1.Tallinna Vangla 07.04.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/73 kohaldati kinnipeetava XX suhtes alates 07.04.2021 kuni asjaolude äralangemiseni järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise keelamine); 3) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine.
2.XX esitas käskkirja peale 29.04.2021 Tallinna Vanglale vaide, mis on Tallinna Vanglas registreeritud 05.05.2021.
3.XX esitas 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 07.04.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/73 kehtivuse peatamiseks. Käskkiri on õigusvastane
3-21-915 ja tuleb tühistada. Kaebajat ei kuulatud haldusmenetluses ära ning käskkirjas esitatud vastupidised väited on alusetud. Käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõud ei ole proportsionaalsed ja rikuvad taotleja õigusi. Taotleja ja YY vahel olid varasemast ajast juba halvad suhted, mis olid teada ka vanglale ja millest tulenevalt oleks pidanud vangla tagama ka selle, et taotleja ja YY omavahel üldse vanglas kokku ei puutuks. Vangla seda kohustust ei täitnud. Taotleja ei eita konflikti toimumist, kuid selgitab, et tema seda ei alustanud ja oli antud juhul pigem olukorda rahustavaks pooleks, samas tundis ta selget ohtu enda elule ja reageeris ka vastavalt. Olukorra muudab veidraks see, et YY suhtes ei kohaldatud mingeid meetmeid, kuigi ta oli samuti konflikti osapooleks. Põhjendatud ei ole ka käskkirjas esitatud väide, nagu võiks eluosakonnas taotlejal mõni uus konflikt tekkida, kuna seal sai ta kõigiga läbi. Taotleja arvates on teda võimalik paigutada YY-st eraldi sektorisse nii, et nad üldse kokku ei puutuks (samuti tööle minnes, nihutades vastavalt aegu, millal keegi tööle läheb) ja selliselt kaob ära ka oht julgeolekule. Taotleja palub ennast paigutada tagasi tavakambrisse.
4.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine XX suhtes on hädavajalik. Käskkiri on antud õiguspärases menetluses vormi- ja sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides. Käskkirja peale esitatud XX vaie on Tallinna Vangla menetluses. Käskkirja andmise vajadus oli tingitud kinnipeetava poolsest vangla julgeolekut tõsiselt ohustavast tegevusest. Nähtuvalt 07.04.2021 ettekandest toimus samal päeval kaklus taotleja ja YY vahel. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 tulenevalt on vanglateenistuse ülesandeks korraldada järelevalve viisil, mis tagab vanglas kehtiva sisekorra ning seaduste järgimise ega ohusta vangla üldist julgeolekut. Kuna igasugune kinnipeetavate vaheline konflikt, seda enam selline, millega kaasneb füüsiline kaklus, ohustab kahtlemata vangla üldist julgeolekut, on vajalik XX suhtes julgeoleku tagamiseks ning raskete õigusrikkumiste toimepanemise edasiseks ärahoidmiseks kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vastustaja märkis, et algselt kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ka kinnipeetav YY suhtes, kuivõrd aga asjaolude väljaselgitamisel ilmnes, et konflikti algatajaks oli XX, siis YY suhtes 09.04.2021 julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati. Asjaolu, et füüsilise konflikti algatas XX, lüües kinnipeetav YY, on tuvastatav videosalvestiselt ning samuti on 07.04.2021 sündmusega seoses XX suhtes käimas ka kriminaalmenetlus. Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus ja nende kohaldamisel on vanglal väga suur kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. Kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Tulenevalt VangS § 69 lg 1 regulatsioonist oli põhjendatud isiku suhtes viivitamatult meetmete tarvitusele võtmine, piiramaks kinnipeetava võimalusi edasiste õigusrikkumiste toime panemiseks. Kuivõrd tegemist on raske rikkumisega, on õigustatud isiku suhtes viivitamatult VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud piirangute kohaldamine. XX poolt toime pandud tegu ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav. Ei saa olla vaidlust selles, et selline tegevus seab ohtu vangla julgeoleku – olukorras, mil XX ei suuda kontrollida oma käitumist, on potentsiaalne võimalus, et mõni vanglas viibiv isik saab XX tegevuse tagajärjel kannatada. Arvestades, et XX paikneb avatud osakonnas, kus kinnipeetavad viibivad väljaspool kambrit osakonnas omapäi, st ilma vanglaametniku pideva juuresolekuta, võib uue konfliktsituatsiooni toimumine kaasa tuua juba väga tõsised tagajärjed. Isiku huvid ei kaalu üles avalikkuse huve, et vanglas oleks tagatud üldine julgeolek ning et oht teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ja elule oleks minimiseeritud. Avalikku huvi 2(5)
3-21-915 arvestades on kinnipeetava võimaluste piiramine õigusrikkumiste toimepanemise takistamisel ja isiku suunamisel õiguskuulekale teele kaalukam kui kinnipeetava õigus ringi liikuda. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamiseks peab vangla olema veendunud, et vanglas viibivate isikute turvalisus ei ole ohus, kuid praegu ei ole vangla selles veel veendunud. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 6). Selleks, et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida.
5.Tallinna Halduskohus vabastas 07.05.2021 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kuigi taotlejal võib esineda esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaasa tuua pöördumatud tagajärjed, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud eelkõige kaebuse väheste eduväljavaadete ja ülekaaluka avaliku huvi tõttu tagada vanglas julgeolek. Kohtule nähtub vaidlustatud käskkirjast, et 07.04.2021 vestles neljanda üksuse ametnik XXga teemal, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. Taotluse esitaja ei ole väitnud, et vastavat vestlust ei toimunud. Kohus peab usutavaks seda, et kaebajale on seisukoha esitamise õigust suuliselt tutvustatud. Isegi kui taotleja õigust esitada omapoolseid seisukohti oleks enne käskkirja väljastamist rikutud, siis arvestades vaidlustatud käskkirja aluseks olevaid asjaolusid ja seda, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleb kohaldada viivitamatult peale julgeolekuohu ilmnemist, ei saaks vastav rikkumine tuua automaatselt kaasa käskkirja õigusvastasust (vt HMS § 58). Käskkiri ei ole ebaproportsionaalne, arvestades, et vaidlust ei ole selles, et taotleja ja teise kinnipeetava vahel toimus füüsiline konflikt ja nagu taotleja ise selgitas, siis konflikt on alguse saanud juba varem tulenevalt taotleja enda käitumisest. Õige on küll see, et vangla, olles teadlik kinnipeetavate omavahelistest halbadest suhetest, peab samuti tegema kõik endast oleneva, et mitte lasta konfliktidel eskaleeruda, kuid see ei tähenda, et vaidlusalune käskkiri oleks õigusvastane ja kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine ebaproportsionaalne. Samuti ei mõjuta käskkirja õiguspärasust asjaolu, milliseid meetmeid kohaldati või ei kohaldatud teise kinnipeetava suhtes. Kuivõrd vanglal on väga suur kaalutlusõigus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, siis kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Käesolevas asjas eeltoodud tingimused täidetud ei ole. Arvestades seda, et taotleja ja teise kinnipeetava vahel toimus tõsine füüsiline konflikt, ei ole ohu kahtlus ilmselgelt põhjendamatu. Vastustaja on selgelt välja toonud ka selle, et füüsilise konflikti algatas XX, lüües kinnipeetav YY, mis on tuvastatav videosalvestiselt. Samuti on 07.04.2021 sündmusega seoses on XX suhtes käimas kriminaalmenetlus. Seetõttu ei pea kohus julgeolekuabinõude kohaldamist ebaproportsionaalseks. Taotleja huvid ei kaalu üles avalikke huve. Igal juhul on avalikes huvides tagada vangla julgeolek ja vanglas kord. Need huvid on ilmselgelt kaalukamad kaebaja huvist mitte olla allutatud täiendavatele julgeolekuabinõudele vaidemenetluse ajal. Õigustatud ei ole ka 3(5)
3-21-915 kaebaja nõue, et tema halbadest suhetest ja kontrollimatust käitumisest tulenevalt hakkaks vangla ümber korraldama oma tööd. Kaebajal on kohustus vanglas õiguskuulekalt käituda sõltumata sellest, kes on tema kambri- või osakonnakaaslased. Selleks et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX esitas Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määruse peale määruskaebuse, kus palub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada, lõpetada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine või paigutada ta tagasi kambrikaaslasega, kellega ta koos oli. Alternatiivselt palub ta saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Taotleja soovib ka, et kohus vaataks tema väidete kinnituseks vangla kaamerasalvestust ja küsitleks tunnistajaid (kohapeal olnud ametnikke ja kinnipeetavaid). Taotleja leiab, et karistatakse ainult teda, kuigi tema ei algatanud konflikti, vaid püüdis rahustada. YY ründas teda rusikaga ja peaga. Kui ametnik tuli vahele, ei lasknud YY teda lahti ja selle tagajärjel rebenes taotleja jakk. Vangla võttis asjaolude väljaselgitamisel arvesse vaid YY ütlusi. On põhjendamatu väita, et taotleja on ohtlik kõigile kinnipeetavatele, sest tal oli konflikt vaid ühe kinnipeetavaga. Taotleja tegi sealjuures kõik endast oleneva, et selle kinnipeetavaga konflikte ei tekiks. Taotlejale pole seni antud võimalust esitada oma seisukoht, sealjuures ei ole teda kriminaalasja raames üle kuulatud. Seni, kuni teda ei paigutata kambrikaaslasega, kellega ta varem oli, loobub ta toidust, mis ohustab tema elu ja tervist. Vangla, kes teda sellisesse olukorda viis, on vastutaja.
7.Tallinna Vangla selgitas 19.05.2021 vastuses ringkonnakohtule, et Tallinna Vangla üksuse juhi 18.05.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/105 lõpetati XX suhtes 07.04.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/73 määratud julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega käesolevaks hetkeks on XX esialgse õiguskaitse vajadus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks ära langenud, puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada. Tallinna Vangla vastusele oli lisatud ka 18.05.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/105.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg-le 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.XX taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla 19.05.2021 vastuse kohaselt on 07.04.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/73 määratud julgeolekuabinõude kohaldamine XX suhtes lõpetatud 18.05.2021. Seega on ära langenud XX esialgse õiguskaitse vajadus. XX määruskaebus jääb sel põhjusel rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimiseks saab XX esitada 07.04.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/73 peale kohtule kaebuse pärast ettenähtud vaidemenetluse lõppemist.
4(5)
3-21-915
10.Kuivõrd XX määruskaebus jääb esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu rahuldamata, ei ole selle lahendamisel vajalik hinnata ka määruskaebuse esitaja väidete õigsust. Seetõttu jääb HKMS § 62 lg 2, § 185 lg 1 ja § 203 lg 2 alusel rahuldamata ka XX taotlus nõuda Tallinna Vanglalt välja kaamerasalvestus ja kuulata üle tunnistajad. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.