lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19417/53

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19417/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1373
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 32 lg 1Kohtu töökeelTsMS § 33 lg 1Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetlusesTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-19417/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.06.20162-15-19417/29Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.08.20162-15-19417/44Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval28.09.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19417

Tsiviilasi

GŠ hagi kohtutäitur Eha Nikkeri vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28. septembri 2016. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GŠ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja GŠ, isikukood XXXXXXXXXX, viibimiskoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi, riigi õigusabi korras esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja Pärnu kohtutäitur Eha Nikker

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Pärnu Maakohtu 28. septembri 2016. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud GŠ kanda. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavaldus

1.GŠ (hageja) esitas 28. detsembril 2015. a hagi kohtutäitur Eha Nikkeri (kohtutäitur) vastu kahjuhüvitise saamiseks. Hagiavalduse ja sellele lisatud konto väljavõtte kohaselt on kohtutäitur 30. augustil 2012. a kandnud hageja arvelduskontolt kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 75,74 eurot. Hagejal tekkisid selle ülekande tõttu makseraskused. Hageja nõuab raha tagastamist ja moraalset kahju 100 000 eurot, kuna elamiseks ei olnud raha ja ta pidi nälgima.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 4 lg 2Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
2.Pärnu Maakohus jättis 24. augustil 2016. a hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et hageja peab täpsustama hagi eset, tooma välja faktilised asjaolud, sh täpsustama kohtutäituri otsust, kuna hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja esitada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, samuti palus täpsustada mittevaralise kahju hüvitamise nõude asjaolusid. Lisaks selgitas kohus, et ei saa lahendada menetlusabi taotlust enne kui on võimalik hinnata hagiavalduse perspektiivi.
3.Hageja esitas 13. septembril 2016. a kohtule avalduse täiendused, millest enamus on venekeelsed. Hageja esitas mh taotluse, et tema suhtes kohaldatakse seadust erinevalt, s.o vabastatakse kohustusest esitada dokumendid kahes eksemplaris ning eesti keeles.
4.Pärnu Maakohus jättis 13. septembril 2016.a hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses ning menetlusabi taotluses puudused 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hagejale toimetati kohtumäärus kätte isiklikult
16.septembril 2016. a, millest tulenevalt oli hagejal puuduste kõrvaldamise tähtajaks 26. september 2016. a. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus 28. septembri 2016. a määrusega hagi menetlusse võtmisest, asudes seisukohale, et hageja ei kõrvaldanud Pärnu Maakohtu 13. septembri 2016. a määruses märgitud puudusi. Maakohus ei võtnud menetlusse ka hageja menetlusabi taotlust, kuna hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt nõuetekohast menetlusabi taotlust. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluse käik
6.Hageja esitas 25. oktoobril 2016. a määruskaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
7.Maakohus rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja palus hageja esindajal esitada nõuetekohane määruskaebus. Määruskaebus
8.Hageja esitas 30. novembril 2016. a määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
9.Määruskaebuse kohaselt viibib hageja Viru Vanglas, mille tõttu on tema võimalused oma õigusi kaitsta rangelt piiratud. Määruskaebuse esitaja ei valda eesti keelt ega oma võimalusi maksta tõlketeenuste eest. Antud asjaolu tõttu ei olnud hageja suuteline täielikult aru saama kohtu nõudest ega neid täitma. Hagejale anti puuduste kõrvaldamiseks ka liiga lühikesed tähtajad.
10.Kohus ei ole piisaval määral täitnud selgitamiskohustust riigi õigusabi saamise võimaluse osas. Kohus on üldsõnaliselt märkinud, et hagejal on võimalik esitada taotlus menetlusabi saamiseks, kuid ei ole selgitanud hagejale võimalust taotleda riigipoolset abi esindaja määramise osas. Hagiavaldusest oli ilmselge, et määruskaebuse esitaja nõuab eelkõige õigusalast abi ja esindaja määramist. Menetlusökonoomia seisukohast oleks olnud mõistlik selgitada hagejale riigipoolse

abi saamise nõudeid vene keeles selleks, et vähendada kohtu menetluslikku koormust ja vältida edasikaebamisega seotud kulud.

11.Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohaselt igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Sellest tulenevalt peab kohus hoolitsema selle eest, et menetlusosalistele oleks tagatud kohane kohtulik kaitse.
12.Hagiavalduses esines vaid üks formaalne puudus, s.o venekeelne tekst, mis oli kõrvaldatav riigi õigusabi andmisega. Ülejäänud puudused (ebaselgused hagi eseme ja faktiliste asjaolude ning tõendite osas) ei või olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusteks, kuna need saab ja tuleb eelmenetluses välja selgitada TsMS § 392 lg 1 kohaselt. Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 14.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. 15.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et maakohus jättis põhjendamatult tema hagiavalduse menetlusse võtmata. Määruskaebuse väited põhinevad seisukohal, et hagiavalduse puudused jäid kõrvaldamata seetõttu, et maakohus ei selgitanud hagejale riigi õigusabi taotlemise võimalust ega selgitanud kohtu nõudeid hagejale arusaadavas keeles.
16.Hagiavaldus peab vastama TsMS §-s 147 esitatud vormi- ja sisunõuetele. Kui hagiavaldus ei vasta esitatud nõuetele, annab kohus TsMS § 149 lg 4 kohaselt tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus märkis 13. septembri 2016. a määruses õigesti, et TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus eesti keeles ja kohus nõudis TsMS § 33 lg 1 alusel hagejalt põhjendatult eestikeelse hagiavalduse esitamist selgitusega, et hageja võib taotleda ka kohtult menetlusabi menetlusdokumentide tõlke kulude kandmiseks (tl 129). Vaatamata selgitustele ei esitanud hageja selleks nõuetekohast taotlust.
17.Hageja on enda õiguste rikkumise tõendamiseks esitanud üksnes omapoolsed seletused, mistõttu on maakohus õigesti selgitanud kaebuse esitamise regulatsiooni kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ning põhjendatult palunud täpsustada nii rahalise nõude asjaolusid kui ka mitterahalise nõude esitamise aluseid.
18.Iseenesest on kaebajal õigus, et hagiavalduse sisuliste puuduste kõrvaldamine ja asjaolude esiletoomine ei ole üldjuhul edasise menetluse käigus välistatud, kuid sellele vaatamata on maakohus siiski õigesti 24. augusti 2016. a määruses (tl 103-106) ja 13. septembri 2016. a määruses (tl 128-132) selgitanud, et hagi menetlusse võtmisel ja menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata hagi võimalikku edukust nendest asjaoludest lähtudes, mida hageja kohtule esitab. Maakohus on õigesti palunud menetlusabi taotluse lahendamiseks kohtu ette tuua asjaolud, mis annaks piisavat alust eeldada, et hageja nõue võiks olla edukas.
19.Hagimenetluses on kohus seotud asjaoludega, mille menetlusosalised on kohtule esitanud. Hageja nõuab kohtutäituri põhjustatud varalise kahju 75,74 euro ja mittevaralise kahju 100 000 euro hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja kohtule esitama asjaolud, mis võimaldavad kohtul hagetavat hüvitist välja mõista. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks suure tõenäosusega väita, et 100 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise hagemine oleks edukas. Kahjuhüvitise saab kohus välja mõista iga konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, hinnates seejuures seda, kui suur oli arvatav kahju konkreetsel juhul. Samuti tuleb arvestada, et võlaõigusseaduse § 134 järgi on mittevaralise kahju hüvitamine rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega seadusest tulenevalt piiratud.
20.Riigi menetlusabi korras esindaja võimaldamise kohta selgitab kolleegium, et maakohus ei pidanud hageja esindaja vajadust eeldama ainuüksi hagiavalduse ebaselgusest või vähesest keeleoskusest. Praegusel juhul esitas hageja taotluse riigilõivust vabastamiseks ning esindaja määramist taotlusest ei nähtu (tl 4 pöördel). Ka menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada põhimõttega, et kohus menetleb taotlust üksnes selle esitamise korral (TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1).
21.Täiendavalt märgib kolleegium, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei ole seadusandja pidanud põhjendatuks anda riigi õigusabi juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Riigi õigusabi ei anta ka, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) või kui isik taotleb seda mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).
22.Vastuseks hageja etteheitele, et maakohus andis liialt lühikesed tähtajad hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, märgib ringkonnakohus, et määruskaebusest ei selgu, miks hagejal ei ole võimalik kohtu nõudeid täita. Samuti ei ole taotlenud hageja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist.
23.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Margo Klaar Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja