J.R. kaebus Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirja nr 6-4/224-1, 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1 (mida on täiendatud 09.10.2019. a käskkirjaga nr 6-4/245-2), 22.10.2019. a vaideotsuse nr 6-12/332-2 ja 12.11.2019. a vaideotsuse nr 6-12/355-2 tühistamiseks, Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ning Viru Vangla tegevuse õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – J.R. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.R. kaebus läbi vaatamata osas, milles ta palub hüvitada talle Viru Vangla tegevusega ajavahemikus 10.10.2019–07.01.2020 tekitatud mittevaralise kahju.
2.Jätta J.R. kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
3.Tagastada J.R.le kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 euro ulatuses.
4.Jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 euro ulatuses J.R. enda kanda ning riigilõiv, mille tasumisest ta oli menetlusabi korras vabastatud (700 eurot), riigi kanda.
5.Kuulutada haldusasi nr 3-19-2251 J.R. tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas (tl 148–152 pöördel) kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-2251 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla V üksuse valvur teavitas 04.09.2019 kinnipeetavat J.R., et ta paigutatakse samal päeval ümber kambrisse S302, kus viibib ka kinnipeetav E.T.. 09.09.2019 registreeriti Viru Vanglas J.R. 04.09.2019 kuupäeva kandev teatis (tl 23–24, 128– 128 pöördel), milles ta märgib, et ei sobi kokku teiste kinnipeetavatega, sest ta norskab nii kõvasti, et kambrikaaslane ei saa magada. J.R. hinnangul võib seetõttu varem või hiljem tekkida konflikt, mis võib eskaleeruda vägivaldseks J.R. märgib ka seda, et ta ei sobi kokku teatud kinnipeetavatega, kellega ühiste huvide puudumine ja erinevad maailmavaated viivad varem või hiljem konfliktini. J.R. paigutati 04.09.2019 ühte kambrisse (S302) kinnipeetavaga E.T..
2.Viru Vangla valvur koostas 06.09.2019 ettekande nr 6-20/4515-1 (tl 130), mille kohaselt nägi ta samal päeval kella 19.50 paiku E.T.it kambri S302 uksest välja sektori põrandale kukkumas ning E.T.i särk oli seljas katki ja nägu oli paremalt poolt punane ja paistes.
3.Viru Vangla kohaldas 06.09.2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-1 (tl 33–34) 06.09.2019. a sündmusest tulenevalt J.R. suhtes alates 06.09.2019 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: -
eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja ennetada tema õigusvastast käitumist;
-
kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine selleks, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega, kellele J.R. võib oma käitumisega halba eeskuju näidata, ning et tagada vanglas viibivate isikute turvalisus ja vangla julgeolek – taasühiskonnastavates tegevustes ei osale;
-
kehakultuuriga tegelemise keelamine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära.
Käskkirja kohaselt ei saa vangla jääda ootama õigushüve kahjustust. Kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse alustamine on veel otsustamisel ning kinnipeetava süü või süütus selgub pärast menetluse läbiviimist, tugineb vangla ennekõike laekunud informatsioonile ega saa oodata menetluse kulgu. Vastasel juhul võib vangla luua kinnipeetava jaoks soodsa olukorra uute õigusrikkumiste toime panemiseks. Tuvastatud intsidendiga näitas kinnipeetav, et ta ei ole asunud õiguskuulekale teele ja tema kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi just sarnaste tegude näol. Kinnipeetav võib sarnase käitumisega mõjutada ka teisi kinnipeetavaid samalaadsetele rikkumistele. Selle ennetamiseks on vajalik isoleerida J.R. teistest kinnipeetavatest ning jätta ta karistust kandma eraldatud lukustatud kambrisse, kus tema üle on võimalik teostada efektiivsemat järelevalvet. Viru Vangla 13.09.2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-2 (tl 35) parandati käskkirjas nr 6-4/224-1 esinenud ilmselge ebatäpsus. Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-1 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud lõpetati 24.09.2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-3 (tl 48) asjaolude äralangemise tõttuJ.R. paigutati 24.09.2019 tagasi kambrisse S302, kus viibis ka kinnipeetav E.T..
4.J.R. esitas 24.09.2019 Viru Vanglale vaide blanketil pöördumise (registreeritud 25.09.2019, tl 36–47), milles taotles 04.09.2019 toimunud ümberpaigutamise tagajärgede
3-19-2251 kõrvaldamist, s.o Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirja nr 6-4/224-1 kehtetuks tunnistamist ning distsiplinaarmenetluste ja võimaliku kriminaalmenetluse lõpetamist, samuti mittevaralise kahju hüvitamist summas 16 800 eurot.
5.J.R. ja E.T.i kambris 06.09.2019 toimunud intsidendi osas alustati 07.10.2019 kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse alustamise teatise (tl 136) kohaselt ründas kinnipeetav J.R. kaaskinnipeetav E.T.it, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustused.
6.Viru Vangla kohaldas 07.10.2019. a käskkirjaga nr 6-4/245-1 (tl 65–66) J.R. suhtes alates 07.10.2019 sama sisuga täiendavaid julgeolekuabinõusid, mida oli tema suhtes eelnevalt kohaldatud 06.09.2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-1. Käskkirjas märkis vangla, et vaatamata asjaolule, et kriminaalmenetlus on alustatud 07.10.2019 ning kinnipeetava süü või süütus selgub pärast menetluse läbiviimist, tugineb vangla oma tegevuses ennekõike laekunud informatsioonile ega saa oodata menetluse kulgu, sest vastasel juhul võib vangla luua kinnipeetava jaoks soodsa olukorra uute õigusrikkumiste toime panemiseks. Viru Vangla täiendas 09.10.2019. a käskkirjaga nr 6-4/245-2 (tl 68) 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1, märkides muu hulgas, et Viru Vanglale on saanud 07.10.2019 teatavaks uued asjaolud seoses ettekandega nr 6-20/4515-1 ning vanglale teadaolevalt oli J.R. seotud kaaskinnipeetavale kehavigastuste tekitamisega. Viru Vangla 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 07.01.2020 (tl 110).
7.J.R. esitas 09.10.2019 Viru Vanglale vaide blanketil pöördumise (tl 82–85 pöördel), milles taotles Viru Vangla 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1 kehtetuks tunnistamist ning talle ebameeldivuste, stressi ja alanduse põhjustamise eest kahjuhüvitise määramist.
8.Viru Vangla jättis 22.10.2019. a vaideotsusega nr 6-12/332-2 (tl 49–49 pöördel) rahuldamata J.R. vaide Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirja nr 6-4/224-1 kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsuse kohaselt on vaidlusaluses käskkirjas arvestatud sündmuse asjaoludega, näiteks sellega, et kambrist S302 tuli välja vigastustega kinnipeetav. Olukorras, kus kambris viibib kaks kinnipeetavat ning ühel neist fikseeritakse vigastused, tuleb tagada isikute julgeolek ning välja selgitada sündmuse asjaolud. Vaidlusaluses käskkirjas on kaalutud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduste esinemist ning põhjendatud nende vajalikkust. Käskkiri on proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Julgeolekuabinõude kohaldamisel arvestati sündmuse iseloomu. Vangla reageerib selliste asjaolude ilmnemisel võimaliku ründaja eraldamisega teistest kinnipeetavatest. Käskkirja koostamisega ei süüdistata kinnipeetavat ründamises, vaid püütakse välja selgitada juhtunud intsidendi asjaolud ning ennetada võimalike õigusrikkumiste toimepanemist.
9.Viru Vangla jättis 12.11.2019. a vaideotsusega nr 6-12/355-2 (tl 70–71) rahuldamata J.R. vaide Viru Vangla 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1 kehtetuks tunnistamiseks. Enne käskkirja nr 6-4/245-1 koostamist selgus, et vaide esitaja kambrikaaslasel oli fikseeritud paistetus paremal põsesarnal, parema silma välisnurgas nahaalune hematoom ja punetav ala otsmikul. Kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamata jätmine võib ohustada nii vanglateenistuse ametnikke, kaaskinnipeetavaid, aga ka vangla julgeolekut tervikuna. Kinnipeetava tegevusest ja käitumisest lähtuvast ohuprognoosist võis välja lugeda, et isik võib täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamata jätmisel suure tõenäosusega järjekordselt rünnata kas ametnikku, kaaskinnipeetavat või panna vangla julgeoleku ohtu muude vahenditega. Julgeolekuabinõude kohaldamisel arvestati sündmuse iseloomu. Vangla reageerib selliste asjaolude ilmnemisel võimaliku ründaja eraldamisega teistest kinnipeetavatest.
