M. A.-K. ja R. K. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.11.2020 hoiatusele nr 1912899/00027-2
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – M. A.-K. ja R. K., esindaja Jaak Ginter Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kenneth Rivis
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M. A.-K. ja R. K. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA) tegi 19.02.2019 Ü. K., R. K. ja M. A.-K. ettekirjutuse nr 1912899/00027 (edaspidi: ettekirjutus) nõuetega: 1) peatada kõik Hälli põik 14 Tallinn elamu ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 19.02.2019; 2) esitada Hälli põik 14 Tallinn elamu ümberehitamise/laiendamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus hiljemalt 19.06.2019. Sama ettekirjutusega hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral määratakse sunniraha 500 eurot iga ettekirjutuse saaja suhtes (ettekirjutuse nõude 1 rikkumise korral rakendatakse sunniraha ettekirjutuse saaja/kaasomaniku suhtes, kes nõuet rikub).
2.TLPA tegi R. K.le ja M. A.-K.le 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2, mis sisaldas hoiatust ja uut sunniraha suurust juhul, kui ehitustöödega Hälli põik 14 Tallinn elamul jätkatakse (ettekirjutuse nõude 1 korral rakendatav sunniraha). Samas määrati ettekirjutuse nõude 2 täitmise tähtaeg ja nõude 2 täitmata jätmise korral rakendatav sunniraha. R. K. ja M. A.-K. esitasid nimetatud hoiatusele vaide.
3.TLPA tagastas 18.12.2020 nr 4-4/3864–2 kirjaga vaide.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 16.01.2021 M. A.-K. ja R. K. kaebus TLPA 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 tühistamiseks. 09.02.2021 täpsustas M. A.-K. nõudeid ja need olid järgmised: TLPA 24.11.2020 ettekirjutuse ja sunnivahendi hoiatuse nr 1912899/00027-2 tühistamise nõue M. A.-K. ja R. K. osas; nõue keelata TLPA-l sunniraha rakendamine TLPA 19.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00027 ja 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 alusel; nõue kohustada TLPA-d esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus Tallinna kohtutäituritele Kaire Põld ja Risto Sepp; nõue keelata ja kohustada lõpetama täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa juures sunniraha rakendamise sissenõudmine TLPA nõudele 19.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00027 ja 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 alusel; nõue kohustada lõpetama täitemenetlust Tallinna kohtutäitur Kaire Põllu juures sunniraha rakendamise sissenõudmiseks TLPA nõude alusel R. K.le, mis on täitmisele antud 21.01.2021.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 25.02.2021 määrusega kaebajate nõude TLPA 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 tühistamiseks (p 1) ning võttis menetlusse kaebajate nõuded keelata TLPA-l sunniraha rakendamine TLPA 19.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00027 ja 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 alusel; keelata ja kohustada lõpetama täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa juures sunniraha rakendamise sissenõudmiseks TLPA nõudele 19.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00027 ja 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 alusel; kohustada lõpetama täitemenetlust Tallinna kohtutäitur Kaire Põllu juures sunniraha rakendamise sissenõudmiseks TLPA nõude alusel R. K.le, mis on täitmisele antud 21.01.2021 (p 2).
KAEBAJATE SEISUKOHAD
6.Kaebajad ei ole ehitist laiendanud ega muutnud olemasolevat ehitist. Kaebajad taastasid ehitist tulekahjujärgselt. Kaebajad on järginud ehitusseadustiku (EhS) Lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta”. Kaebajad paigaldasid terrassi ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Sellise ehitise püstitamine ei vaja TLPA teavitamist ega luba, kuna ei kvalifitseeru hoone osaks. Terrassil puudub ühendus elamuga ning terrass on eraldi ehitis, mitte elamuosa. Samuti ei ole see juurdeehitus.
7.TLPA ametnikud viibisid kaebajatele teadmata põhjustel kaebajate kinnistul 16.10.2020. Kaebajatele ei ole teada, milliseid asjaolusid TLPA tuvastas või mõõtmisi teostas kaasomanikule kuuluval kaasomandi osal 16.10.2020. Kaebajaid ei teavitatud 16.10.2020 toimunud menetlustoimingust. Kaebajad oleks pidanud ehitusloa taotluse esitajana vaatlusesse kaasama või teavitama kaebajaid TLPA toimingutest.
8.TLPA ametnik ei ole toonud välja seaduslikku alust eraisikutele e-kirjale vastamise tähtaegu määrates. TLPA on kaasomandi osal toimunud ehitise laiendamisega seonduvalt pöördunud täiendavate selgituste saamiseks e-kirja teel kaebajate poole, millele kaebajad selgitusi ei esitanud. Kaebajatele ei laiene avaliku teabe seaduse § 5, mistõttu kaebajad ei olnud kohustatud TLPA-le vastama 2 ja 3 tööpäeva jooksul.
9.TLPA ametnikud ei kohelnud naabreid võrdselt, eelistades ehitusprojekti pikendamise taotluse esitamisel ühte naabrit teisele. TLPA toob oma hoiatuses välja, et ehitusloa taotlus tuleb esitada terve hoone kohta. Seega tuleb ehitusprojektis kajastada kaasomanike kaasomandi osal tehtud muudatused.
10.M. A.-K. on esitanud 19.11.2020 ehitisregistrisse ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti. Ehitisregister edastas 23.11.2020 automaatvastuse taotluse menetlusse võtmise kohta. Eelneva jättis TLPA ametnik kontrollimata, kuna ettekirjutuse nõue on koostatud 24.11.2020. Seega ei ole TLPA sunniraha määramine õigustatud.
11.Kaebusele on lisatud foto elamust aastatest 1993. ning 2021. Olemasolevaid fotosid võrreldes on näha, et elamu juures ei ole midagi muudetud.
12.Kaebajad on alates elamuosa ostmisest 03.10.2013 tegelenud sellega, et elamu seadustada. Elamu on seadustamata vastustaja tegevuse tõttu. Praeguseks ajaks on lahendatud probleem detailplaneeringuga. Kaebaja on vastustajale esitanud elamu projekti, taotlenud vajalikud kooskõlastused ja esitanud projekti vastustajale.
13.Vastustaja lähtus sunniraha määramisel soovist täita linnaeelarvet.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli asjaolu, et Hälli põik 14 Tallinn elamu kirdepoolsel osal teostati ehitustöid, kuid puudus ehitusprojekt või ehitusluba ehitustööde teostamiseks. TLPA hoiatas ettekirjutusega, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse ettekirjutuse iga saaja suhtes sunniraha 500 eurot. Lisaks selgitas TLPA, et ehitustöid on lubatud jätkata üksnes pärast nõuetekohase ehitusprojekti kooskõlastamist TLPA poolt ning ehitusloa väljastamist.
15.Ettekirjutus registreeriti ja avaldati riiklikus ehitisregistris (www.ehr.ee) ja edastati ettekirjutuse saajate e-posti aadressidele. 15.04.2019 esitasid kaebajad ettekirjutuse peale vaide, millega taotleti ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsuse 11.09.2019 korraldusega nr 1133-k jäeti vaie rahuldamata, seega on ettekirjutus kehtiv ning kuulub täitmisele.
16.Praeguse ajani ei ole nõuetekohast ehitusprojekti TLPA-ga kooskõlastatud ning TLPA ei ole ehitusluba väljastanud. Kaebajad on esitanud 23.11.2020 TLPA-le ehitusprojekti, kuid see on tagastatud puuduste kõrvaldamiseks ja märkuste lahendamiseks. Juhul kui kaebajad oleksid täitnud ettekirjutuse nõuet 2 ning esitanud korrektse ehitusprojekti, millelt nähtub ka terrassi/rõdu rajamine ning vastustaja oleks selle heaks kiitnud, oleks kaebajatele tekkinud ehitusõigus terrassi/rõdu rajamiseks. Kaebajatel oli kohustus mitte teostada ehitustöid. Seda kohustust on kaebajad rikkunud terrassi/rõdu rajamisega. Seega on vastustaja õiguspäraselt rakendanud ettekirjutuse nõude 1 rikkumise suhtes hoiatusega sunniraha määramist kaebajate õiguspärasele teele suunamisel.
17.Vastavalt TLPA 16.10.2020 teostatud paikvaatlusele Hälli põik 14 Tallinn elamu Ü. K. kuuluval kaasomandi osal tuvastas TLPA, et kaebajatele kuuluval kaasomandi osal on teostatud ehitustöid, sh hoone taha on püstitatud puidust terrass/rõdu.
18.TLPA on pöördunud kaebajate poole, et selgitada välja asjaolusid seoses puidust terrassi/rõduga, kuid kaebajad ei vastanud TLPA pöördumistele. TLPA kaalus hoiatuses 500 euro suuruse sunniraha rakendamisel asjaolu, et Hälli põik 14 Tallinn elamul on tehtud ehitustöid, mille kohta nõutav dokumentatsioon puudub. Olenemata tehtud ettekirjutusest ning ettekirjutuse nõudest 1 (peatada kõik Hälli põik Tallinn elamu ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 19.02.2019) jätkusid kaasomanike R. K.le ja M. A.-K.le kuuluval kaasomandi osal ehitustööd kuni elamu kirdepoolne osa valmis ehitamiseni. TLPA tuvastas ettekirjutuse nõude 1 rikkumise paikvaatluse käigus ning rakendas 05.12.2019 hoiatusega nr 1912899/00027-1 ettekirjutuse nõude 1 rikkumise osas sunniraha. Ka rakendatud sunniraha ei ole ettekirjutuse saajaid sundinud käituma õiguskuulekalt, st järgima ettekirjutuse nõudes 1 kirjutatud nõuet ehitustöödega mittejätkamise osas.
19.Vaidlustatud hoiatusega ei ole rakendatud sunniraha ettekirjutuse nõude esitada Hälli põik 14 Tallinn elamu ümberehitamise/laiendamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus täitmisele suunamiseks. Nimetatud nõude täitmist on TLPA korduvalt pikendanud (sh ka
tänasel päeval on nõude täitmine pikendatud). Võttes arvesse kogu menetluse pikkust ning kaebajate korduvat ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, ei näinud TLPA võimalust sunniraha mitte rakendada või rakendada sunniraha ettekirjutuses toodust väiksemas summas. TLPA-l puuduvad muud õiguskaitsevahendid, et suunata kaebajaid õiguspärasele käitumisele ning lõpetada ebaseaduslik ehitustegevus. Kaebajad on olenemata esimeses hoiatuses rakendatud sunnirahast endiselt jätkanud kogu ettekirjutuse menetluse ajal ehitustegevust, hoolimata asjaolust, et TLPA on peatanud ettekirjutusega kogu ehitustegevuse.
20.TLPA on hinnanud, et 500 eurot sunniraha on proportsionaalne. Arvestades asjaolu, et paikvaatlustega on tuvastatud, et kinnistu omavolilise hoone ehitamisega on jätkatud ning veel täiendavalt juurde ehitatud, on kaebajad näidanud üles soovimatust asuda TLPA ettekirjutuses esitatud nõudeid täitma.
21.TLPA ei ole tuvastanud, et Hälli põik 14 Tallinn teisele kaasomanikule (Ü. K.) kuuluvas majaosas oleks teostatud ehitustöid. Seega on õiguspärane rakendada sunniraha kaebajate suhtes. Vastupidine olukord oleks õiguspäratu, kuna Ü. K. ei ole rikkunud ettekirjutuse nõuet 1. Kaasomanikel on kohustus teha omavahel ettekirjutuse nõuete täitmiseks koostööd. Samuti on võrdselt pikendanud TLPA mõlema poole taotlusel ettekirjutuse täitmise tähtaega.
22.Hälli põik 14 Tallinn kinnistu omanikud ei ole vähemalt EhS § 19 lg 1 punktist 2 kinni pidanud. Ehitamiseks loetakse ka rõdu/terrassi ehitamist. Juhul, kui TLPA on teinud ettekirjutuse ehitustööde peatamise nõudega, siis ei ole võimalik ehitustöödega jätkata seni, kuni ei ole täidetud ettekirjutuse nõue 2, s.t esitatud TLPA-le korrektne ehitusprojekt ehitusloa väljastamiseks. Isegi kui kaebajatele ei oleks tehtud ettekirjutust, mis peataks kogu ebaseadusliku ehitustegevuse kinnistul, oleks kaebajate kohustuseks vastavalt EhS Lisale 1 esitada maapinnast üle 1 m kõrge terrassi püstitamiseks ehitusteatis.
