lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2576/35

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2576/35
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

24.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2576 X kaebus Tartu Vangla kinnipidamis-tingimustega tekitatud mittevaralise kahju 22 600 euro hüvitamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.05.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.05.2021 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 22.10.2020 Tartu Vanglale taotluse hüvitada kahju 23 600 eurot seoses Tartu Vanglas viibimisega perioodil 28.12.2019–09.08.2020. Taotluse kohaselt on tekitatud X-le mittevaralist kahju seoses ebapiisava isikliku ruumiga kambris. Kamber ei vastanud nõuetele. Peale jalutuskäigu oli taotlejal võimalik viibida kambrist väljapool 6 h päevas ja kambri pindala oli alla 4 m2. See ei ole kooskõlas justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lõikega 6 ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga. Vangla tegevus alandas taotlejat. Kahju seisneb füüsilises ja hingelises valus ja kannatustes.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 01.08.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest, jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu 678 euro tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.03.2021 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse muutmata. Kaebaja esitas halduskohtu 08.01.2021

3-20-2576 ja ringkonnakohtu 02.03.2021 määruse peale teistmisavalduse, mille Riigikohus jättis 13.04.2021 määrusega menetlusse võtmata.

4.Tallinna Halduskohus tagastas 03.05.2021 määrusega X kaebuse, kuna kaebaja ei ole tasunud riigilõivu. Kohus jättis 08.01.2021 määrusega rahuldamata kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja andis riigilõivu 678 euro tasumiseks aega 15 päeva määruse jõustumisest arvates. Halduskohtu 08.01.2021 määrus menetlusabi andmisest keeldumise kohta jõustus Riigikohtu 13.04.2021 määrusega, millega jäeti kaebaja teistmisavaldus menetlusse võtmata. Niisiis pidi kaebaja riigilõivu tasuma hiljemalt 28.04.2021, kuid ei ole seda seniajani teinud.
5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2021 määruse, vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest, saata asi halduskohtule läbivaatamise jätkamiseks ja tunnistada Justiitsministeeriumi toimingud õigusvastaseks. Riigikohus rikkus teistmisavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel menetlusnorme ning kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest. Tartu Vangla on rikkunud kaebaja õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
8.Põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted ei välista kohtusse kaebuse esitamisele mõõdukate piirangute seadmist, nagu kohustus tasuda riigilõivu. Selleks, et riigilõivu tasumise kohustus ei takistaks isikutel ebaproportsionaalselt kohtukaebeõiguse tõhusat teostamist, on ette nähtud võimalus taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Sellise normistiku õigustatust on kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas Julin vs Eesti (otsuse p-d 160 ja 164).
9.Halduskohus hindas 08.01.2021 määruses ja ringkonnakohus 02.03.2021 määruses kaebuse perspektiive vastavalt HKMS § 111 lõikele 1. Kohtud leidsid, et kaebus ei ole perspektiivikas. Riigilõivust vabastamiseks menetlusabi andmisest keeldumise määrus jõustus 02.03.2021 vastavalt HKMS § 173 lõikele 3. Teistmisavalduse esitamine ei mõjutanud ringkonnakohtu määruse jõustumist. Riigilõiv tulnuks kaebajal tasuda hiljemalt 17.03.2021. Asjaolu, et halduskohus pidas määruses ekslikult riigilõivu tasumise tähtpäevaks 28.04.2021, ei mõjuta halduskohtu määruse lõppjärelduste õigsust. Kaebuse tagastamise määruse tegemise ajaks oli riigilõivu tasumise tähtaeg möödunud ja riigilõivu polnud tasutud. Kaebaja ei saa halduskohtu määrust kaebuse tagastamise kohta vaidlustada motiivil, et kohtud rikkusid menetlusabi taotluse ja edasikaebuste lahendamisel menetlusnorme. Vaidlus, kas kaebajale oleks tulnud anda menetlusabi, sh tema majanduslikku seisundit arvestades, on seadusjõustunud kohtulahendiga lõplikult lahendatud ning praeguses menetlusstaadiumis ei saa selle küsimuse juurde enam naasta.
10.Ringkonnakohus leiab, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ja halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on siinses asjas selgelt tegemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 3 tugineva, s.o väidetavalt inimväärikuse süülise 2(3)

3-20-2576 alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mitte tervisekahju hüvitamise nõudega. Miski ei viita sellele, et kaebajale oleks väidetava ruumikitsikuse tõttu tekkinud tervisekahjustus, see oleks meditsiiniliselt fikseeritud, seda oleks ravitud jne. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märkis kaebaja üldsõnaliselt, mis on sarnastes asjades tavapärane, et „mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu, kannatusi“. Seega oli kahju hüvitamise taotlus olemuslikult seotud inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste väitega ning tegemist pole eraldiseisva tervisekahjuga. Tervisest pole räägitud ei vangla otsuses ega halduskohtule esitatud kaebuses. Ainuüksi määruskaebuses sõna „tervis“ kasutamine ei tähenda, et halduskohtule oleks esitatud kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebus RLS § 22 lg 1 p 12 mõistes (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 09.10.2019 määrus asjas nr 3-18-976, p 10, ja 12.05.2010 määrus asjas nr 3-3-1-12-10, punktid 9 ja 10). Kõik kahjunõude alused tuleb välja tuua juba kohustuslikus kohtueelses menetluses ning neid ei saa laiendada edasikaebemenetluses.

11.Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus. HKMS § 104 lg 2 teise lause kohaselt peab kohus kaebuse tagastama riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral. Sellest tulenevalt ei ole määruskaebuse ülejäänud väidetel määruskaebuse lahendamisel enam tähtsust ja ringkonnakohus neid ei käsitle. Praeguses asjas on vaidluse all Tartu Vangla keeldumine hüvitada kaebajale väidetavalt tekitatud kahju, mitte Justiitsministeeriumi tegevus, mistõttu ei saa ringkonnakohus lahendada määruskaebuses esitatud taotlust ministeeriumi tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Ministeeriumi tegevuse peale saab vajadusel esitada kaebuse halduskohtule. Vangla sisekorraeeskirja põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlus ei ole eraldiseisev nõue, mille menetluse võtmist peaks halduskohus otsustama – tegemist on kahju hüvitamise nõudega kaasneva menetlusliku taotluse või seisukohaga. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium