sisulise otsustuse saamine välistatud. Kohus ei saa kontrollida, kas isiku õigusi on rikutud.
9.Samuti on Riigikohus 6. septembri 2007. a määruse nr 3-3-1-40-07 p 11-s selgitanud, põhiõigust, pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Halduskohtumenetluse eesmärk on lünkadeta kaebeõiguse tagamine isiku oluliste õiguste kaitseks. Riigilõivu nõudmine on tingitud vajadusest vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Kui riigilõivu tasumisest vabastada ka perspektiivitud kaebused, jääks see eesmärk saavutamata.
10.Halduskohus hinnates kaebaja õiguste kaitse vajalikkust ja olulisust, leidis, et kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada edukaks. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja võis tunda ennast häirituna, kui ta paigutati karistust kandma teise osakonda ja kambris olev terminal ei töötanud mõned tunnid perioodil mil Covid-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse nakatumise näit oli kõrge, kuid kaebaja elule ega tervisele ei tekkinud reaalset ohtu. Kaebaja kokkupuude võimalike Covid-19 nakkust kandvate isikutega oli minimaalne ning vanglaametnikud kandsid kaitsemaski ja kindaid. Kaebajale ei järgnenud vaidlustatud vangla tegevusest negatiivseid tagajärgi ja teda ei koheldud väärikust alandaval moel, mistõttu ei saanud kaebajale tekkida hüvitamisele kuuluvat kahju. Arvestades vaidluse asjaolusid leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et kaebuse eduväljavaated ei ole märkimisväärsed ja seetõttu ei ole põhjendatud anda kaebajale menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
11.Ringkonnakohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, ei saa kaebaja menetluses osalemist hinnata edukaks ja kaebajale menetlusabi andmine oleks põhjendamatu.
12.I. Kivi on määruskaebusele lisanud Tartu Maakohtu 7. mai 2021. a määruse tsiviilasjas nr 221-1584 ning enda vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 11. jaanuar 2021 kuni 10. mai 2021 kohta. Kuna kaebaja vabakasutuskonto väljavõte sama perioodi kohta on juba kohtutoimikus olemas ning kohtule on üldjuhul kõik kohtulahendid kättesaadavad, tagastab ringkonnakohus määruskaebusele lisatud tõendid kaebajale. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium