Jaanus Raiduri (Raidur) kaebus Viru Vangla vastu eesmärgiga helistada oma esindajale iga päev vähemalt 30 minutit
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-20-2167.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas registreeriti 28. septembril 2020 Jaanus Raiduri (edaspidi kaebaja) vaie nr 6-12/312-1 (koostatud 20. septembril 2020; vaie nähtub haldusasja nr 3-20-1811 materjalide hulgast), milles kaebaja ei nõustu Gerda Pärnamäe korraldusega, mille kohaselt võib kinnipeetav esindajale helistada kaks korda nädalas 20 minutit. Kaebaja taotles tunnistada seadusevastaseks Sandra Borki otsus keelata tal suhelda esindajaga rohkem kui kaks korda nädalas 20 minutit, tühistada Gerda Pärnamäe korraldus ning teha asjas uus otsus, millega lubada suhelda oma esindajaga igapäevaselt kuni Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluse lõpuni. Viru Vangla jättis 27. oktoobri 2020. a otsusega nr 6-12/312-2 vaide rahuldamata.
Tartu Halduskohtusse saabus 5. novembril 2020 kaebaja kaebus Viru Vangla vastu, milles kaebaja väljendab selget rahulolematust Gerda Pärnamäe tegevuse osas. Kaebuse kohaselt on G. Pärnamäe andnud korralduse võimaldada alates 21. septembrist 2020 kinnipeetaval telefoni teel suhelda esindajaga kaks korda nädalas 20 minutit (kord). Kaebaja taotleb nimetatud korralduse tühistamist, vangla ametnike tegevuse võimaldada suhelda esindajaga telefoni teel kaks korda nädalas 20 minutit õigusvastasuse tuvastamist ning Viru Vangla kohustamist võimaldada suhelda oma esindajaga, kes ei ole advokaat, iga päev vähemalt 30 minutit.
3.Viru Vangla selgitas 16. novembri 2020. a vastuses kohtunõudele, et Gerda Pärnamäe korraldus on töökorralduslik suunis ning kõiki kaebaja helistamisavaldusi on hinnatud eraldiseisvalt.
4.21. aprillil 2021 edastas Viru Vangla teavet kaebaja helistamiste kohta. Vangla osutas, et perioodil 21. september 2020 ‒ 1. detsember 2020 (72 päeva) on kaebaja teinud kokku
3-20-2167 298 kõnet. Nendest 148 kõnet on kaebaja teinud enda abikaasale Õie Raidurile, kes on ühtlasi ka tema esindaja. Täiendavalt osutas Viru Vangla, et kaebaja õigust helistada esindajale ei ole ühegi haldusaktiga eraldi reguleeritud.
5.Kohus palus 5. mai 2021. a kohtunõudes vanglal selgitada, kellele helistamist Gerda Pärnamäe korraldus konkreetselt puudutas, milline oli korralduse iseloom ning kas see kehtib siiani. Viru Vangla teatas 10. mail 2021, et Gerda Pärnamäe korraldus oli üldine töökorralduslik suunis, mis ei olnud suunatud otseselt kaebajale. Korraldus ei mõjuta kaebaja karistuse kandmist praegusel ajahetkel.
6.Vastusena 20. mai 2021. a kohtunõudele teatas Viru Vangla 24. mail 2021, et kaebaja viibib eluosakonnas S2 alates 6. maist 2021. Ühes vastusega kohtunõudele edastas vangla andmed kaebaja helistamiste kohta sellel aastal oma esindajale ning Viru Vangla direktori 3. mai 2021. a käskkirja nr 1-1/54.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Gerda Pärnamäe korralduse võimaldada telefonikõnede tegemist oma esindajale 2 korda nädalas 20 minutit tühistamist ning Viru Vangla kohustamist võimaldada telefonikõnesid oma esindajale iga päev vähemalt 30 minutit. Kuigi kaebaja on kaebuses esitanud ka nõude Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6) seoses esindajale telefonikõnede tegemise piiramisega, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet iseseisva nõudena. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on seega hõlmatud kohustamisnõudega. Tuvastamisnõude esitamiseks puuduks tõhusama vahendi leidumise tõttu kaebajal ka kaebeõigus (vt HKMS § 45 lõige 2). Seega on kaebaja esitanud vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktidele 1 ja 2 tühistamis- ja kohustamisnõude.
8.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse selle osa kohta, milles kaebaja taotleb G. Pärnamäe korralduse tühistamist (I), seejärel annab hinnangu kohustamisnõudele (II) ning viimasena otsustab tasutud riigilõivu saatuse üle (III). I
9.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotleb Gerda Pärnamäe korralduse tühistamist, millega võimaldati alates 21. septembrist 2020 telefonikõnede tegemist esindajale 2 korda nädalas 20 minutit. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Kohus selgitab, et Gerda Pärnamäe korraldus võimaldada esindajale helistamist 2 korda nädalas 20 minutit ei ole haldusakt (haldusmenetluse seadus § 51 lõige 1), mille tühistamist saaks kohtus nõuda.
3-20-2167 Kaebaja viibis Viru Vangla teatel kaebuses toodud perioodil eraldatud lukustatud kambris või kartserikambris ehk suletud osakonnas. Viru Vangla P-hoones asusid suletud kambritega osakonnad. Nimetatud osakondades järelevalvet tagavad ametnikud kuulusid Gerda Pärnamäe alluvusse. Vaidlusalune korraldus oli antud üldise töökorraldusliku suunisena P-hoone osakondade ametnikele tagamaks, et kõik osakondades viibivad vangid saaksid helistamisvõimaluse ning et ka järelevalvet teostavatel ametnikel oleks võimalik täita muid tööülesandeid. Seega ei mõjutatud nimetatud korraldusega otseselt kaebaja õigusi või kohustusi. Ka vangla on kinnitanud, et kaebaja õigust esindajale helistada ei ole ühegi haldusaktiga eraldi reguleeritud.
10.Kuivõrd eeltoodust tulenevalt oli tegu üldise töökorraldusliku suunisega ametnikele, mis ei mõjuta otseselt kaebaja õigusi (kaebaja õigusi mõjutavad ametnike konkreetsed otsustused helistamise võimaldamise kohta), puudub kaebajal sellise suunise vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab Gerda Pärnamäe suunise peale esitatud tühistamisnõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. II
11.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist võimaldada telefonikõnesid oma esindajale iga päev vähemalt 30 minutit. Kõnealuseks esindajaks on kaebaja abikaasa Õie Raidur. Kaebaja viibib alates 6. maist 2021 eluosakonnas S2.
12.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lõige 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et vanglateenistusel on õigus telefoni kasutamist piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Kohtupraktikast tuleneb, et kinnipeetaval peab olema ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul võimalik advokaadiks mitteoleva esindajaga telefoni teel suhelda suuremas ulatuses kui tuleneb VangS § 28 lõikest 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast. Vanglal on kohustus eelkõige hinnata kinnipeetava õiguskaitsevajadust ja kaaluda esindajaga suhtlemisest lähtuvaid võimalikke julgeolekuriske. Seejuures on Riigikohus sedastanud, et kinnipeetaval ei pea olema võimalusi telefoni teel piiramatult suhelda advokaadiks mitteoleva esindajaga (vt Riigikohtu 21. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-26-14, punktid 15, 17).
13.Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE ) § 51 lõike 2 esimese lause kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Sellest normist tuleneb vanglale kaalutlusõigus võimaldada rohkemat helistamist, mida Viru Vangla on ka kasutanud, nähes COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tingimustes kinnipeetavatele ette võimaluse helistada vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele minimaalselt kaks korda nädalas kestusega maksimaalselt 20 minutit üks kord (Viru Vangla direktori 3. mai 2021. a käskkirja nr 1-1/24 punkt 1.1.3). Kuna tegu on minimaalse nõudega, ei ole välistatud, et vangla võimaldab helistada rohkem, sh esindajale, kes ei ole advokaat.
3-20-2167
14.Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud perioodil 21. september 2020 kuni 1. detsember 2020 oma esindajale helistada kuuel päeval nädalas (v.a 44. nädalal, kui helistas neljal päeval) ning kõnede kestused nädala lõikes on kokku enam kui 210 minutit ehk kaebaja on saanud nädalas oma esindajaga suhelda rohkem kui 30 minutit päevas. Perioodil 1. jaanuar 2021 kuni 31. märts 2021 on kaebaja saanud telefoni teel suhelda oma esindajaga iga päev ning vaid loetud kordadel on kõnede pikkus kokku päevas olnud lühem kui 30 minutit. Enamjaolt rääkis kaebaja päevas oma esindajaga telefonis tund aega. Perioodil 1. aprill 2021 kuni 24. mai 2021 on vangla samuti taganud kaebajale üldjuhul võimaluse helistada oma esindajale iga päev. Kuigi kaebaja ei saanud aprillis 7 päeval ja mais 7 päeval oma esindajale helistada, võimaldas vangla neil nädalatel, kui kaebaja ei saanud iga päev esindajale helistada, kaebajal telefoni teel oma esindajaga suhelda tunduvalt rohkem kui 210 minutit (30 minutit 7 päeva). Vaieldamatult on kaebaja saanud ning eelduslikult saab ka edaspidi oma advokaadiks mitteolevale esindajale helistada praktiliselt iga päev ning rääkida oma esindajaga nädala lõikes iga päev 30 minutit.
15.Kohtu hinnangul on kaebajale võimaldatud piisaval määral helistada oma esindajale ning kui kaebaja ka ei ole oma esindajaga soovitud ulatuses telefonikõnesid pidada saanud, siis kaebaja õigust kasutada vanglas telefoni oma mitteadvokaadist esindajaga suhtlemiseks võib vangla olla riivanud üksnes väheintensiivselt.
16.Kuivõrd võttes arvesse kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei pea kinnipeetaval olema võimalusi telefoni teel piiramatult suhelda advokaadiks mitteoleva esindajaga, siis on kohus seisukohal, et ilmselgelt on väheste edulootustega kaebus vastustaja kohustamiseks võimaldada tal rohkemal määral helistada oma advokaadiks mitteolevale esindajale, kui Viru Vangla on seda võimaldanud talle ajavahemikul 21. september 2020 kuni 24. mai 2021.
17.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt ning kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kohustamisnõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
18.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
19.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.