Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
27.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-530
Haldusasi
XXi kaebus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja XX
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta määruskaebus menetlusse.
Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).
3-23-530 3-18-356 menetlus on lõppenud ning kohtule ei nähtu, et Justiitsministeerium oleks seadnud kohtuasja läbivaatamisele piiranguid. Seega tuleb kaebajal täpsustada, milliseid piiranguid ta silmas peab. Kahju hüvitamise nõudega seonduvalt ei ole selge, kes on kaebajale kahju tekitanud, milles kahju seisneb ja milline on kahju iseloom. Samuti ei ole selge kahjusumma kujunemine. Menetlusabi taotlus kohtulahendite tõlkimiseks jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on 06.04.2023 määruses nr 3-23-372 (p 12) tuvastanud, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et saada hakkama ilma menetlusabita. Ringkonnakohus tuvastas, et kaebaja on koostanud eestikeelseid avaldusi ning et need on tihti paremini arusaadavad kui kaebaja vene keelest tõlgitud avaldused. Tallinna Vangla andmetel vastab kaebaja eesti keele oskus B1 tasemele. Viimati sooritas kaebaja eesti keele B1 taseme eksami tulemusele 71,42% 100-st. Arvukate eestikeelsete taotluste, kahjunõuete ja vaiete vanglale esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist (nt haldusasjad nr 3-22-1217, nr 3-21-1526, nr 3-21-2037, nr 3-21-866, nr 3-21405, nr 3-20-2576, nr 3-20-2141 ja nr 3-20-1457). Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaksid olema kõik tekstid pingutusteta mõistetavad. Kaebaja avaldustes on küll käänamis- ja kirjavigu ning sõnakordusi, kuid kasutatud sõnavara võib pidada rikkalikuks. Olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud kaebajal piisava keeleoskuse, puudub alus ka praeguses asjas sellest järeldusest kõrvale kalduda. Halduskohtu praegune määrus on koostatud võimalikult selgelt ja lühidalt, et kaebaja keeleoskust arvestades ei oleks sellele vastamine ülemäära keerukas. Kohus kohandab vajadusel ka järgnevate kohtulahendite teksti vastavalt menetlusosaliste oskustele ja teadmistele. Kohus saab vajadusel küsida puuduste kõrvaldamise või menetluse käigus kaebajalt lisaküsimusi, kui midagi jääb ebaselgeks. Kaebajal tuleb kohtu esitatud küsimustele vastata oma parimate teadmiste, oskuste ja võimete kohaselt. Kui kaebaja vastus vastab kaebeõiguse kuritarvitamise tunnustele, võib kohus kaebuse tagastada.
3-23-530 ka HKMS § 82 lg 1 ls 2). Ringkonnakohus jääb 17.04.2023 määruses asjas nr 3-22-1894 (p 13) ja 06.04.2023 määruses asjas nr 3-23-372 (p 12) väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja piisav eesti keele oskus on leidnud tõendamist ning seega puudub alus anda talle ka praeguses asjas menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks. Halduskohtu 10.04.2023 määruse sisu ei saa pidada keeruliseks. Seda, et kaebaja on saanud aru halduskohtu selle määruse sisust, kinnitab ka tema poolt määruskaebuse esitamine, milles ta on mh andnud selgitusi halduskohtu esitatud küsimustele tema kaebuse nõuete ja sisu kohta. Seega ei näe ringkonnakohus kaebajal menetlusabi vajadust praeguses asjas kohtulahenditest tõlgete saamiseks. Menetlusabi korras tõlke mittesaamine ei ole ka vastuolus kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega. Kuna kaebaja saab eesti keelest aru, ei ole tal oma menetluslike õiguste teostamine takistatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.