Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal S V’il on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 19.08.2016 esitas hageja OÜ Visiit SV Viru Maakohtule seoses maksekäsu kiirmenetluse jätkumisel hagimenetluses hagi S V vastu üürilepingust tuleneva võla nõudes. Seoses puuduste kõrvaldamisega esitas hageja 12.09.2016 täpsustatud hagiavalduse ja 13.09.2016 täiendavad tõendid ning 03.10.2016 uue täpsustatud hagiavalduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja OÜ Visiit SV ja kostja S V 2.03.2016 üürilepingu, mille punkti 1.1. kohaselt anti üürnikule kasutamiseks 2-toaline 62 m2 suurune elamispind, asukohaga xxxx. Eluruumi üleandmisega koostati eluruumi üleandmise vastuvõtmise akt. Lepingu punkti 2.1 kohaselt jõustus leping 2.märtsil 2016 ning on tähtajatu. Lepingu punktiga 3.2 lepiti kokku, et üürnik tasub ettemaksuna ühe kuu üüri 220 eurot ja tagatisraha 220 eurot. Üürnik tasus sularahas 2.03.2016 440 eurot, millega esimese kuu üüri sai lugeda tasutuks. Lepingu punkti 3.3 kohaselt toimub üüri maksmine makstava kuu 10. kuupäevaks sularahas või pangakontole. Lepingu punktis 3.5 lepiti kokku kõrvalkulude tasumise kohustuse tingimused ja punktis 3.5 elektrienergia, keskkütte, vee, prügiveo ja muude kommunaalteenuste tasumise kohustuse tingimustes. Üürileandja koostab kuu lõpul arve mis koosneb viimase kuu kõrvalkuludest ja saabuva kuu üürist. 31.03.2016 koostas hageja arve nr. 952, summas 311,35 eurot, mis koosnes märtsi kommunaalkuludest ja aprilli kuu üürist. Üürnik jättis antud arve tasumata. 30.04.2016 koostas hageja arve nr. 958, summas 49,75 eurot, mis koosnes aprilli kommunaalkuludest. Üürnik jättis ka selle arve tasumata. Vastavalt lepingu punktile 4.9 korteri ülevaatusel tuvastas hageja, et eluruumi mitmele kipsplaadist seinale olid löödud läbistavad augud suurusega 5 – 40 cm. Üürileandja lubas koheselt parandada seinad, teostada vajalikud värvimis- ja tapeetimistööd. Kostja lahkus korterist ilma seda üle andmata ja hagejale teadmata ajal, kuid mitte enne, kui 15.04.2016. Seetõttu jäi tegemata eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt. Tagastamata jäid ka korteri ja välisukse võti. Korter jäeti maha erakordselt halvas ja ebasanitaarses seisundis. Seintele tekitatud vigastused olid parandamata, lõhutud magamistoa klaasist uks, rikutud nahkdiivan. Vastavalt lepingu punktile 4.1. on üürnik kohustatud kasutama elu- ja üldkasutatavaid ruume hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestama naabrite huvidega. Kogu üüriperioodi vältel kasutati korterit mittesihipäraselt. Korterisse kogunesid u 10 liikmelised kambad, toimus pidev meelemürkide tarvitamine. Üürileandja korrale kutsumistele ei reageeritud. Häiriti, solvati, kasutati vulgaarset kõnepruuki

