Xi kaebus Eesti Rahvusringhäälingult kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde haldusasja nr 3-21-951 materjalidest väljavõte haigusjuhtudest kaebaja perioodil 28.09.202031.05.2021.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Tagastada kaebus.
4.Jätta kaebajale käesolev määrus tõlkimata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X esitas 22.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Rahvusringhäälingult (Raadio 4) mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks maksimaalses määras. Kaebaja leiab, et informatsioon koroonaviiruse kohta on võlts ja tühine, mõjub tervisele rusuvalt ja võimaldab sisse viia inimõiguseid rikkuvaid seaduseid. Vangla, kasutades seda teavet, rakendab vägivalda ja distsiplinaarkaristusi, sh kaebaja suhtes. Mh nõuab vangla maski kandmist. Selline teave võimaldab varjata tegelikke probleeme ühiskonnas, sh korruptsiooni ja kontrolli ühiskonna üle interneti kaudu. Prokuratuur kriminaalasju ei algata. Kaebaja taotleb vastust vene keeles.
2.Kohus jättis kaebuse 12.05.2021 määrusega käiguta ja kohustas kaebajat selgitama, milles kaebajale tekkinud kahju seisneb ja millises summas see tekkinud on; tasuma riigilõivu või esitama menetlusabi taotlust; selgitama, milline teave kaebajale kahju tekitas, millal see teave esitati ja mis oli selle sisuks; tõendama esitatud teabe võltsitust, tühisust või muud moodi, et tegemist on väära teabega; selgitama, kuidas on nimelt Raadio 4 edastatav teave põhjustanud kaebajale kartserikaristuse määramise, vägivalla kasutamise ja paberi andmata jätmise ning esitada vastavad tõendid (p 6). Kaebaja esitas 25.05.2021 täiendavad põhjendused ja menetlusabi taotluse. Kaebaja ei taotle varalise kahju hüvitamist. Kaebajal ei ole võimalik keelduda raadio kuulamisest, sest teised uudisteallikad puuduvad ja muidu on müra teistest kambritest kuulda. Kaebajale on kahju tekitatud pseudoepideemiaga. Teave tekitab ühiskonnas paanikat ja hirmu ning sellest lähtub ka riigipoolne vägivald. Teave koroonaviirusesse nakatunute, haigestunute ja surnute kohta on võltsitud; samuti on vale teave vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta. Wuhani linnas ei ole keegi ära surnud ning keegi ei ole tõsiselt haigestunud. Kaebaja on uurinud ja keegi ei tea isiklikult kedagi, kes oleks surnud või haigestunud. Puuduvad uudised surnukehade töötlemise kohta. Kaebaja ei ole saanud kvaliteetset informatsiooni. Kaebajal ei ole võimalik vältida teabe saamist riiklikust raadiojaamast ilma terroriseerivate 1(4)
uudisteta. Kaebajal on eeltoodust tulenevalt stress ja psüühikahäired; samuti on ta kaotanud usalduse raadio, riigi ning erinevate kogukondade vastu.
3.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebeõigust mööndes on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtusse pöördumise eelduseks on möönmine, et kaebaja õiguseid võib olla avaliku võimu toimingutega rikutud. Kaebaja ei vaidlusta Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) poolt konkreetselt kaebaja suhtes esitatud andmete ebakohasuse tuvastamist ega ümber lükkamist, mis kuuluks lahendamisele tsiviilkorras (vt VÕS §-d 1046-1047). Kohus ei tagasta kaebust halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, kuna ERRi ülesanne on mh kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele, sh tagamaks igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise (ERHS § 4). Seega peab ERR nimetatud ülesannet täitma ka juhul, kui eraõiguslikud meediakanalid uudiste või muu vajaliku teabe edastamisest loobuvad.
4.Kaebaja vaidlustab sisuliselt seda, et ta leiab, et ERRi poolt edastatavad uudised ja muu teave on vale, mis tekitab kaebajale stressi ja muid hingelisi üleelamisi. Nagu kohus märkis, ei vaidlusta kaebaja konkreetselt tema suhtes esitatud andmete ebakohasuse tuvastamist ega ümber lükkamist. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa aga rikkuda üldsusele suunatud informatsiooni edastamine iseenesest. Informatsiooni edastamisega ei piirata kaebaja õigusi ja olenemata info sisust on kaebaja enda vaba valik, millise tähenduse ta sellele annab. Kaebajal on võimalik vanglas viibides seal lubatud raamides uudiste kuulamisest loobuda. Kuigi vangla peab tagama kinnipeetavatele juurdepääsu avalikule informatsioonile (VangS § 30 lg 1 ja § 31 lg 1), ei ole kinnipeetaval kohustust infot vastu võtta, sellele olulist tähendust anda või selle järgi talitada. Kui uudised tekitavad kaebajale stressi, võib ta võimalusel raadio välja lülitada või kuulata mõnda muud kanalit, sh kanaleid, milles edastatavat teksti ta oma väidete kohaselt ei mõista. Kinnipidamisasutuses tuleb teataval määral leppida sellega, et palju isikuid viibivad ühes kohas lähestikku, millega kaasneb paratamatult teataval määral müra. Kaebaja ei ole väitnud sellise müra sedavõrd ülemäärasust, et see põhjustaks talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1). Ka siis, kui möönda, et kaebaja võib olla pidanud kuulama liigselt uudiseid koroonaviiruse kohta, sest tal ei ole muid viise müra summutamiseks vms, tuleb tal eelnevalt pöörduda vangla poole ja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Nakkushaiguse epideemia iseenesest on stressi tekitav ja rusuv ning võib tekitada ka meeleolulangust. Nakkushaigus ega selle levik ei ole juriidiline fakt, mida saaks tunnistada õigusvastaseks ja seega selle olemasolu vältida. Negatiivse olukorra – nakkushaiguse leviku, sõja, looduskatastroofi vms kohta ilmselgelt õige teabe edastamine ei saa rikkuda kaebaja õiguseid ega tekitada talle kahju. Kaebaja emotsionaalse heaolu säilitamine olenemata maailmas toimuvatest kaebajaga otseselt mitteseotud sündmustest ei ole kohtulikult kaitstav hüve. Arvestades koroonaviiruse levikut, on teatud määral vajalik ka kaebaja kursisolek kehtivate piirangute ja soovitustega, et kaebaja oskaks neid vabadusse saades järgida.
5.Koroonaviiruse olemasolu ja laialdane levik maailmas on hetkel teadaolev üldteada asjaolu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tegemist on väljamõeldiste või võltsitud andmetega. Sh ei tegele ERR vastava andmestiku loomisega, vaid ERR edastab ametiasutuste, sh Terviseameti, Vabariigi Valitsuse, teadusnõukoja, WHO jt esitatavat teavet. Esitatava teabe sisu ei tekita mõistlikku kahtlust, et tegemist oleks valeteabega, mille levitamisest peaks ERR loobuma või selle õigsust teravdatud tähelepanuga kontrollima. Ainuüksi kaebaja isiklik kogemus, et tema tutvusringkonnas ei ole keegi haigestunud ega surnud, ei kinnita vastupidist. Ka veebruarikuus oli koroonakolle Tallinna 2(4)
Vangla avavanglas1. Ka ei vasta tõele kaebaja väited, et Wuhani linnas puuduvad koroonasurmad, kuivõrd seda on kinnitanud kaks teadusportaali ja kaks tunnustatud ajakirjanduslikku allikat2. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ka teavet, milline konkreetne ERR-i Raadio 4 kaudu ja millal esitatud väide oleks vale, kuigi selline info on kaebajal tema väitel olemas. Seega puudub avaliku võimu õigusvastane tegu, mis on kahju hüvitamise eelduseks ja kaebuse rahuldamine on seetõttu ebatõenäoline. Kaebaja väidab, et väidetav valeinfo tekitab talle stressi ja psüühikahäireid, kuid ta ei ole väidetavat tervisekahju täpsemalt kirjeldanud ega selgitanud, milline konkreetne tervisekahju, s.o milline psüühikahäire või stressist tingitud terviseseisund, talle tekkinud on. Kohtule ei nähtu kaebaja väidetavaid tervisehäireid ka haldusasjas 3-21-951 kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest perioodil 28.09.2020-31.05.2021. Mõningane meeleolu langus ja stressi tekkimine ebameeldivate uudiste tõttu ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Tegemist on paratamatu olukorraga mitte ainult kinnipidamisasutustes viibivate isikute, vaid ka vabaduses viibivate isikute jaoks.
6.Kaebaja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus annab menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.
7.Kohus jätab kaebajale käesoleva määruse tõlkimata. Tallinna Ringkonnakohus on 17.05.2021 määruses nr 3-21-358 leidnud sama kaebaja osas, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Ringkonnakohus järeldas, et kaebaja oskab eesti keelt sellisel määral, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui määrus on eesti keeles. Sama määruse punktis 13 selgitas ringkonnakohus, et kaebaja on vanglale esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi. Kuigi avaldustest nähtub, et kaebaja eesti keele oskus pole väga hea, on tema keeleoskus selline, mis võimaldab tema tahtest piisavalt selgelt aru saada. Kaebaja on avaldustes suutnud loetavalt ja arusaadavalt väljendada oma tahet selle kohta, millega ta ei ole rahul ning mida ta vanglalt taotleb. Kinnipeetavatel piisab reeglina selle teabe esitamisest. Esitatud eestikeelsed pöördumised lubavad pidada usutavaks vangla seisukohta, et kaebaja suhtleb vanglas ka suuliselt eesti keeles. Ka käesolevas asjas vaidlusalused küsimused on kaebaja 25.05.2021 täiendavaid seisukohti arvestades piisavalt lihtsad, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt ka oma õiguste kaitseks soovi korral edasikaebe menetluses, kui käesolev määrus on eesti keeles. Kaebajale väidetava valeinfo edastamisega tervisekahju tekitamine ei ole keeruline õiguslik küsimus ning kaebaja ei ole esitanud mistahes infot valeteabe sisu kohta, mille sisuline arutamine võõrkeeles võiks osutuda kaebajale keerukaks. Kuna kaebaja on väljendanud oma probleemi sisulise vaidluse osas kohtu poolt oodatust lihtsamalt, tuleb eeldada, et ta saab käesolevast määrusest ka ilma tõlketa aru. Enda tervist puudutavate as1
jaolude kas või lühidalt eesti keeles selgitamine on teistest kohtuasjadest nähtuvalt kaebajale jõukohane (nt haldusasjast 3-21-880 nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale korduvalt eestikeelseid taotluseid, kus kurdab muu hulgas südamevalu, halba enesetunnet ja kõhuprobleeme).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.