Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (RT Capital Estonia OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
CREDITREFORM EESTI OÜ hagi XXXXvastu intressi, viiviste ja leppetrahvi nõudes
RESOLUTSIOON
1.Jätta CREDITREFORM EESTI OÜ hagi XXXX vastu intressi, viiviste ja leppetrahvi nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses CREDITREFORM EESTI OÜ kanda.
3.Jätta XXXX menetluskulud nende puudumise tõttu CREDITREFORM EESTI OÜ-lt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42).
2-15-129198 Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.10.05.2013 esitas kostja PC Finance OÜ (registrikood 12323276) veebikeskkonna www.plusscredit.ee kaudu laenutaotluse 250 euro saamiseks 30 päevaks. Laenult tuli tasuda intressi 80 eurot (tl 40). Laen kanti kostjale üle samal päeval (tl 45). Laenulepingule kohaldusid PlussCredit Eesti OÜ laenulepingu üldtingimused (edaspidi ka Üldtingimused, tl 41-44).
2.06.06.2014 loovutas esialgne võlausaldaja laenulepingust tuleneva kostja vastase nõude hagejale (tl 50-51). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 24,41 eurot, viivise 250 eurot, leppetrahvi 50 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 3, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1 ja 3, § 402, § 415 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • kostja ei tagastanud laenu ja ei tasunud intressi kokkulepitud tähtajaks; • kostja on tasunud perioodil 09.09.2013-04.12.2014 kokku 350,59 eurot, millest 45 eurot arvestas hageja võla sissenõudmise kulude katteks, 250 eurot põhinõude katteks ja 55,59 eurot intressivõlgnevuse katteks; • laenuandja ja kostja leppisid kokku viivises 0,75% päevas ning see kajastub kostjale väljastatud arvel; • kostja ei teavitanud lepingu täitmist takistavast asjaolust, mistõttu on õigus nõuda leppetrahvi vastavalt Üldtingimuste punktile 6.2; • tegemist ei ole heade kommetega vastuolus oleva tehinguga; • kostja on ise kinnitanud, et lepingu sõlmimine vastab tema otsesele, tegelikule ja vabale tahtele; • kostjale on korduvalt selgitatud nõude kujunemist. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et: • tõsi ei ole see, et kostja ei reageerinud meeldetuletustele; • kostja teatas, et tal on tekkinud probleemid maksmisel ja otsis kompromissi; • summade suurused ja põhjendused on ebaselged; • tekib küsimus, kas krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra; • tekib küsimus, kas kõrvalnõuded (viivis, intressid, leppetrahvid, sissenõudmistasud jne) on heade kommete ning seaduse vastased. Kohtu põhjendused
2-15-129198
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 10.05.2013 esitas kostja PC Finance OÜ (registrikood 12323276) veebikeskkonna www.plusscredit.ee kaudu laenutaotluse 250 euro saamiseks 30 päevaks. Laenult tuli tasuda intressi 80 eurot (tl 40). Laen kanti kostjale üle samal päeval (tl 45). Laenulepingule kohaldusid Üldtingimused (tl 41-44). 06.06.2014 loovutas esialgne võlausaldaja laenulepingust tuleneva kostja vastase nõude hagejale (tl 50-51). Hageja on välja toonud, et kostja tasus perioodil 09.09.2013-04.12.2014 kokku 350,59 eurot, millest 45 eurot arvestas hageja võla sissenõudmise kulude katteks, 250 eurot põhinõude katteks ja 55,59 eurot intressivõlgnevuse katteks (tl 36, 118-119).
13.Kostja on vastuväidetes avaldanud arvamust, et laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra. Hageja leiab, et ei piisa selleks, et tunnistada leping heade kommetega vastuolus oleks, ainuüksi kõrgest intressimäärast, vaid tuleb
2-15-129198 hinnata ka mil põhjusel laenusaaja laenu võttis. Hageja märgib, et kostja on laenulepingu sõlmimisel kinnitanud, et ei teinud seda sõltuvussuhtest tingituna.
14.Kohus märgib, et kuna laenuleping sõlmiti 10.05.2013, kohaldab kohus käesolevas asjas laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
15.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406 lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.
16.Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud rahandusministri 13.10.2010 määruse „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ nr 51 Lisas toodud krediidi kulukuse määra arvutamise valemi kohaselt on käesoleva laenulepingu krediidi kulukuse määr 2830,78%. Vastavalt Eesti Panga kodulehel avaldatud andmetele oli eraisikutele antava tarbimislaenude kulukuse määr laenulepingu sõlmimise ajal, so 2013.a mais 29,10%. Seega on antud juhul tegemist ligikaudu 97 korda suurema krediidi kulukuse määraga kui Eesti Panga kodulehel avaldatud krediidi kulukuse määr.
17.Riigikohus on 03.12.2014 määruse 3-2-1-133-14 punktis 9 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.
18.Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 3 ja Riigikohtu 3-2-1-133-14 p-s 9 väljendatud seisukohast on 10.05.2013 laenulepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses. Vastavalt Riigikohtu poolt viidatud lahendis väljendatud seisukohale õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Seega ei hinda kohus seda, kas kostja oli laenulepingu sõlmimisel sundolukorras või mitte ning kas hageja teadis seda või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 10.05.2013 sõlmitud laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 kohaselt tühine, kuivõrd tegemist on heade kommete vastase tehinguga.
19.Riigikohus on 17.06.2011 määruse 3-2-1-49-11 punktis 11 leidnud, et kui kohus tuvastab tehingu tühisuse TsÜS § 86 lõike 3 järgi, siis kohalduvad tehingule TsÜS § 86 lg-s 4 nimetatud õiguslikud tagajärjed: kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel
2-15-129198 õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
20.Eelnevast tulenevalt oli kostjal kohustus laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lgs 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Leping sõlmiti 10.05.2013 ja laen tuli tagastada 09.06.2013 (tl 40). Nimetatud ajavahemikul oli VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär 0,75% aastas. Seega oli hageja õigustatud nõudma 30 päevaks antud laenult intressi 0,15 eurot, so 0,75/100/365x250x30. Arvestades, et kostja tasus kokku 350,59 eurot, millest hageja arvestas intressi katteks 55,59 eurot (tl 36), puudub hagejal täiendav intressinõue kostja vastu.
21.Hageja nõuab hagis leppetrahvi 50 eurot Üldtingimuste punkti 6.2 alusel, mille kohaselt oli laenusaajal kohustus teavitada laenuandjat 5 päeva jooksul tema majanduslikest raskustest. Üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt lepingu punktis 6 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel kohustus laenusaaja maksma laenuandjale leppetrahvi lepingu rikkumise eest 50 eurot (tl 43). VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus märgib, et kuna kohus tuvastas eelnevalt, et 10.05.2013 laenuleping on tühine, puudub alus kohaldada laenulepingule kohaldunud Üldtingimusi. Hageja leppetrahvinõue on seega alusetu ja rahuldamisele ei kuulu.
22.Hageja on palunud hagiavalduses välja mõista kostjalt lepingu alusel viivised, mille hageja vähendas laenusummani ehk 250 euroni. Hageja on arvestanud viivist 0,75% päevas alates laenu tagastamise järgsest päevast kuni 06.12.2013 vastavalt kostja poolt tehtud maksetele ja hageja tehtud põhinõudest maha arvamistele (tl 36). Kohus sellise viivisearvestusega ei nõustu. Võttes arvesse, et laenuleping on tühine, puudub alus kohaldada lepingulist viivisemäära. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.06.2013 kuni laenu tagastamiseni.
23.VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
24.Hagi kohaselt algatas 25.07.2013 laenuandja soovil hageja kostja suhtes inkassomenetluse ning nõudis sellest ajast võla tasumist kohtuväliselt. Seda tõendab nii kostjale saadetud meeldetuletused kui ka poolte kirjavahetus (tl 46-49, tl 75-109). Nähtuvalt hageja poolt esitatud selgitustele tasus kostja 09.09.2013 summa 147 eurot, millest arvestati maha 45 eurot sissenõudmiskulusid, 12.11.2013 tasus kostja 49 eurot, 06.12.2013 tasus 102 eurot, 15.04.2014 tasus 2 eurot, 19.08.2014 tasus 5 eurot, 09.09.2014 tasus 35,59 eurot ja 04.12.2014 tasus 10 eurot (tl 118-119). Kõik kokku 350,59 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi makseid erinevalt hageja poolt väljatoodust.
25.Vastavalt VÕS § 415 lg-le 2 tuli arvestada maksed esmalt võla sissenõudmiskulude katteks, seejärel põhisumma katteks ja siis intressi katteks. Seega tulnuks kostja poolt tehtud makseid arvestada kohustuste täitmiseks alljärgnevalt:
26.Kuna kostjal oli kohustus tühise tehingu alusel saadud laen 250 eurot tagastada 09.06.2013 ning kostja tehtud maksete tulemusel oli laenusumma tagastatud täies ulatuses 06.12.2013, siis oli ta kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ja 94 § lg 1 alusel 8,09 eurot järgmiselt: Algus päev 10.06.2013
09.09.2013 12.11.2013
Lõpp-päev
Laenusumma jääk 08.09.2013 250 € (k.a)
11.11.2013 (k.a) 05.12.2013 (k.a)
148 € 99 €
Viivisemäär (VÕS § Viivitatud 113 lg 1 + 94 lg 1) päevi - kuni 30.06.2013
8,75% aastas - alates 01.07.2013 8,5% aastas 8,5 % aastas
8,5% aastas
Viivis 5,33 €
2,21 € 0,55 € 8,09 €
27.Võttes arvesse, et kostja tasus hagejale kokku 350,59 eurot, saab enam tasutud summa arvestada viivise 8,09 euro katteks. Ringkonnakohus on 04.05.2015 otsuses 2-12-52657 sarnases vaidluses sellisel viisil juba tasutud summa arvelt võlgnetava kohustuse katteks arvestamist kohaldanud. Eelnevast tulenevalt puudub alus rahuldada hageja viivisenõuet.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
29.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
30.Nähtuvalt toimiku materjalidest ei ole kostjat esindanud menetluses lepinguline esindaja. Kostja on esitanud vastuse hagile ise. Kohtu hinnangul puudub seetõttu vajadus küsida kostjalt menetluskulude nimekirja. Toimikust nähtuvalt ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.