Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
Istungil osalenud isikud
Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – X Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 12. mail 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 12. maist 2021 kuni 17. maini 2021 (k.a.)
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 10. mail 2021 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1.
2.PPA 06.10.2020.a otsusega nr 15.3-3.4/590-2 tunnistati X pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 06.10.2020.a, sama otsusega koostati isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele peale vangistusest vabanemist, ning kohaldati sissesõidukeeld Schengeni alale 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
3.Tartu Halduskohtu 21.10.2020.a määrusega haldusasjas nr 3-20-2018 võeti X kaebus PPA 06.10.2020.a otsusele menetlusse ning sama määrusega jäeti isiku taotlus esialgse õiguskaitse taotluse osas rahuldamata.
3-21-998
4.Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2020.a määrusega jäeti rahuldamata X kaebus Tartu Halduskohtu 21.10.2020.a määrusele, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, ja Tartu Halduskohtu 21.10.2020.a määrus muutmata.
5.05.05.2021.a toimus haldusasjas nr 3-20-2018 Tartu Halduskohtus kohtuistung ning istungil esitati ühtlasi ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tartu Halduskohtu Tartu Kohtumaja 06.05.2021.a määrusega haldusasjas nr 3-20-2018 rahuldati X esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja keelati PPA-l isiku väljasaatmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-20-2018. PPA-l on õigus kuni 21.05.2021 esitada määruskaebus määruse tühistamiseks.
6.10.05.2021.a edastas Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Vabariigi Välisministeeriumile taotluse edastada Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile X suhtes tehtud dokumenteerimistaotlus, kuivõrd isik vabaneb vanglast 12.05.2021.a ning talle on koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
7.12.05.2021.a vabanes Tartu Vanglast Venemaa Föderatsiooni kodanik X , sünd. 13.02.1980.a. Isiku pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati PPA 06.10.2020.a otsusega nr 15.3-3.4/590-2 kehtetuks alates 06.10.2020.a. Sama otsusega koostati isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmiseks peale vangistusest vabanemist ning kohaldati sissesõidukeeld Schengeni alale 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
8.Kuna X l puudub peale vanglast vabanemist seaduslik alus riigis viibimiseks, pidas PPA isiku peale Tartu Vanglast vabanemist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) alusel 48 tunniks kinni ning isik registreeriti ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna. PPA taotleb Tartu Halduskohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 aluse, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg-s 1 sätestatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1, 2 ja 3 sätestatud alused.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
10.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
11.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused.
12.Vaidlust ei ole selles, et X l on olnud vanglas viibides piisavalt aega endale vajalike dokumentide hankimiseks, kuivõrd otsus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise,
3-21-998 lahkumisettekirjutuse koostamise ja sissesõidukeelu kohaldamise osas tehti 06.10.2020.a. Samuti ei saanud isikul olla automaatset ootust selles, et peale vangistusest vabanemist (12.05.2021) tekib tal õigus Eestisse jääda kuni eelnimetatud PPA otsuse osas käiva kohtumenetluse lõppemiseni, kuivõrd tema esialgse õiguskaitse taotlus on varasemalt kahel korral rahuldamata jäetud. Sellest tulenevalt pidi X aru saama, et tema võimalik väljasaatmine peale vangistust on üsnagi tõenäoline. Seega pole X täitnud talle pandud kaasaaitamiskohustust ning VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise eeldused on täidetud.
13.VSS § 28 lg 3 kohaselt välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Seda enam, et pole möödunud määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 6.05.2021 esialgse õiguskaitse määrusele. Võib väita, et käesoleval hetkel puudub isikul seaduslik alus riigis viibimiseks, kuna PPAl on õigus esitada määrusele määruskaebus.
14.Kohus ei kontrolli isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisel PPA 06.10.2020.a otsuse nr 15.3-3.4/590-2 õiguspärasust, sest see pole käesoleva haldusasja, vaid haldusasja nr 3-20-2018 vaidluse esemeks.
15.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
16.Tartu Vangla 27.04.2021 teatisest isiku vabanemise kohta nähtub, et X ei ole motiveeritud ühtegi dokumenti enda väljasaatmiseks taotlema, mis annab PPA-le aluse arvata, et isik ei soovi vabatahtlikult täita talle pandud lahkumiskohustust. 15.12.2020.a on Tartu Vangla edastanud PPA-le X toimetuleku taotluse, mis eraldatakse väljasaadetavatele, kes teevad lahkumiskohustuse täitmisel koostööd ametivõimudega, sh aitavad kaasa enda dokumenteerimisele. Arvestades seda, et Tartu Vangla 27.04.2021.a teatisest nähtub, et isik ei soovi ühtegi dokumenti taotleda, näitab see PPA-le ja kohtule, et isik teeb PPA-ga väljasaatmise osas valikuliselt koostööd ja pole alust arvata, et vabaduses viibides ei hakka isik võimalikust lahkumiskohustusest kõrvale hoiduma ja end näiteks siseriiklikult varjama.
17.Kuigi Tartu Halduskohtu 06.05.2021.a määrusega haldusasjas nr 3-20-2018 rahuldati X esialgse õiguskaitse taotlus ning keelati PPA-l isik välja saata kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, leiab halduskohus, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuni tema väljasaatmiseni ei saa esialgse õiguskaitse tõttu olla välistatud. Seda eriti olukorras, kus esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav, kui PPA-l on lubatud isiku väljasaatmine lõpule viia. Ka halduskohus leidis oma 06.05.2021.a määruses haldusasjas nr 3-20-2018, lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei mõjuta PPA poolt avalikes huvides muude haldussunni meetmete kohaldamist, kui selleks peaks esinema vajadus ja alus.
18.Konkreetses asjas esinevad ka VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 264 lg 1 p 3 järgi on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Käesoleval juhul X ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust, kuivõrd on vanglale teada andnud, et ei soovi endale ühtegi dokumenti taotleda. Arvestades seda, et isik ei tee oma väljasaatmisel ametivõimudega koostööd, ei ole PPA-l võimalik tema väljasaatmist võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul (VSS § 18 lg 1). Haldusasja materjalide järgi PPA edastas 10.05.2021.a Eesti Vabariigi Välisministeeriumile taotluse edastada Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile X suhtes tehtud dokumenteerimistaotlus, kuivõrd isik vabaneb vanglast
3-21-998 12.05.2021.a ning talle on koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu kohaselt on tagasivõtulepingule vastamise tähtaeg 25 kalendripäeva, mis tähendab, et isikule väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimine võtab aega.
19.VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Vaidlust ei ole ka selles, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega ning see ei hõlma endas ainuüksi võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 29.01.2015 määruses nr 3-3-1-48-14 p-s 17 leidnud, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik või end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega.
20.Vaidlust ei ole selles, et X on kriminaalkorras karistatud 11 korral, lisaks väärteokorras 31 korral. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, nõustub kohus PPAga, et varasemalt isiku poolt korduvalt toimepandud kuriteod näitavad isiku valmidust seaduse rikkumiseks. See näitab isiku suhtumist, ta on haldusmenetluses märkinud, et ta ei soovi oma käitumist õigustada ning kahetseb toimepandud kuritegusid, kuid juhib tähelepanu sellele, et toimepandud teod ei ole kaasa toonud raskeid tagajärgi ega põhjustanud suurt kahju. Isiku selline varasem käitumine ja seisukoht, annavad aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav tulevikus lahkumiskohustuse sundtäitmiseks. Arvestades seda, et isikul on korduvalt olnud võimalus asuda seaduskuulekale teele ning tema suhtes on varasemalt kohaldatud ka käitumiskontrolli, mille ajal pani isik toime uue kuriteo, näitab see isiku suhtumist ning sellest tulenevalt ka võimalust, et isik võib eelseisvast väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Kirjeldatu alusel ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VSS § 10-s sätestatud leebemaid järelevalvemeeteid. Kuigi PPA 06.10.2020.a otsusest nr 15.3-3.4/590-2 nähtub, et isikul on Eestis ema, õde ja vend, samuti on isikul alaealine laps esimesest abielust ning abikaasa, kellega abielluti vangistuse ajal, kuid kellega ei ole varasemalt koos elatud, ei vähenda ainuüksi perekonna ja lähedaste olemasolu isikust tulenevat põgenemisohtu. Perekonna olemasolu ei ole motiveerinud isikut varasemalt kuritegelikust eluviisist loobuma, mistõttu ei ole alust arvata, et käesoleval juhul tagaks kindlaks määratud elukohas elamine (abikaasa elukohas) isiku kättesaadavuse, kui tema väljasaatmine muutub reaalsemaks. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta.
21.Käesoleval ajal on täidetud VSS § 15 lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginemise eeldused. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et ta ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.
22.Vaidlus puudub selles, et X l puudub kehtiv reisidokument. Haldusasja materjalide järgi on näha, et ta ei hangi endale ise dokumenti (pass, tagasipöördumistunnistus), kuivõrd ei soovi Venemaa Föderatsiooni lahkuda. Kaebajal oli asjas 3-20-2018 esindaja, kellelt oleks ta saanud vajadusel oma kohustuste täpsemaks mõistmiseks abi paluda. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu saab PPA lisaks viimati nimetatud kinnipidamise alusele tugineda ka Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele kui isiku kinnipidamise alusele ehk VSS § 15 lg 2 p-le 3 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11).
3-21-998
23.Kohus peab vajalikuks selgitada, et VSS § 15 lg 2 p-s 2 sätestatud kaasaaitamiskohustus on avatud sama seaduse § 264 lg 1 p-des 1-4, milles on esitatud mitteammendav loetelu kaasaaitamistoimingutest. VSS § 264 lg 1 p 3 näeb ette, et väljasaadetav on kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele. Kohus möönab, et tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tuginemine eeldab samuti üldjuhul dokumentide taotlemise kohustuse täitmata jätmist ning on VSS § 15 lg 2 p 3 kohaldamise üheks täiendavaks eelduseks. Samas ei välista VSS § 15 lg 2 p 3 koosseisu täitmine samaaegselt ka VSS § 15 lg 2 p-le 2 tuginemist. Seadusandja ei ole piirdunud VSS § 15 lg 2 p 2 puhul kaasaaitamiskohustusena üksnes VSS § 264 lg 1 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud alustega. Asjaolu, et kohustuse rikkumise tagajärjeks on selles asjas ka tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumine ei tähenda, et puudutatud isik oleks VSS § 15 lg 2 p-s 2 ja VSS § 264 lg 1 p-s 3 sätestatud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Seetõttu on kohus seisukohal, et PPA saab samaaegselt tugineda VSS § 15 lg 2 p-dele 2 ja 3, kui puudutatud isik dokumentide hankimisele nõuetekohaselt kaasa ei aita.
24.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning seega ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine isiku senist vähest koostöötahet arvestades põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Eeltoodut ei kaalu üles asjaolu, et isikul on Eestis elamiskoht ja lähedased. Seega leiab kohus, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud ja proportsionaalne.
25.Kohus märgib, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Kohus rõhutab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning X täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
26.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud X paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse alates 12.maist 2021 kuni 17. maini 2021 (k.a.) (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.