Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-21-114 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-114 Y on 19.11.2020 esitanud ehitisregistrisse ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti. Ehitisregister edastas 23.11.2020 automaatvastuse taotluse menetlusse võtmise kohta. Eelneva jättis TLPA ametnik kontrollimata, kuna hoiatus on koostatud 24.11.2020. Seega ei ole TLPA sunniraha määramine õigustatud. Kaebusele on lisatud foto elamust aastatest 1993 ning 2021. Olemasolevaid fotosid võrreldes on näha, et elamu juures ei ole midagi muudetud. Kaebajad on alates elamuosa ostmisest 03.10.2013 tegelenud sellega, et elamu seadustada. Elamu on seadustamata vastustaja tegevuse tõttu. Praeguseks ajaks on lahendatud probleem detailplaneeringuga. Kaebaja on vastustajale esitanud elamu projekti ja taotlenud vajalikud kooskõlastused.

Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli asjaolu, et Hälli põik 14, Tallinn elamu kirdepoolsel osal teostati ehitustöid, kuid puudus ehitusprojekt ja ehitusluba ehitustööde teostamiseks. TLPA hoiatas ettekirjutusega, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse ettekirjutuse iga saaja suhtes sunniraha 500 eurot. Lisaks selgitas TLPA, et ehitustöid on lubatud jätkata üksnes pärast nõuetekohase ehitusprojekti kooskõlastamist TLPA poolt ning ehitusloa väljastamist. Ettekirjutus registreeriti ja avaldati riiklikus ehitisregistris ning edastati ettekirjutuse saajate eposti aadressidele. 15.04.2019 esitasid kaebajad ettekirjutuse peale vaide, millega taotleti ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsuse 11.09.2019 korraldusega nr 1133k jäeti vaie rahuldamata, seega on ettekirjutus kehtiv ning kuulub täitmisele. Praeguseni ei ole nõuetekohast ehitusprojekti TLPA-ga kooskõlastatud ning TLPA ei ole ehitusluba väljastanud. Kaebajad on esitanud 23.11.2020 TLPA-le ehitusprojekti, kuid see on tagastatud puuduste kõrvaldamiseks ja märkuste lahendamiseks. Juhul, kui kaebajad oleksid täitnud ettekirjutuse nõuet 2 ning esitanud korrektse ehitusprojekti, millelt nähtub ka terrassi/rõdu rajamine ning vastustaja oleks selle heaks kiitnud, oleks kaebajatele tekkinud ehitusõigus terrassi/rõdu rajamiseks. Kaebajatel oli kohustus mitte teostada ehitustöid. Seda kohustust on kaebajad rikkunud terrassi/rõdu rajamisega. Seega on vastustaja õiguspäraselt määranud ettekirjutuse nõude 1 rikkumise eest sunniraha. Vastavalt 16.10.2020 teostatud paikvaatlusele Hälli põik 14, Tallinn elamu juures tuvastas TLPA C-le kuuluval kaasomandi osal, et kaebajatele kuuluval kaasomandi osal on teostatud ehitustöid, sh hoone taha on püstitatud puidust terrass/rõdu. TLPA on pöördunud kaebajate poole, et selgitada välja asjaolud seoses puidust terrassi/rõduga, kuid kaebajad ei vastanud TLPA pöördumistele. TLPA kaalus hoiatuses 500 euro suuruse sunniraha rakendamisel asjaolu, et Hälli põik 14, Tallinn elamul on tehtud ehitustöid, mille kohta nõutav dokumentatsioon puudub. Hoolimata ettekirjutusest ning ettekirjutuse nõudest 1 (peatada kõik elamu ehitustööd ettekirjutuse teatavakssaamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 19.02.2019) jätkusid X-le ja Y-le kuuluval kaasomandi osal ehitustööd kuni elamu kirdepoolne osa valmis ehitamiseni. TLPA tuvastas ettekirjutuse nõude 1 rikkumise paikvaatluse käigus ning rakendas 05.12.2019 hoiatusega nr 1912899/00027-1 ettekirjutuse nõude 1 rikkumise osas sunniraha. Ka rakendatud sunniraha ei ole ettekirjutuse saajaid sundinud käituma õiguskuulekalt. Vaidlustatud hoiatusega ei ole rakendatud sunniraha ettekirjutuse nõude osas esitada Hälli põik 14, Tallinn elamu ümberehitamise/laiendamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Nimetatud nõude täitmise tähtaega on TLPA korduvalt pikendanud. Võttes arvesse kogu menetluse pikkust, ei näinud TLPA võimalust sunniraha mitte rakendada või rakendada sunniraha ettekirjutuses toodust väiksemas summas. TLPA-l puuduvad muud sunnivahendid, et suunata kaebajaid õiguspärasele käitumisele ning lõpetada ebaseaduslik ehitustegevus. Kaebajad on esimeses hoiatuses rakendatud sunnirahast olenemata endiselt jätkanud ehitustegevust kogu ettekirjutuse menetluse ajal. TLPA on hinnanud, et 500 eurot sunniraha on 3(7)

3-21-114 proportsionaalne. Arvestades asjaolu, et paikvaatlustega on tuvastatud, et hoone ehitamisega on jätkatud ning veel täiendavalt juurde ehitatud, on kaebajad näidanud üles soovimatust asuda TLPA ettekirjutuses esitatud nõudeid täitma. TLPA ei ole tuvastanud, et Hälli põik 14, Tallinn teisele kaasomanikule (C-le) kuuluvas majaosas oleks teostatud ehitustöid. Seega on õiguspärane rakendada sunniraha kaebajate suhtes. Vastupidine olukord oleks õiguspäratu, kuna C ei ole rikkunud ettekirjutuse nõuet 1. TLPA on võrdselt pikendanud mõlema poole taotlusel ettekirjutuse täitmise tähtaega. Ehitamiseks loetakse ka rõdu/terrassi ehitamist. Juhul, kui TLPA on teinud ettekirjutuse ehitustööde peatamise nõudega, ei ole võimalik ehitustöödega jätkata seni, kuni ei ole täidetud ettekirjutuse nõue 2, s.t esitatud TLPA-le korrektne ehitusprojekt ehitusloa väljastamiseks. Isegi kui kaebajatele ei oleks tehtud ettekirjutust, mis peataks kogu ebaseadusliku ehitustegevuse kinnistul, oleks kaebajate kohustuseks vastavalt EhS lisale 1 esitada maapinnast üle 1 m kõrge terrassi püstitamiseks ehitusteatis. Neljandast paikvaatluse aktist on tuvastatav, et kaebajate poolt rajatud terrass/rõdu on üle 1 m kõrge ja see on elamuga funktsionaalselt ühendatud. Elamust pääseb terrassile ning terrassilt omakorda pääseb mööda treppi kaebajate hoovi. Seega käsitleb vastustaja nimetatud terrassi teatise- ja loamenetlustes ühe ehitisena koos kaebajatele kuuluva elamu osaga.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kuivõrd TLPA 19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027 on jõustunud, ei hinda kohus ettekirjutuse õiguspärasust. Asja materjalidest nähtuvalt toimus vaadeldavas elamus tulekahju ning omanikud soovisid elamu taastada samas ulatuses ning samal kujul, mis oli enne põlengut. TLPA teostas 01.02.2019 ning 19.02.2019 Hälli põik 14, Tallinn elamu paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et elamus teostatakse ehitustöid. Tuvastati, et elamu ei vasta 04.07.1983 kinnitatud ehitusprojektile ega 03.12.1993 ehitise vastuvõtukomisjoni aktile (kahe korruse asemel on elamu kolmekorruseline). Lisaks tuvastati, et elamu Hälli tänava poolsele fassaadile kolmandale korrusele on paigaldatud tehnoseade (õhksoojuspump), mis ei ole samuti kooskõlas ehitusprojektiga. TLPA asus järeldusele, et Hälli põik 14, Tallinn elamut on laiendatud üle 33%, mistõttu tuleb elamu nõuetega vastavusse viimiseks esitada ehitusloa taotlus ja nõuetekohane ehitusprojekt. TLPA teostas täiendava paikvaatluse 04.12.2019 ning tuvastas, et elamu juures on jätkunud ehitustööd, mh on viimistletud hoone fassaad. 16.10.2020 tuvastas TLPA neljanda paikvaatluse käigus, et elamu ehitustöödega on jätkatud ning hoone tagaküljele on püsitatud terrass/rõdu. Kaebajad ei vaidlusta, et neile kuuluval kaasomandi osal on ehitustegevus toimunud. Kaebajate hinnangul ei ole olemasolevat ehitist muudetud, vaid ehitist on taastatud pärast tulekahju. TLPA 19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027 on jõustunud, mistõttu oli kaebajatel kohustus peatada kõik Hälli põik 14, Tallinn elamu ehitustööd ettekirjutuse teatavakssaamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 19.02.2019, ning esitada elamu ümberehitamise või laiendamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Kaebuse kohaselt esitasid kaebajad 11.11.2020 (ehitisregistri teate kohaselt 19.11.2020) ehitisregistri kaudu ehitusteatise (kohtule ehitisregistrist vastavat taotlust ei nähtu) ning ehitusprojekti taotluse enda kaasomandi osal tehtud ümberehitust käsitlevas osas. Ehitisregistri teate kohaselt on ehitusloa taotlus nr 2011271/29363 tagastatud märkuste lahendamiseks. Vastustaja ei ole praeguse ajani kooskõlastanud projekti ega andnud vastavat luba, mille alusel ehitamine on lubatav.

4(7)

3-21-114 Paikvaatluse aktidest nähtub, et paikvaatlustel on osalenud üksnes TLPA ametnik. Ettekirjutus on tehtud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel, mille kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lg-s 2 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul ning EhS § 130 lg 2 p 1 ja 3 alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 järgi võib tõendiks olla mh paikvaatlus. Esitatud paikvaatluse aktide fotodelt nähtuvalt on vastustaja ametnik viibinud kaebajatele kuuluval kinnistul. Kohtule ei nähtu, et kaebajad oleksid takistanud paikvaatluse läbiviimist või esines vahetu oht (KorS § 51 lg 41). Järelikult viisid TLPA ametnikud paikvaatluse läbi KorS §-i 51 rikkudes. Samas ei oleks kaebajate nõuetekohane kaasamine paikvaatlusesse ja nende seisukohtade ärakuulamine võinud asja otsustamist kuidagi mõjutada (HMS § 58), kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kaebajad on ettekirjutuse nõudeid rikkunud ning jätkanud ehitamist. Samuti on TLPA pöördunud 27.10.2020 kaebajate poole e-kirjaga ning palunud esitada selgitusi terrassi ehitamise kohta (dtl 217). TLPA ametnik pidas vajalikuks kaalutlusõiguse alusel anda kaebajatele vastamiseks tähtajad (HMS § 5 lg 1 ja § 38 lg 1). Juhul kui kaebajad leidsid, et ametniku antud tähtaeg ei ole piisav, oli neil võimalus esitada taotlus tähtaja pikendamiseks või muul moel teada anda, et nad soovivad avaldada omapoolseid seisukohti. Kaebajad ei ole kaebuses välja toonud, et nad oleks vastava taotluse esitanud või taotlusele ei oleks reageeritud. Vastustaja võib EhS § 3 lg 3 järgi elamut, abihoonet, müüri ja terrassi loamenetluses käsitada ühe ehitisena ning nõuda nende seadustamist ühes menetluses tervikuna. Kui terrassi ja elamut käsitada ühe ehitisena, on võimalik lugeda ka terrass ehitise osaks (vt Riigikohtu 08.04.2021 otsus nr 3-18-2244). Kuna praegusel juhul pidas vastustaja terrassi elamu osaks, ei ole õiged kaebajate väited, et terrassi ehitamiseks ei ole EhS-st tulenevalt vastav luba vajalik. KorS § 15 lg-st 4 tulenevalt on võimalik ettekirjutus teha ka ainult ühele kaasomanikule, kui temal on ohu või korrarikkumisega oluliselt tihedam seos kui teistel kaasomanikel (nt Riigikohtu 28.02.2018 otsus nr 3-15-1607, p 14). Ettekirjutus nr 1912899/00027 on tehtud ka C-le. Samas ei ole TLPA tuvastanud, et C-le kuuluvas majaosas oleks ehitustöid tehtud. Ka kaebajad ei ole vastupidist välja toonud. Kuivõrd ehitamist on jätkatud üksnes kaebajate valduses olevas osas, oli õiguspärane rakendada sunniraha üksnes kaebajate suhtes. Vastustaja on välja toonud, et TLPA on võrdselt pikendanud korduvalt kaebajate ja C taotlusel ettekirjutuse nõude 2 täitmise tähtaega (vt dtl 212‒214, 217‒219, 257‒259). Ettekirjutuses hoiatati kaebajaid 500 euro suuruse sunniraha rakendamisega, kui nad jätavad kohustuse tähtpäevaks täitmata. Hoiatus ei tähenda seda, et sellises suuruses sunniraha hiljem kindlasti ka rakendatakse. Ettekirjutuse adressaadil on võimalik ettekirjutusega peale pandud kohustus täita. Kui ettekirjutuses märgitud kohustus jäetakse täitmata ja haldusorgan otsustab hoiatuses märgitud sunniraha rakendada, arvestab ta selle juures kaalumisreegleid ja õiguse üldpõhimõtteid. Kaebajaid ei ole hoiatatud kõige kõrgema sunniraha määraga (s.o 6400 eurot) ning vastustaja on arvestanud sellega, et summa motiveeriks kestvat korrarikkumist lõpetama. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei hinda teisi kaebuse väiteid, kuna need ei ole asja lahendamisel asjakohased. Kaebajatele 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 tegemine oli õiguspärane, kuna kaebajad rikkusid TLPA 19.02.2019 ettekirjutust nr 1912899/00027. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(7)

3-21-114

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-114 järelevalvemenetlus lõppenud. Vaidlus puudub selles, et kõik TLPA 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 alusel rakendatud sunnirahad on sisse nõutud ja täitemenetlused lõpetatud. Niisiis puudub kohtuotsuse tegemise aja seisuga võimalus halduskohtu poolt menetlusse võetud keelamis- ja kohustamisnõuete rahuldamiseks. Kaebajad esitasid ringkonnakohtu istungil taotluse kaebuse muutmiseks, asendades menetluses olevad nõuded TLPA 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 alusel sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus rahuldab taotluse, pidades nõude muutmist võimalikuks ja otstarbekaks (HKMS § 49 lg-d 2 ja 3). HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudele ülemineku puhul ei ole kaebajad seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.