Silver Pilleri kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 150 eurot seoses kartserikambri inimväärikust alandavate tingimustega
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Silver Piller (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 30. märtsil 2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 150 eurot. Kaebaja põhjendab, et viibis ajavahemikul 25. märts kuni 4. aprill 2021 kartseris inimväärikust alandavates tingimustes. Kambris puudus normaalne valgus, puudusid nagid asjade riputamiseks, puudus koht pesu kuivatamiseks, kambris olev laud ei olnud nõuetekohane ning tooli juures olev tugi oli ohtlik ja segas istumist. Samuti oli kambris kaamera. Pole vahet, kas kaamera töötas või ei, kuivõrd kaebaja oli kaamerast privaatsuse puudumise tõttu häiritud.
2.Tartu Vangla jättis 24. mai 2021. a otsusega nr 1-13/116-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata, kuna menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kaebaja kinnipidamistingimused olid õigusvastased ning et sellistes tingimustes hoidmist saab pidada isiku väärikust alandavaks kohtlemiseks. Vangistusseaduse (VangS) järgi on kinnise vangla kambris kinnipeetava üle elektroonilise järelevalve teostamine seaduslik ning seda teha võimaldava kaamera olemasolu kambris on kinnipeetav kohustatud ära taluma. Kaamera polnud sisse lülitatud, mida kinnitab ka kaebaja ise, seega tema privaatsusesse ei sekkutud. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) ei sätesta, kuidas peavad kartserikambri sisustusse kuuluvad esemed olema paigutatud. Sisustus peab võimaldama selle eesmärgipärase kasutamise ning kaebaja pole väitnud, et ta ei saanud lauda ja tooli kasutada. Samas vangla
3-21-1153 möönab, et kambris nr 1004 oli küll nagi olemas, aga selle kasutamine oli tülikas, kuivõrd nagi asus kambri ukse juures, kuhu kaebaja kambris olevate sisetrellide tõttu vabalt juurde ei pääsenud. Küll aga polnud selle kasutamine täielikult võimatu. Asju sai nagisse riputada ning neid sealt võtta, kui kambris käisid valvurid, kes said sisetrellid avada. Samuti oleks kaebaja saanud nagile juurdepääsuks soovi avaldada läbi kambris oleva stenofoni. Kambris on olemas aken ja kunstlik valgustus eraldi päevaseks ja öiseks ajaks.
3.Kaebaja esitas 27. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 150 eurot põhjendusel, et ta viibis ajavahemikul 25. märts kuni 4. aprill 2021 kartseris inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja selgitab, et kartserikambris nr 1004 puudus piisav valgus, et lugeda ja kirjutada. Kambris olid nagid, kuid neid ei olnud võimalik kasutada. Kambris oleval laual oli tugitala, mistõttu polnud selle vastu paigutatud toolil võimalik normaalselt istuda. Samuti oli kambris kaamera, mis ei kuulu kartseri sisustuse juurde. Olenemata sellest, kas kaamera töötas või mitte, oli kaebaja sellest privaatsuse puudumise tõttu vaimselt häiritud. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 150 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Samuti ei saa kohtu hinnangul kaebaja kirjeldatud kartseritingimused kaebuses märgitud lühikest ajavahemikku arvestades tekitada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viibis kartseris üksnes kümme päeva. Kuigi kaebaja leiab, et kambris oli liiga hämar, oli kambris siiski olemas aken loomuliku valguse ning valgusti kunstliku valguse jaoks. Kaebajale oli laud ja tool tagatud ning kuigi kaebaja jaoks võis nende kasutamine olla ebamugav, siis ei saanud see kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada. Ka nagi kasutamise võimaluse piiratus ei saanud kaebajale kaasa tuua intensiivseid kannatusi. Samuti ei saanud pelgalt kaamera olemasolu kaebajat üleliigselt häirida, arvestades, et see ei olnud sisse lülitatud. Kartserikambris ongi võrreldes tavapärase kambriga askeetlikumad tingimused ning mõningane ebamugavus on paratamatu.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
3-21-1153
6.1.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris mh elutegevuseks vajaliku valguse. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kartserikambris, kus kaebaja viibis, oli aken ja kunstlik valgus olemas ning seega oli selles osas kartserikamber nõuetekohane. Kaebaja aga leiab, et kambris oli siiski lugemiseks ja kirjutamiseks liiga hämar. Kuigi kohtul puuduvad andmed kambri täpse valgustatuse taseme kohta, ei ole kohtule akna ja valgusti olemasolu tõttu usutav, et kambri valgustatus oli niivõrd kehv, et see oleks lugemist ja kirjutamist ülemääraselt takistanud ning kaebajale mingeid reaalseid negatiivseid tagajärgi kaasa toonud.
6.2.Vaidlus puudub selles, et kartseri sisustusse kuulub VSkE § 7 lg 4 p 4 kohaselt riidenagi ning et kambris, kus kaebaja viibis, oli nagi olemas, kuid selle kasutamine oli raskendatud. Samas peab kohus usutavaks vangla selgitusi, et nagi kasutamine ei olnud võimatu. Asju sai nagisse riputada ning neid sealt võtta, kui kambris käisid valvurid, kes said sisetrellid, mille taga nagi asus, avada. Lisaks oli kaebajal võimalus valvuritele nagi kasutamiseks soovi avaldada (vt Tartu Vangla 24. mai 2021. a otsus nr 1-13/116-2). Samuti ei saanud kohtu hinnangul nagi kasutamise võimaluse piiratus kaebaja väärikust alandada ning kaebajale mingit tegelikku kahju põhjustada. Kaebajal oli võimalik riideesemeid ka mujal hoiustada.
6.3.VSkE § 7 lg 4 p 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris. Kaebaja kinnitusel olid kambris laud ja tool olemas, kuid kaebaja selgituste kohaselt ei saanud ta neid mugavalt kasutada. Õigusaktides ei ole aga sätestatud, kuidas laud ja istekoht kambris peavad paigutatud olema. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kambri inventari meelepärast paigutust (Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2014. a määrus asjas nr 3-12-1255, p 12). Oluline on, et lauda ja tooli oleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada ning kohtul puudub alus kahelda selles, et kaebaja sai seda teha, kuigi see võis kaebaja jaoks veidi ebamugav olla.
6.4.Kuigi kartseri sisustusse ei kuulu vastavalt VSkE § 7 lg-le 4 kaamera, ei ole kaamera kambris paiknemine õigusvastane. Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas ette nähtud kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise (VangS § 7 lg 2). Samuti on oluline märkida, et kartserikambris paiknev kaamera ei olnud sisse lülitatud, kaebaja üle elektroonilist jälgimist ei teostatud ning kohus saab aru, et kaebaja oli sellest ka teadlik. Kui kaebaja ei olnud kindel, kas teda jälgitakse või mitte, oleks ta eeltoodut saanud ametnikelt täpsustada. Sisse lülitamata kaamera ei saanud kaebaja privaatsust oluliselt häirida.
7.Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Arvestades kaebaja õiguste riive väheintensiivsust ning asjaolu, et kaebajale lühiajaliselt veidi ebamugavates tingimustes kartseris viibimisega hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine on vähetõenäoline, siis ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Silver Pilleri kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3-21-1153
9.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.