esimesel korrusel asuva xxxx toidupoe külastajate suhtes. Inimesed kartsid poodi siseneda. Kinnistu ümbrust reostati prahi, suitsukonide, alkoholitaaraga. Neid loobiti alla ka rõdult. Ööl vastu 9.04.2016 lõhuti toidupoe valgusti. 10.aprillil muututi eriti agressiivseks, nii, et hageja oli sunnitud kohale kutsuma politsei. Lepingu punkti 4.10 kohaselt kohustub üürnik peale lepingu lõpetamist andma üle eluruumi koos võtmetega ja eluruum peab olema seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Lepingu punkt 4.4 kohaselt peab üürnik enda kulul kõrvaldama üüritud asja puudused, mida saab kõrvaldada asja hariliku säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Seoses eluruumi muutumisega mitteelamisväärseks, vajas see remonti, mille teostas hageja. Selle kulutuste katmiseks koostati arve nr. 978, 8.05.2016, summas 570 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3.2 võib nõuda üürnik tagatisraha tagastamist, kui ta on kinni pidanud lepingu punktidest, tasunud kõik arved ning üürileandjal pole teatanud nõudest või pretensioonidest üürniku vastu. Kostja poolt makstud tagatisraha 220 arvestatakse maha remonditöödele kulunud summast. Hageja on aprillis teinud korteri olukorrast pildid. Fotodelt on näha, et korter on koristamata ja räpane, seintesse löödud augud, magamistoa uks lõhutud. Samuti jäi kostja valdusesesse korteri ja välisukse võti, mistõttu oli hageja sunnitud vahetama mõlemad lukusüdamikud. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 1 on üleandmise ja vastuvõtmise akt, milles on kostja kinnitanud, et ta on eluruumi põhjalikult üle vaadanud ja tal puuduvad pretensioonid, samuti on kostja lepingu punktis 8.2 kinnitanud, et ei oma pretensioone eluruumi seisukorra üle. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui kostja kohustus on sissenõutavaks muutunud, siis on hagejal õigus nõuda viivise tasumist. Üürilepingu punktis 3.4 on sätestatud, et tähtajaks üüri maksmise viivitamise korral on üürileandjal õigus nõuda viivist 1 % päevas. Üürniku poolt võlgnevuse tasumisel loetakse tasutud summade arvelt esmajärjekorras tasutud viivised ja alles seejärel põhivõlgnevus. Hageja nõuab viivist aja eest, mil kostja viivitas või jätkuvalt viivitab arvete tasumisega. Viivist on arvestatud iga arve puhul alates arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 19.08.2016 järgmiselt: arve

arve kuupäev

summa

viivis alates

viivis kuni

952 31.märts

30.apr

311,35 49,75

11.apr 11.mai

19.aug 19.aug

viivis päevas 1% 3,11 0,50

viivitatud päevad

viivis kokku

130 404,76 100 49,75 Viivis kokku 454,51

Tuginedes VÕS § 8 lg 2, § 76, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 334 lg 1, § 336 lg 1 ja § 338 lg 1 palub hageja kostjalt Simon Vainult’ilt välja mõista hageja kasuks üürivõlgnevus 361,10 eurot, remondiga seotud kulud 570 eurot, millest kuulub mahaarvestamisele kostja poolt makstud tagatisraha 220 eurot ja viivised 454,51 eurot. Samuti palub hageja tuginedes TsMS § 367 alates kohtuotsuse tegemisest mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule väljamõistetud põhinõudelt ja kuludelt kuni põhinõude ja kulude täitmiseni. Hageja palub jätta tasutud riigilõiv 200 eurot täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 08.11.2016. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 15.12.2016. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 02.03.2016 sõlmitud üürilepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse xxxx asuva eluruumi (tl. 47-51). Lepingu punktide 3.1 ja 3.5 järgi kohustus kostja maksma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri 220 eurot kuus ja lisaks tasuma kommunaalteenuste eest. Kostja kohustus hoidma eluruumi korras, hoiduma tegevustest, mis selle väärtust vähendaksid ja hüvitama väärtuse taastamise või selle vähenemise/taastamisega seotud kulutused. Kostja võlgnevus hagejale üüri-, ja remondikulude eest moodustab kokku 711,10 eurot s.h. üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevus 361,10 eurot ja remondikulude võlgnevus 350 eurot (570 – 220). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Pooled on üürilepingu punktis 3.4 leppinud kokku viivise määras 1% maksmata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest (tl. 47). Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise kindla summana - 454,51 eurot, mis on arvestatud lepingus sätestatud viivisemääras kuni 19.08.2016 ning alates otsuse tegemisest viivise seadusjärgses viivisemääras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kõik viivised kokku ei tohi ületada hageja põhinõuet 711,10 eurot. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 08.11.2016 ja loeti kättetoimetatuks 23.11.2016, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 07.12.2016. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.