23.Neljandast paikvaatluse aktist on tuvastatav, et kaebajate poolt rajatud terrass/rõdu on üle 1 m kõrge. Terrass kasutusteatist ega kasutusluba ei vaja, küll vajab vähemalt ehitusteatise esitamist vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1. Neljandast paikvaatluse aktist on selgelt näha, et terrass/rõdu ja elamu on omavahel funktsionaalselt ühendatud. Elamust pääseb terrassile ning terrassilt omakorda pääseb mööda treppi kaebajate hoovi. Seega käsitleb vastustaja nimetatud terrassi teatise- ja loamenetlustes ühe ehitisena koos kaebajatele kuuluva elamu osaga. Õiged ei ole kaebajate väited, et terrass on eraldi ehitis, mis ei vaja ühegi teatise ega loa esitamist vastustajale.
24.Vaidlusaluse hoiatusega kaebajatele määratud sunniraha on õiguspärane. Senine kohtupraktika on juba püstitatud ehitise lammutamise osas olnud väga ettevaatlik, mistõttu on seda olulisem kohaliku omavalitsuse otsustav suunav käitumine edasise ebaseadusliku ehitustegevuse peatamisel ja keelamisel.
25.Praktika ei toeta kaebajate seisukohta, et sunniraha määratakse kohaliku omavalitsuse eelarve täitmiseks. Pigem näitab eelarve tulurida kohaliku omavalitsuse lootust ja ootust mitte määrata sunnirahasid.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kinnistusraamatu andmete kohaselt on Hälli põik 14 Tallinn kinnistu kaasomanikud 1⁄2 kaasomandi ulatuses Ü. K. ning 1⁄2 kaasomandi ulatuses kaebajad ühisomanikena. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et TLPA 19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027 on jõustunud. Sama ettekirjutusega on vastustaja määranud sunniraha, mida rakendatakse ettekirjutuse iga saaja suhtes ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kuivõrd käsitletud ettekirjutus on jõustunud, ei hinda kohus ettekirjutuse õiguspärasust. Kaebajatele ei ole määratud sunniraha Hälli põik 14 Tallinn elamu ümberehitamise/laiendamise kohta nõuetekohase ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamata jätmise eest (s.o ettekirjutuse punkti 2 rikkumise eest), vaid üksnes ettekirjutuse punkti 1 rikkumise eest, s.o kohustuse, lõpetada ehitustegevus mitte hiljem kui 19.02.2019, täitmata jätmise eest.
Vastustaja kinnitusel on ettekirjutuse punkti 2 täitmise osas antud kaebajatele täiendav tähtaeg, mis ei ole saabunud.
27.Ettekirjutusest ning kaebusest nähtuvalt toimus vaadeldavas elamus tulekahju ning omanikud soovisid elamu taastada samas ulatuses ning samal kujul, mis oli enne põlengut. TLPA teostas 01.02.2019 (dtl 267-268) ning 19.02.2019 (dtl 270-273) Hälli põik 14 Tallinn elamu paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et elamul teostatakse ehitustöid. Tuvastati, et Hälli põik 14 Tallinn elamu ei ole kooskõlas kehtiva 04.07.1983 kinnitatud ehitusprojekti ja 03.12.1993 ehitise vastuvõtukomisjoni aktiga (kahe korruse asemel on elamu kolme korruseline). Lisaks tuvastati, et elamu Hälli tänava poolsele fassaadile, kolmandale korrusele, on paigaldatud tehnoseade (õhksoojuspump), mis ei ole samuti kooskõlas kehtiva ehitusprojektiga. TLPA asus järeldusele, et Hälli põik 14 Tallinn elamut on TLPA-le esitatud andmete kohaselt laiendatud üle 33%, mistõttu tuleb elamu nõuetega vastavusse viimiseks esitada ehitusloa taotlus ja nõuetekohane ehitusprojekt. TLPA teostas täiendava paikvaatluse 04.12.2019 ning tuvastas, et Hälli põik 14 Tallinn ehitustööd on jätkunud, mh on viimistletud hoone fassaad (dtl 308-312). 16.10.2020 tuvastas TLPA neljanda paikvaatluse käigus, et Hälli põik 14 Tallinn elamu ehitustöödega on jätkatud ning hoone tagaküljele on püsitatud terrass/rõdu (dtl 215-216).
28.Kaebajad ei vaidlusta, et neile kuuluval kaasomandi osal on ehitustegevus toimunud. Kaebajate hinnangul ei ole olemasolevat ehitist muudetud, vaid ehitist on taastatud peale tulekahju. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on TLPA 19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027 jõustunud, mistõttu oli kaebajatel kohustus peatada kõik Hälli põik 14 Tallinn elamu ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 19.02.2019, ning esitada elamu ümberehitamise ja/või laiendamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et 19.06.2019 kaebajad ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust ei esitanud. Kaebuse kohaselt esitasid kaebajad 11.11.2020 (ehitisregistri teate kohaselt 19.11.2020) ehitisregistri kaudu ehitisteatise (kohtule ehitisregistrist vastavat taotlust ei nähtu) ning ehitusprojekti taotluse enda kaasomandi osal tehtud ümberehitust käsitlevas osas. Ehitisregistri teate kohaselt on ehitusloa taotlus nr 2011271/29363 tagastatud märkuste lahendamiseks (dtl 255). Puudub vaidlus, et vastustaja ei ole praeguse ajani kooskõlastanud projekti ega andnud vastavat luba, mille alusel ehitamine on lubatav.
29.Kaebajad vaidlustavad asjaolu, et TLPA ametnikud viisid paikvaatluse läbi ilma kaebajate kohalviibimiseta. Paikvaatluse aktidest nähtub, et paikvaatlustel on osalenud üksnes TLPA ametnik. Ettekirjutus on tehtud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel, mille kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lg 2 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul ning EhS § 130 lg 2 p 1 ja 3 alusel. HMS § 38 lg 2 järgi võib tõendiks olla mh paikvaatlus.
30.KorS § 51 lg 1 p 3 järgi võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures (KorS § 51 lg 4). Korrakaitseorgan võib valduse läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist (KorS § 51 lg 41).
31.Esitatud paikvaatluse aktide fotodelt nähtuvalt on vastustaja ametnik viibinud kaebajatele kuuluval kinnistul. Valduse läbivaatus riivas kaebajate õigust valduse kaitsele (PS § 33). Kohtule ei nähtu, et kaebajad oleksid takistanud paikvaatluse läbiviimist või esines vahetu oht. Järelikult viisid TLPA ametnikud paikvaatluse läbi KorS § 51 rikkudes. Samas kaebajate nõuetekohane kaasamine paikvaatlusesse ja nende seisukohtade ärakuulamine ei oleks võinud asja otsustamist kuidagi mõjutada (HMS § 58), kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kaebajad on ettekirjutuse nõudeid rikkunud ning jätkanud ehitamist. Samuti on TLPA pöördunud 27.10.2020 kaebajate poole e-kirjaga ning palunud esitada selgitusi terrassi ehitamise kohta (dtl 217). Nimetatud rikkumine ei too seetõttu kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist.
32.Kaebajate hinnangul puudub seaduslik alus eraisikutele tähtaegade andmiseks (2-3 tööpäeva) ekirjale vastamiseks. HMS § 38 lg 1 järgi on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. HMS § 5 lg-st 1 lähtudes võib menetlustoimingu sooritamise tähtaega määrata haldusorgan ise. Tähtaeg peab olema mõistlik arvestades konkreetse menetluse eripärasid ning selline, mis võimaldab menetlusosalisel talle pandud ülesande reaalselt täita. Menetlustähtaegu on otstarbekas kehtestada juhul, kui menetlus tervikuna tuleb läbi viia mingi kindla tähtaja jooksul ning on alust arvata, et menetlusosalisele toimingu tegemiseks tähtaja määramata jätmisel jääb menetlus venima. Menetlustähtaja puudumine ei tähenda, et menetlusega võiks viivitada, tähtaja puudumisele vaatamata tuleb haldusorganil menetlus läbi viia võimalikult kiiresti ja efektiivselt (Haldusmenetluse käsiraamat. A. Aedmaa jt, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 118). TLPA ametnik pidas vajalikuks kaalutlusõiguse alusel anda kaebajatele tähtajad. Juhul, kui kaebajad leidsid, et ametniku antud tähtaeg ei ole piisav, oli neil võimalus esitada taotlus tähtaja pikendamiseks või muul moel teada anda, et nad soovivad avaldada omapoolseid seisukohti. Kaebajad ei ole kaebuses välja toonud, et nad oleks vastava taotluse esitanud või taotlusele ei oleks reageeritud.
33.Menetlusosalised vaidlevad ka selle üle, kas terrassi ehitamiseks on vaja ehitusluba või ehitisteatist. Vastustaja võib EhS § 3 lg 3 järgi elamut, abihoonet, müüri ja terrassi loamenetluses käsitada ühe ehitisena ning nõuda nende seadustamist ühes menetluses tervikuna. Terrass on rajatis. Kui vastustaja võib EhS § 3 lg 3 alusel käsitada hoonet ja terrassi ühe ehitisena, ei ole tähtis, kas terrass on hoonega ehituslikult seotud või mitte. Kui terrassi ja elamut käsitada ühe ehitisena, on võimalik lugeda ka terrass ehitise osaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.04.2021 kohtuotsuse 3-18-2244, p-d 18 ja 6). Kuna praegusel juhul pidas vastustaja terrassi elamu osaks, ei ole õiged kaebajate väited, et terrassi ehitamiseks ei ole EhS-st tulenevalt vastav luba vajalik.
34.Kaebajad heidavad ette, et neid on ebavõrdselt koheldud võrreldes kinnistu kolmanda kaasomanikuga, s.o Ü. K.ga, kellele sunniraha ei määratud. KorS § 15 lg-st 4 tulenevalt on võimalik ettekirjutus teha ka ainult ühele kaasomanikule, kui temal on ohu või korrarikkumisega oluliselt tihedam seos kui teistel kaasomanikel (nt Riigikohtu 28.02.2018 otsus nr 3-15-1607, p 14). Tõepoolest on tehtud ettekirjutus nr 1912899/00027 ka Ü. K. Samas ei ole TLPA tuvastanud, et Hälli põik 14 Tallinn Ü. K. kuuluvas majaosas oleks ehitustöid tehtud. Ka kaebajad ei ole vastupidist välja toonud. Kuivõrd ehitamist on jätkatud üksnes kaebajate valduses olevas osas, oli õiguspärane rakendada sunniraha üksnes kaebajate suhtes. Vastustaja on välja toonud, et TLPA on võrdselt pikendanud korduvalt kaebajatel ja Ü. K. taotlusel ettekirjutuse nõude 2 täitmise tähtaega (vt dtl 212214, 217-219, 257-259).
35.Ettekirjutuses hoiatati kaebajaid 500 euro suuruse sunniraha rakendamisega, kui nad jätavad kohustuse tähtpäevaks täitmata. Hoiatus ei tähenda seda, et sellises suuruses sunniraha hiljem kindlasti ka rakendatakse. Ettekirjutuse adressaadil on võimalik ettekirjutusega peale pandud kohustus täita. Kui ettekirjutuses märgitud kohustus jäetakse täitmata ja haldusorgan otsustab hoiatuses märgitud sunniraha rakendada, arvestab ta selle juures kaalumisreegleid ja õiguse üldpõhimõtteid. Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015
otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Seejuures ei ole kaebajaid hoiatatud kõige kõrgema sunniraha määraga (s.o 6400 eurot) ning vastustaja on arvestanud sellega, et summa motiveeriks kestvat korrarikkumist lõpetama.
36.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei hinda teisi kaebuse väiteid, kuna need ei ole asja lahendamisel asjakohased. Kaebajatele 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 määramine oli õiguspärane, kuna kaebajad rikkusid TLPA 19.02.2019 ettekirjutust nr 1912899/00027.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.