3-19-2251
10.J.R. esitas 28.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille palus tühistada Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirja nr 6-4/224-1, 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1, 09.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-2, 22.10.2019. a vaideotsuse nr 6-12/332-2 ja 12.11.2019. a vaideotsuse nr 6-12/355-2; kohustada Viru Vanglat rakendama meetmeid, et tagada kõigile kinnipeetavatele vanglasisesel ümberpaigutamisel seadustes ette nähtud õigused, ja lõpetama kaebaja ebaseaduslik kohtlemine; kõrvaldada kõik tema 04.09.2019 ümberpaigutamisest alguse saanud sündmuste ahelaga kaasnenud õigusvastased tagajärjed; tuvastada tema 04.09.2019 ümberpaigutamise ning sellele eelnenud ja järgnenud Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasus; ning hüvitada talle 04.09.2019 ümberpaigutamisega ja selle tagajärjel tekitatud kahju ja kannatused. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning riigi õigusabi taotluse. Samuti esitas kaebaja taotlused Viru Vanglalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks ning kohtuistungil tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kuna kaebaja teadis, et tema tervis ja iseloomuomadused (temperament, veendumused, arusaamad jmt) ei võimalda tal E.T.iga konfliktivabalt kambrit jagada, teavitas ta kohe pärast nende kokku paigutamise kavatsusest teadasaamist vanglateenistust ümberpaigutamisega seotud konfliktiohust. Selleks kohustas kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 3. Vanglateenistujate sõnul ei olnud iseloomuomadustest ja tervisest lähtuv konfliktioht piisavalt tõsine, et kaebajat ja E.T.it mitte kokku paigutada. Kohe pärast kaebaja ja E.T.i kokku paigutamist sai kinnitust asjaolu, et nad ei sobi iseloomuomaduste poolest ning kerge unega E.T.it segab kaebaja norskamine (kaebaja norskab mingil arusaamatul põhjusel eriti kõvasti ja häirival moel). Ajavahemikus 04.09.2019–06.09.2019 esitasid kaebaja ja E.T. vanglateenistusele mitmeid pöördumisi nende eraldi paigutamiseks, kuid nendele ei reageeritud. Kinnipeetavate vaheline konflikt eskaleerus vägivaldseks 06.09.2019 ning pärast seda piirati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega oluliselt tema vanglavälise suhtlemise õigust ja privaatsust. Kuigi konflikt kaebaja ja E.T.i vahel ei olnud kadunud ja vanglateenistujad teadsid, et pinged võivad areneda vägivaldseks, paigutati kaebaja 24.09.2019 uuesti E.T.iga ühte kambrisse ning nad olid ühes kambris kuni 27.09.2019. E.T.ile öeldi, et kaebaja toodi tema kambrisse tagasi, kuna E.T. ei olnud nõus esitama kaebaja kohta kuriteokaebust. E.T.iga ühes kambris viibimine tekitas kaebajale hirmu elu, tervise ja vabaduse pärast. Alates 27.09.2019 õhtust kuni 07.10.2019 õhtuni sai kaebaja olla kambris üksi, sest E.T.i suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, ning sel ajal ei pannud kaebaja toime ühtegi korrarikkumist. 07.10.2019 paigutati kaebaja aga 06.09.2019 toimunud füüsilise konflikti tõttu teist korda lukustatud kambrisse. 2) Kaebaja suhtes väljastatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjad (Viru Vangla 06.09.2019. a käskkiri nr 6-4/224-1 ja 07.10.2019. a käskkiri nr 6-4/245-1 koos 09.10.2019. a käskkirjaga nr 6-4/245-2) ei vasta haldusaktile ette nähtud õiguspärasuse eeldustele. Nendes käskkirjades ei ole esitatud ühtegi konkreetset kaebajaga seotud faktilist asjaolu, mis tõstataks põhjendatud kahtluse, et temast lähtub oht vangla julgeolekule ja korrale ning teiste vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Samuti puuduvad käskkirjades kaalutlused ning nendes ei ole põhjendatud, miks oli vaja kaebaja õigusi piirata nii intensiivselt. Vanglateenistusel oli võimalik 06.09.2019 aset leidnud konflikti ennetada, kuid seda ei tehtud. 3) Viru Vangla vaideotsused nr 6-12/332-2 ja nr 6-12/355-2 sisaldavad faktivigasid, nendes ei ole nõuetekohaselt järgitud uurimis- ja põhjendamiskohustust ning õiguspäraselt ei ole teostatud kaalutlusõigust. Samuti ei ole need nõuetekohaselt vormistatud. 4) Kaebaja 04.09.2019 ümberpaigutamise ebaseaduslikkust tõendab asjaolu, et kaebaja ja E.T.i vahelised pinged arenesid ca 48 tunniga vägivaldseks. Vanglateenistujad rikkusid VangS §-st 66, § 41 lg-st 1, § 11 lg-st 1 koostoimes § 12 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 14, 16 ja 18, § 28 lg-st 1 ning avaliku teenistuse seaduse §-st 50,
3-19-2251 § 51 lg-test 1, 2 ja 4 ja § 54 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Kaebaja ja E.T.i kokku paigutamisel ei arvestatud nende isikuomaduste erinevusi ja kaebaja tervisest tulenevaid faktoreid. Kaebaja teavitusi eirati ning kaebaja elu ja tervis seati ohtu. Lisaks tõi ümberpaigutus kaasa inimväärikust alandava kohtlemise ja see tekitas kaebajale rohkem kannatusi, kui vangistuses viibimisega paratamatult kaasneb.
11.Viru Vangla märkis 09.12.2019. a vastuses kohtunõudele, et ei ole jõudnud lahendada kaebaja 23.09.2019. a vaides leidunud kahjunõuet, samas on kohtule esitatud kaebus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 järgi lubatav.
12.Tartu Halduskohus tagastas 14.01.2020. a määrusega kaebuse nõudes, milles kaebaja palus kohustada Viru Vanglat rakendama meetmeid, et tagada kõigile kinnipeetavatele vanglasisesel ümberpaigutamisel seaduses ette nähtud õigused. Sama määrusega jättis kohus kaebuse ülejäänud osas käiguta ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt läbi vaatamata.
13.Kaebaja täpsustas kohtule esitatud 25.01.2020. a avalduses, et vanglateenistujate poolt tema suhtes 04.09.2019 kuni 07.01.2020 toime pandud rikkumiste eest on õiglane mittevaralise kahju hüvitis 48 000 eurot, millele lisanduvad viivis 0,05% päevas alates vaide esitamisest, kohtukulud ja kõikvõimalikud maksud.
14.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2020. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta, kohustades kaebajat tasuma kaebuselt riigilõivu 50 eurot ning vabastades kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 700 euro ulatuses. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
15.Tartu Halduskohus võttis 29.09.2020. a määrusega menetlusse kaebuse nõuetes tühistada Viru Vangla 06.09.2019. a käskkiri nr 6-4/224-1, 07.10.2019. a käskkiri nr 6-4/245-1, 09.10.2019. a käskkiri nr 6-4/245-2, 22.10.2019. a vaideotsus nr 6-12/332-2 ja 12.11.2019. a vaideotsus nr 6-12/355-2, mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis ning kõrvaldada Viru Vangla tegevuse õigusvastased tagajärjed.
16.Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses jätta see alljärgnevatel põhjendustel rahuldamata. Samuti palus vangla kohtul arvestada vaidlusaluste haldusaktide ning vaideotsuste põhjendustega ning samale vangla tegevusele antud õiguskantsleri seisukohtadega. 1) Kaebusest jääb ebaselgeks, milliste õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist kaebaja heastamisnõude raames soovib. Pigem võib arvata, et kaebaja on heastamisena mõelnud kahju hüvitamist, milline nõue on menetlusse võetud. 2) Vangla tegevus on olnud õiguspärane ning ka õiguskantsler ei ole näinud vangla tegevuses õigusvastasust. Vaidlustatud käskkirjadel ei ole puudusi, mis tingiksid nende kehtetuks tunnistamise. Vangla julgeoleku tagamine on oluline avalik huvi, millega tuleb arvestada ja mis kaalub üldjuhul üles isiku õiguste piiramisega kaasneva riive. Olukorras, kus vanglale sai teatavaks informatsioon kaebaja poolsest võimalikust kaaskinnipeetava kehalisest väärkohtlemisest, ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ilmselgelt põhjendamatu. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsus on prognoosotsus ning selle õiguspärasust ei saa hinnata hiljem teada saadu järgi. 3) Kuna vangla tegevuses puudus õigusvastasus, on välistatud kaebajale RVastS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamine.
17.Kohus jättis 19.04.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite (videosalvestised, kõneterminalide helisalvestised, erinevad dokumendid (kirjavahetus, tervisekaardi väljavõte alates oktoobrist 2007)) kogumiseks, palus vanglal esitada kohtule määruses nimetatud täiendavad tõendid ja selgitused, jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja asja läbivaatamiseks kohtuistungil, määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, teavitas pooli asjas kohtulahendi teatavaks tegemise ajast ning otsustas
3-19-2251 asendada avaldatavas kohtulahendis isikute nimed initsiaalidega. Sama määrusega palus kohus kaebajal juhul, kui ta jääb kohtule esitatud heastamisnõude juurde, täpsustada, millised on need negatiivsed tagajärjed, mis kaasnesid tema ümberpaigutamise ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, mis käesoleval ajal veel tema õigusi mõjutavad ning mida ei saa kompenseerida rahas. Ühtlasi tuli kaebajal selgitada, mil viisil tuleks neid tagajärgi tema hinnangul kõrvaldada. Kaebaja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule täiendavaid selgitusi.
18.Viru Vangla selgitas 30.04.2021. a vastuses kohtunõudele, et Viru Vangla 07.10.2019. a käskkirjas nr 6-4/245-1 ja 09.10.2019. a käskkirjas nr 6-4/245-2 viidatud uute asjaolude näol oli tegemist intsidendi kohta saadud uue informatsiooniga. Kui algselt E.T. eitas kaebaja poolt tema suhtes vägivalla kasutamist, siis hiljem muutis ta enda ütlusi. Seda on kirjeldatud Viru Vangla 19.02.2020. a selgituses nr 2-4/40160-2 õiguskantslerile. Kuna saadud info kohaselt ründas kaebaja füüsiliselt kambrikaaslast ja rünnaku põhjus (vangla julgeoleku tähenduses) oli ebaselge, kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samuti märkis vangla samas kohtule esitatud vastuses, et kriminaalasja nr 19922700114 menetlus on lõpetatud 25.08.2020 (kinnitatud 28.08.2020) kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 alusel (kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus).
KOHTU SEISUKOHT
19.Kohus hindab esmalt kaebaja tühistamisnõuete põhjendatust (I), otsustab seejärel kahju hüvitamise nõude osaliselt läbi vaatamata jätmise (II), lahendab menetlusse jäävas osas kahju hüvitamise ning heastamise nõuded (III), ning esitab viimasena lõppjäreldused ja lahendab menetluslikud küsimused (IV). I
20.Kaebaja on palunud muu hulgas tühistada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta koostatud kaks käskkirja (Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirja nr 6-4/224-1 ja 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1). Kuigi kaebus on võetud menetlusse ka Viru Vangla 09.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-2 tühistamise nõudes, selgitab kohus, et tegemist ei ole eraldiseisva haldusaktiga, vaid Viru Vangla 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1 täiendusega, mille õiguspärasust hindab kohus koos Viru Vangla 07.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-1 õiguspärasuse hindamisega.
21.Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-1 ja 07.10.2019. a käskkirjaga nr 6-4/24-1 kaebaja suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on lõpetatud vastavalt 24.09.2019 (tl 48) ja 07.01.2020 (tl 110). Seega on vaidlustatud käskkirjad käesolevaks ajaks oma kehtivuse kaotanud. See ei välista kohtupraktikast tulenevalt nende käskkirjade edasist võimalikku mõju ja praktilist tähendust kaebajale (vt nt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 13), mistõttu saab neid käskkirju tühistada ka pärast nende kehtivusaja lõppemist.
22.Kinnipeetavate suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on sätestatud VangS § 69 lg-s 1. Selle sätte järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. VangS § 69 lg 2 järgi on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud rakendada kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (p 1), isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (p 2), kehakultuuriga tegelemise keelamist (p 3), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (p 4) ning ohjeldusmeetmete kasutamist (p 5). Kui esinevad VangS § 69 lg-s 1 loetletud alused, on vanglal õigus otsustada, kas julgeolekuabinõu kohaldamine on vajalik, ning valida olukorrale vastav meede.
3-19-2251
23.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. (vt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 17 ja seal viidatud praktika)
24.Nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 saab kohus kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Seega on kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratud (vt ka Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 16 ja seal viidatud praktika).
25.Praegusel juhul kohaldati kaebaja suhtes Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirjaga nr 6-4/224-1 samast päevast alates VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirjas on viidatud Viru Vangla V üksuse valvuri kirjeldusele 06.09.2019 S3 osakonnas juhtunust, s.o sellest, et kella 19.50 ajal liikus kambrite sulgemisel kambrist S302 kiirelt välja kinnipeetav E.T. ning kukkus osakonna põrandale. Pärast seda saadeti mõlemad selles kambris viibinud kinnipeetavad (E.T. ja kaebaja) meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks – kaebajal vigastusi ei tuvastatud, kuid E.T.il fikseeriti paistetus paremal põsesarnal, parema silma välisnurgas nahaalune hematoom ja punetav ala otsmikul. Kõnealune juhtum ning sellele järgnenud tegevus on fikseeritud valvuri koostatud ettekandes nr 6-20/4515-1 (tl 130). Nimetatud ettekandest nähtub muu hulgas see, et kaebaja ütles meditsiiniosakonda saatmise ajal valvurile, et lõi kambrikaaslast raamatuga näkku.
26.Kohus leiab, et Viru Vangla on pärast ettekandes nr 6-20/4515-1 kirjeldatud juhtumit põhjendatult leidnud, et kaebajast võib lähtuda oht teiste isikute, s.o ennekõike tema kambrikaaslase julgeolekule. Ettekandes toodud asjaoludest tulenevalt oli vanglal piisav alus arvata, et kaebaja võis kasutada 06.09.2019 oma kambrikaaslase suhtes vägivalda ning kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmisel võib ta seda korrata. Sellise järelduse õigsust ei saa kahtlusteta kummutada Viru Vangla direktori poolt õiguskantslerile 19.02.2020 esitatud vastuses kajastatud asjaolud, et pärast 06.09.2019 kujunes üksuse juhil veendumus, et kõnealune rüselus oli kinnipeetavate vahel kokku lepitud eesmärgiga näidata, et nendevahelised suhted ei võimalda neid kokku paigutada, ning et E.T.i algselt antud ütluste kohaselt ei tekitanud tema tervisekahjustusi kaebaja (tl 126 pöördel). Puudub vaidlus, et kaebaja oli nii enne kambrisse S302 paigutamist kui ka seal viibimise ajal vanglat korduvalt teavitanud, et ta ei sobi selles kambris paikneva kinnipeetavaga ning nende vahel võib tekkida vägivaldne konflikt (pöördumised tl 23–24, 27–27 pöördel, 30). Nendest pöördumistest saab kohtu hinnangul järeldada kaebaja negatiivset meelestatust E.T.i suhtes.
27.Käskkirjas nr 6-4/224-1 põhjendati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist sellega, et esines vajadus teostada tema üle tõhusamat järelevalvet ja ennetada tema õigusvastast käitumist. Kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist peeti vajalikuks selleks, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega, kellele kaebaja võib oma käitumisega halba eeskuju näidata, ning et tagada vanglas viibivate isikute turvalisus ja vangla julgeolek. Kehakultuuriga tegelemise keelamist põhjendati aga sellega, et sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, samuti tingis selle lukustatud osakonna eripära. Nendest kaalutlustest lähtuvalt saab pidada viidatud meetmete kohaldamist eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks. Olukorras, kus kaebaja varasemates pöördumistes vanglale sisaldusid kaebaja selged viited sellele, et kaebaja ja E.T.i ühes kambris viibimine võib päädida vägivalla kasutamisega ning 06.09.2019 leidis aset juhtum, mille tagajärjel fikseeriti E.T.il tervisekahjustused, oli kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning tema teistest kinnipeetavatest eraldamine kooskõlas eesmärgiga vältida temast
3-19-2251 võimalikult kaaskinnipeetavatele tuleneva ohu realiseerumist. Vanglas üldise julgeoleku tagamise eesmärki silmas pidades ei saa pidada asjakohatuks ka kaalutlust, et kaebaja liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine oli vajalik selleks, et ta ei saaks mõjutada teisi kinnipeetavaid samalaadseid rikkumisi toime panema.
28.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et mõni aeg pärast seda, kui kaebaja paigutati tagasi ühte kambrisse E.T.iga, muutis E.T. oma ütlusi ning asus vanglale väitma, et kehavigastused tekitas 06.09.2019 talle siiski kaebaja (vt ennekõike Viru Vangla direktori vastus õiguskantslerile, tl 126 pöördel). Nende väidete alusel alustas vangla 07.10.2019 kaebaja suhtes kriminaalmenetluse E.T.ile valu ja tervisekahjustuste tekitamise asjaoludel (tl 136). Kuna kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli 24.09.2019 lõpetatud, otsustas Viru Vangla samal päeval kriminaalmenetluse alustamisega kohaldada 07.10.2019. a käskkirjaga nr 6-4/245-1 (tl 65–66) kaebaja suhtes uuesti täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatud käskkirja ja selle järjena koostatud 09.10.2019. a käskkirja nr 6-4/245-2 (tl 68) kohaselt said Viru Vanglale 07.10.2019 teatavaks uued asjaolud ning vanglale teadaolevalt oli kaebaja seotud kaaskinnipeetavale kehavigastuste tekitamisega.
29.Arvestades, et E.T.i muudetud ütlustega sai kinnitust see, et kaebaja kasutas 06.09.2019 E.T.i suhtes kambris S302 viibides vägivalda, ning kaebaja viibis nende ütluste andmise ajal endiselt kambris S302 (kaebuse lk 2), tuleb nõustuda vanglaga, et taas oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebajast võib tuleneda oht kaaskinnipeetavate (ennekõike E.T.i) julgeolekule. Vangla on kohaldanud kaebaja suhtes samu täiendavaid julgeolekuabinõusid, mida kohaldati tema suhtes 06.09.2019. a käskkirjaga. Samad on ka tarvitusele võetud abinõude valiku kaalutlused. Kuna põhjendatud kahtlus kaebajast lähtuva ohu kohta püsis, olid need meetmed ka sel korral eesmärgipärased ja proportsionaalsed.
30.Kummastki kõnealusest käskkirjast ei nähtu selliste menetlus- ja vorminõuete rikkumist, mis oleksid saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Muu hulgas ei saanud mõjutada asja otsustamist Viru Vangla 06.09.2019. a käskkirjas nr 6-4/224-1 algselt kaebaja nime asemel teise kinnipeetava nime märkimine, millise vea vangla hiljem parandas (tl 35).
31.Kaebaja väidetest saab järeldada, et tema hinnangul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õigusvastane pelgalt seetõttu, et ta oli teavitanud vanglateenistust, et tema ja E.T. ei sobi kokku. VangS § 67 p 3 kohaselt tuleb kinnipeetaval tõepoolest vanglateenistust teavitada asjaolust, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Sellest sättest tuleneva kohustuse täitmine ei vabasta aga kinnipeetavat vastutusest muude kinnipeetaval lasuvate kohustuste täitmata jätmise eest ega välista vanglal vanglas julgeoleku tagamiseks vajalike meetmete rakendamist. Muu hulgas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju (VangS § 67 p 1) ning mitte häirima teisi kinnipeetavaid (VangS § 67 p 2). Kuna praegusel juhul tekkis vanglal alus arvata, et kaebaja oli neid kohustusi rikkunud, ning sellest tulenes põhjendatud kahtlus temast lähtuva ohu esinemise kohta, ei takistanud kaebaja poolt vangla eelnev teavitamine tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
32.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjad on õiguspärased. Kuna tegemist on õiguspäraste käskkirjadega, on Viru Vangla jätnud 22.10.2019. a vaideotsusega nr 6-12/332-2 ja 12.11.2019. a vaideotsusega nr 6-12/355-2 õiguspäraselt rahuldamata ka nende käskkirjade peale esitatud vaided. Ka vaidemenetluste materjalidest ei ilmne menetluste käigus sellist menetlus- või vorminõuete rikkumist, mis oleks saanud mõjutada otsuste langetamist. II
33.Kaebaja on palunud hüvitada talle 04.09.2019 ümberpaigutamisega ja sellele järgnenud vangla tegevusega tekitatud kahju ja kannatused. Kaebaja on esitanud sama ümberpaigutusega
3-19-2251 seotud kahju hüvitamise nõude vanglale 23.09.2019 esitatud pöördumises (tl 47) ning vangla on kohtule kinnitanud, et ei olnud jõudnud seda kahjunõuet lahendada (tl 59). Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist ka 09.10.2019 Viru Vanglale esitatud pöördumises (tl 82, 85 pöördel; olgugi, et on jätnud nõutava summa lahtiseks). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu aga seda, et kaebaja oleks esitanud Viru Vanglale kahjunõude perioodi 10.10.2019– 07.01.2020 puudutavas osas, millele on kaebaja muu hulgas viidanud kohtule esitatud 25.01.2020. a kaebuse täpsustuses (tl 104). Seega saab praeguses asjas lugeda VangS § 11 lg 8 kohase kohustusliku kohtueelse menetluse kahju hüvitamise nõudes läbituks üksnes nõudes, mille aluseks on vangla tegevus perioodil 04.09.2019–09.10.2019. Perioodi 10.10.2019– 07.01.2020 puudutavat kahjunõuet ega selle kohta kohtueelses menetluses tehtud otsust ei ole kaebaja ega vangla kohtule esitanud.
34.HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul tagastada kaebus määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks taotlenud perioodi 10.10.2019–07.01.2020 puudutavas osas kahju hüvitamist Viru Vanglalt, ei ole ta selles osas läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt ka HKMS § 47 lg 1). Kaebus tuleb seetõttu jätta seda perioodi puudutavas osas HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koosmõjus HKMS § 121 lg 1 p-ga 4 läbi vaatamata. III
35.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Seega on mittevaralise kahju hüvitamise eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) avaliku võimu kandja süü; 7) kahju tekitamine mõne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve rikkumisega.
36.Kaebaja väidetest saab järeldada, et talle on põhjustatud mittevaralist kahju tema E.T.iga ühte kambrisse paigutamisega ning tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kohus on asunud käesolevas otsuses eelnevalt seisukohale, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on olnud õiguspärane. Järgnevalt hindab kohus, kas õiguspärane on olnud vangla tegevus kaebaja paigutamisel 04.09.2019 ühte kambrisse E.T.iga ning nende kinnipeetavate koos ühes kambris hoidmisel ümberpaigutamisele järgneval ajal.
37.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vanglasisene paigutamine on toiming (Riigikohtu 28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p 13; 26.05.2008. a otsus nr 3-3-1-20-08; vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2015. a otsus nr 3-13-1716, p 24). Vanglasisest paigutamist reguleerib VangS § 11 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 ning vanglasisese paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning julgeolekukaalutlusi (VSkE § 5); vanglasisene paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides reguleeritud, seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (Riigikohtu 28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p 10). Viidatud normides ei ole sätestatud, et vangla peab kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel arvestama nende tervisest ning iseloomuomadustest
3-19-2251 tulenevaid asjaolusid. Sellistest kaalutlustest ei lähtu ka VangS § 12 lg-s 1 sätestatud kinnipeetavate eraldihoidmise reeglid.
38.VangS § 12 lg 2 sätestab, et erandkorras võib vanglateenistus paigutada kinnipeetavaid eraldi ka § 12 lg 1 nimetamata tunnuste alusel. Tartu Ringkonnakohus on selgitanud nimetatud sätte kohaldamispraktika kohta järgmist: „Ringkonnakohus märgib, et vangla kontekstis tuleb vastavat kaalutlust teostades ja VangS § 12 lg-s 2 sätestatud erandolukorda sisustades arvestada eelkõige julgeolekunõude ja distsipliiniga. Erandolukord vangistusseaduse mõttes ei ole igasugune kinnipeetavale ebamugav olukord. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetav peab arvestama sellega, et tal tuleb taluda teatud ebamugavusi, mis tulenevad vangistuse olemusest, ning tal on ainult siis õigus erandile, kui kaalutlus on tema kasuks nullile taandatud. Asjaolu, et VangS § 12 lg 2 annab vanglale õiguse erandlikult arvestada kinni peetavate isikute vanglasisesel paigutamisel ka teiste, § 12 lg-s 1 nimetamata tunnustega, ei kohusta vanglat tegema erandit kõikvõimalike tunnuste alusel, vaid ainult sellise tunnuse esinemisel, mille arvestamata jätmisel oleksid kinnipeetava õigused rikutud.“ (vt Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2013. a otsus nr 3-11-2921, p 30).
39.Viru Vangla on selgitanud 19.02.2020. a vastuses nr 2-4/40160-2 õiguskantslerile(tl 126– 127), et paigutab kinnipeetavaid kambrisse, arvestades vangla vajadust ning teadaolevat ja tõendatud julgeolekualast informatsiooni. Samas vastuses märkis vangla, et kaebaja on tugevate subkultuuriliste hoiakutega, mis väljendub muu hulgas kaaskinnipeetavate liigitamises nende subkultuurse staatuse järgi. Nimetatud asjaolu kinnitavad kohtu hinnangul kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumised (nt 09.09.2019 registreeritud teatis nr 6-14/35418-1 (tl 23–24, 128–128 pöördel); 05.09.2019 registreeritud kaebus nr 6-14/36599-1 (tl 27–27 pöördel) ja 09.09.2019 registreeritud märgukiri nr 6-14/35420-1 (tl 30)). Nendest pöördumistest nähtub muu hulgas kaebaja seisukoht, et teda ei tohiks paigutada ühegi kinnipeetavaga ühte kambrisse (tl 23, 27). Samuti on ta märkinud ühes neist pöördumistest järgmist: „Ma ei sobi kokku kinnipeetavatega, kes on allalastud, pealekaebajad, räpased, homoseksuaalsed või muude puudustega, sest ühiste huvide puudumine ja erinevad maailmavaated viivad varem või hiljem konfliktini, mis võib eskaleeruda vägivaldseks“ (tl 23). Kohus nõustub Viru Vanglaga, et nendest kaebaja välja toodud põhjendustest ei ole võimalik järeldada, et tema paigutamine ühte kambrisse teise kinnipeetavaga, antud juhul E.T.iga, ning nende ühes kambris hoidmine, oleks rikkunud kaebaja õigusi. VangS-st ega VSkE-st ei tulene vanglale kohustust arvestada kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel kinnipeetavate iseloomuomadustega, isikliku meelestatusega teiste kinnipeetavate suhtes või sellega, kas kinnipeetav norskab magades või mitte. Kaebaja viide VangS § 11 lg-le 1, mille kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse muu hulgas iseloomuomadusi arvestades, ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte ei reguleeri kinnipeetavate vanglasisest paigutamist, vaid sätestab kinnipeetavate vanglate vahel jaotamise alused. Arvestades viidatud kaebaja pöördumiste sisu, ei ole usutavad ka kaebaja väited, et ta võis E.T.iga ühes kambris olles tunda ohtu enda elule ja tervisele. Samuti annab vastupidisest tunnistust sündmuste eskaleerumine 06.09.2019 selliselt, et vigastada sai E.T., mitte kaebaja.
40.Eeltoodud põhjendustel ei ole vangla kohtu hinnangul toiminud õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi, kui paigutas kaebaja hoolimata tema poolt välja toodud asjaoludest ühte kambrisse E.T.iga ning jättis kinnipeetavad ka hiljem eraldi paigutamata. Seega on täitmata RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuslik eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, s.o vangla tegevuses kaebaja ümberpaigutamisel 04.09.2019 ning sellele järgnenud tegevuses, sh kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, puudus õigusvastasus. Kui täitmata on vähemalt üks kohustuslikest eeldustest, ei ole kahjunõude rahuldamine RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel võimalik.
41.Kaebaja on palunud muu hulgas kohustada Viru Vanglat lõpetama tema ebaseaduslik kohtlemine ja kõrvaldama kõik 04.09.2019 ümberpaigutusest alguse saanud sündmuste ahelaga kaasnenud õigusvastased tagajärjed (alandamine, ebavõrdne kohtlemine, vanglavälise
3-19-2251 suhtlemise oluline piiramine, efektiivse õiguskaitse teostamise takistamine, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine jne). Kohus on käsitlenud eeltoodut heastamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 5 ja RVastS § 11 lg 1 tähenduses. Kuna vangla tegevuses ei ole tuvastatav õigusvastane tegevus, ei kuulu aga ka heastamisnõue juba sel põhjusel rahuldamisele. Lisaks on vastustaja asjakohaselt osutanud sellele, et kaebaja välja toodud tagajärjed on suures osas hõlmatud kahju hüvitamise nõudega ning kaebaja väidetest ei järeldu selgelt, milles peaks tema poolt silmas peetud tagajärgede kõrvaldamine rahalise hüvitise asemel seisnema. IV
42.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja on soovinud Viru Vangla tegevusega ajavahemikus 10.10.2019–07.01.2020 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, ning ülejäänud osas rahuldamata.
43.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (tl 102, 120) ning on Tartu Halduskohtu 11.02.2020. a määrusega vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ülejäänud osas, s.o 700 euro ulatuses. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et tal ei ole tekkinud menetluses kulusid, mille väljanõudmist ta kaebajalt taotleks.
44.HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata hinnanguliselt ühe viiendiku ulatuses, tagastab kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 10 euro ulatuses.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt tasutud ülejäänud riigilõiv, s.o riigilõiv 40 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Riigilõiv, mille tasumisest on kaebaja menetlusabi korras vabastatud (s.o 700 eurot), jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
46.Kohus kuulutab HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse kinniseks asja juurde võetud kaebaja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas.
47.Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kaebaja on kaebuses märkinud, et tal on kohtumenetluses esindaja, ei ole nimetatud esindaja kohtumenetluses toiminguid teinud. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (vt HKMS § 31 lg-d 1, 2 ja 3; TsMS § 217 lg-d 5 ja 6). Kuna praegusel juhul ei ole kaebaja väidetav esindaja menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda kaebaja esindajaks. Esindusõigus eeldab seda, et esindaja teeb kaebaja nimel iseseisvalt protsessuaalseid toiminguid (vt ka Riigikohtu 22.10.2012. a otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.