3-21-213 Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt terviseandmete töötlemisega ja Tartu Vangla keelamiseks avalikustada terviseandmeid
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Tartu Vangla Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus osaliselt.
2.Keelata kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide edastamine, sh väljatrükkide tegemine dokumendihaldussüsteemist viisil, mis võimaldab juurdepääsu kaebaja terviseandmetele isikutele, kellel puudub selleks vastav juurdepääsuõigus.
3.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta riigilõiv (750 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
5.Kuulutada haldusasja nr 3-21-213 menetlus kinniseks.
6.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. juunil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X (kaebaja) esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 18. novembril 2020 nr-ga 1-13/308-1, tl 21), milles märkis, et Tartu Vanglas ei ole tema terviseandmed kaitstud ja talle on sellega tekitatud kahju. X kirjeldas oma taotluses Tartu Vangla tegevust järgmiselt. Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastuste nr 6-43/1130-2 (tl 14) ja nr 6-43/1977-2 (tl 15) kohaselt ei ole keegi kaebaja terviseandmete kohta päringut teinud ning kellelegi ei ole tema terviseandmeid väljastatud. Samas on Tartu Vangla 15. mai 2020. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/48-2 kaebaja terviseandmeid (andmed arsti vastuvõttude, kaebaja diagnooside ja määratud ravimite ning arstikabinetis räägitu kohta) kajastanud. Samuti on selles toodud teavet, mille X on edastanud meditsiiniosakonnale kinnises ümbrikus, et varjata oma delikaatseid isikuandmeid. Järelikult on vanglal ilma meditsiinipersonalita võimalik tervise- ja raviandmeteni pääseda ja meditsiinitöötajad valetavad, et keegi ei pääse andmetele ligi ja andmeid ei ole väljastatud. Vangla jurist on vastuses nr 2-3/3271-2 (tl 24) märkinud, et kogus tõendeid omal algatusel. Seega ongi kahju tekkimine tõendatud, kui andmeid on võimalik saada nii, et selleks ei ole isegi vaja meditsiinikaardile ligi pääseda. Kahju on tekitatud vale andmetöötlusega, sest kahjunõudele antud vastus oleks pidanud olema salajane ning kinnises ümbrikus. Vanglal on kohustus kaitsta eriliigilisi isikuandmeid, sh terviseandmeid. X märkis, et ootab vanglalt pakkumist kahjuhüvitise osas ja kuna rikkumisi on palju, siis ei saa hüvitis olla vabandus. Ühtlasi palus X lõpetada andmete töötlemine viisil, mis teda kahjustab. Tema ja meditsiiniosakonna vaheline suhtlus võiks ja peaks olema privaatne.
2.Tartu Vangla jättis 18. jaanuari 2021. a otsusega nr 1-13/308-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt on vangla 15. mai 2020. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/48-2 koostamisel töödelnud kaebaja isikuandmeid, kuid vastavad andmed on palutud väljastada meditsiiniosakonnal ning muul viisil terviseandmetele ligipääsu vanglal (st meditsiinipersonali hulka mittekuuluvatel isikutel) ei ole. Meditsiiniosakonna 9. novembri 2020. a vastuses nr 6-43/1977-2 toodud väite puhul, et Xi osas ei ole terviseandmeid väljastatud, on tegemist kahetsusväärse eksitusega. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus on e-kirjade vahetuse teel meditsiiniosakonna poolt väljastatud taotluse lahendamiseks vajalikud andmed. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6, § 7 lg-st 4 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 2 p-st f tulenevalt oli vangla poolt Xi terviseandmete töötlemine lubatud ja seega õiguspärane.
3.X esitas 27. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kohus tõlgendas kaebuses esitatud nõudeid ja piiritles, lähtudes kaebuse eesmärgist ja läbitud kohtueelsest menetlusest, vaidluse eseme sellisena, et kaebuses on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue kaebaja väärikuse alandamise tõttu (seonduvalt Tartu Vangla 15. mai 2020. a otsuse nr 1-13/48-2 koostamisel ja edastamisel terviseandmete töötlemisega) ja nõue keelata Tartu Vanglal kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide avalik edastamine vanglas. Kohus võttis nimetatud nõuetes kaebuse 10. veebruari 2021. a määrusega menetlusse ning sama määrusega vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kaebaja esitas
4.Vastustaja Tartu Vangla esitas 10. märtsil 2021 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle rahuldamata.
5.Kohus määras 11. märtsi 2021. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 15. märtsil 2021 ja 28. märtsil 2021 kohtule täiendavad seisukohad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.
6.1.Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise nõude seoses suitsetamisest keelamise järel abita jäämisega (registreeritud vanglas 18.03.2020 nr-ga 1-13/48-1), millele vastas jurist. Vastuses toodi välja informatsiooni, mis peaks olema salajane. Jurist oleks pidanud vastuses kahjunõudele mainima haigusjuhte, mitte tooma andmeid välja. Tartu Vangla meditsiiniosakond on juristile teabe seadusevastaselt esitanud. Keegi ei ole kaalunud, milliseid andmeid võib antud asja raames väljastada. Juristil oleks olnud võimalik kahjunõudele vastus koostada ka andmeid avalikustamata. Tartu Vangla meditsiiniosakond on kaebajale vastanud, et keegi ei ole ligipääsu tema raviandmetele taotlenud (9. novembri 2020. a vastus nr 6-43/1977-2). Seega pidi jurist iseseisvalt informatsiooni koguma, sest ta kajastab 15. mai 2020. a vastuses teavet, mida meditsiiniosakonna juhtaja ei ole talle edastanud. Juristil on järelikult kaebaja tervisekaardist kogu ülevaade, mitte ainult perioodist 01.10.2017 kuni 11.01.2018, nagu ta väidab. Kaebajale jääb selgusetuks, miks on juristil info, mida tal olla ei tohiks ja miks jurist jätab pärast info töötlemist (vastuse koostamist) info alles ja kasutab seda ka hiljem esitatud kahjunõudele vastates. Avalik on nii diagnoos, ravi, kui ka kabinetis räägitu (sh teave kaebaja suitsiidiplaani kohta). Jurist peaks teadma, et enda suva järgi ei tohi andmeid koguda ja säilitada.
6.2.Tartu Vangla ei ole kaebaja terviseandmeid säilitanud viisil, et neile puuduks ligipääs. Kuigi juristi väitel ei ole peale menetleja ja vangla meditsiiniosakonna kellelgi juurdepääsu tema andmetele, on kõik juristi poolt antavad vastused avalikult kättesaadavad (kontaktisikule, teabe- ja uurimisosakonnale). Vastused edastatakse tavakorras allkirja vastu, mitte kinnises ümbrikus. Teise poolega (paberkandjal) ametnik lahkub. Seda ei saa pidada andmete saladuses hoidmiseks. Kõik meditsiiniosakonna vastused on toodud samuti avalikult ja kontaktisik saab need arvutisse numbrit sisestades uuesti väljastada. Kuna meditsiiniosakonnast saadetud vastused ja kahjunõuetele esitatud vastused jäävad avalikult vangla arvutitesse, on vangla kogunud ja säilitanud meditsiinilisi andmeid ebaseaduslikult. Kaebaja terviseandmetega tutvumise kohta (k.a juristi poolt) puudub süsteemis märge. Praegu ei ole enam võimalik kindlaks teha, kui paljud isikud on näinud kaebaja delikaatseid andmeid ja kui paljud neid veel tulevikus näevad. Kaebaja haiguste ja ravinimekiri on mahukas. Talle jääb arusaamatuks, et kui kõik on nii turvaline ja õigustatud, siis miks meditsiiniosakond üldse midagi ümbrikus edastab. Kaebaja leiab, et jurist on tema isikuandmete käsitlemisel rikkunud Tartu Vangla teabehalduse korda. Ta ei ole taotlenud kantselei peaspetsialistilt teabele juurdepääsu luba.
6.3.Tartu Vangla on tekitanud kaebajale moraalset kahju ja alandanud tema inimväärikust, sest ei pea oluliseks terviseandmete kaitset. Kaebaja on psüühiliselt haige ja elab oma terviseandmete avalikustamist teistest erinevalt üle. Ta soovib enda väärikuse alandamise eest
3(15)
3-21-213
hüvitist 50 000 eurot. Ühtlasi palub ta kohustada vanglat tema terviseandmeid ja teisi andmeid salajaseks tegema.
7.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
7.1.Tartu Vangla ei ole 15. mai 2020. a otsuse nr 1-13/48-2 koostamisel õigusvastaselt kaebaja terviseandmeid töödelnud. Kaebaja soovis kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/48-1 saada hüvitist 100 000 eurot selle eest, et vangla jättis ta suitsetamise keelamise järgselt abist ilma. Kaebaja oli taotluse kohaselt korduvalt kaebustega meditsiiniosakonna poole pöördunud, kuid abi ta sealt ei saanud. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt jäeti kaebaja nii üksuse kui ka meditsiiniosakonna poolt abitusse ja piinavasse olukorda ning temaga käituti ükskõikselt ja inimvääritult. 17. aprillil 2020 on kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetleja koostanud e-kirja toonasele meditsiiniosakonna juhatajale, soovides saada selgitusi selle kohta, millist abi on kaebajale meditsiiniosakonna poolt seoses suitsetamisest loobumisega pakutud. Samuti palus menetleja, et talle edastataks vaidlusaluse perioodi (01.10.2017 – 11.01.2018) kohta kaebaja tervisekaardi kanded. 21. aprillil 2020 on meditsiiniosakonna juhataja menetlejale ka palutud informatsiooni edastanud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi üldmäärus) art 6 lg 1 punkti c kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik mh siis, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Üldmääruse art 9 lg 1 sätestab, et keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Üldmääruse art 9 lg 2 näeb ette teatud erandid, mil eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud. Nimelt sätestab üldmääruse art 9 lg 2 punkt f, et lõiget 1 ei kohaldata, kui töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Kuna kaebaja tegi oma kahju hüvitamise taotluses mitmeid etteheiteid, et Tartu Vangla meditsiiniosakond on jätnud ta suitsetamisest loobumisel ja nikotiinisõltuvusest vabanemisel abita, tuli vanglal taotluses toodud väidete kontrollimiseks ja oma tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmiseks kaebaja terviseandmeid töödelda. Vanglal oleks olnud võimatu kaebaja väidete õigsust ja põhjendatust ilma selleta kontrollida. Kuna kahju hüvitamise taotluse menetluse näol on tegemist õiguskaitsemenetlusega, mis võib vangla jaoks õigusvastase tegevuse puhul tuua kaasa rahalise hüvitise maksmise kohustuse, oli kaebaja terviseandmete töötlemine Tartu Vangla hinnangul üldmääruse artikli 6 lg 1 punkti c ja artikli 9 lg 2 punkti f alusel lubatud.
7.2.Tartu Vangla on töökorralduslikult näinud ette erinevad reeglid, mil viisil kinnipeetavale koostatud vastused edastatakse. Kinnipeetavate pöördumised meditsiiniosakonnale registreeritakse Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta sarjas 6-43. Viidatud sarjale on dokumendihaldusprogrammis seatud juurdepääsupiirang ning selles sarjas olevatele dokumentidele pääsevad ligi üksnes meditsiiniosakonna töötajad. Juurdepääsupiirang on tehniliste lahendustega seatud ka viidatud sarjas koostatud vastustele. Asjaolu, kas meditsiiniosakonna poolt koostatud pöördumise vastus toimetatakse kinnipeetavale kätte nn avatud kujul või
4(15)
3-21-213
suletud ümbrikus, sõltub sellest, milliseid andmeid vastus endas sisaldab. Tartu Vangla teabehalduse korra lisa 1 punkti 5.4.4. kohaselt allkirjastatakse kõik dokumendid digitaalselt. Sama lisa 1 punkt 5.4.4.1. sätestab, et kinnipeetavale edastatakse pöördumise vastusest paberil väljatrükk. Allkiri vastuse kättesaamise kohta võetakse kinnipeetava originaalpöördumise peale. Esimese üksuse peaspetsialist I. Tatarini 5. märtsi 2021. a selgituste kohaselt edastatakse meditsiiniosakonnast vastused, mis sisaldavad eriliigilisi isikuandmeid, kinnipeetavale üksuse ametniku poolt suletud ümbrikus. Vastuse paneb suletud ümbrikusse meditsiiniosakonna töötaja. Kui vastus ei sisalda eriliigilisi isikuandmeid, edastatakse vastus üksusele dokumendihaldussüsteemi kaudu ning selle prindib välja ning toimetab kätte üksuse ametnik. Ülaltoodut arvesse võttes on Tartu Vangla hinnangul meditsiiniosakonna poolt koostatud vastuste edastamine vanglas korraldatud selliselt, et tagatud on kinnipeetava tervist puudutavate andmete kaitse.
7.3.Kahju hüvitamise taotluste lahendamisega tegelevad Tartu Vanglas juristid. Kui vangla on kahju hüvitamise taotluse lahendanud, registreerib lahendaja vastuse samuti dokumendihaldusprogrammis Delta. Vastus suunatakse kinnipeetavale edastamiseks üksuse ametnikule, kelle tööülesandeks on kinnipeetavatele pöördumiste vastuste kätte toimetamine. Vastuse koostaja peab lähtuvalt vastuse sisust tagama selle, et otsusele oleks seatud vajalikud juurdepääsupiirangud, mis tagaksid kinnipeetava eraelu kaitse. Kaebaja viidatud otsusele on Tartu Vangla kaebaja eraelu ning eriliiki isikuandmete kaitseks seadnud juurdepääsupiirangud tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-dest 11 ja 12. Vastab tõele, et dokumendihaldusprogrammis ei ole seatud eraldi tehnilisi piiranguid selles osas, kes sarjale 113 (ehk kahju hüvitamise taotluste sarjale) ligi pääseb. Samas on dokumendi metaandmetes seatud juurdepääsupiirangud nähtavad kõigile teenistujatele. Kui dokumendihaldussüsteemis on dokumendile märgitud juurdepääsupiirangud, ei tohi vanglateenistujad ilma mõjuva põhjuseta vastava dokumendi sisuga tutvuda. Kõigi dokumentidega tutvumise kohta jääb süsteemi jälg ning iga teenistuja peab suutma tagantjärele põhjendada, milles seisnes tema vajadus kõnealuse dokumendiga tutvumiseks. Kuigi töökorralduslikult ei edastata kahju hüvitamise taotluse otsuse väljatrükke taotluse esitajatele kinnises ümbrikus, ei tähenda see siiski seda, et kinnipeetava tervist puudutavad andmed ning vastuse sisu ei oleks kaitstud. Dokumendihaldussüsteemis vastusele märgitud juurdepääsupiirangud jäävad näha ning kehtivad võrdväärselt edasi ka dokumendi väljatrükil. Tartu Vangla teenistujatel, sh ametnikel, kes vastuseid kinnipeetavatele kätte toimetavad, on kohustus viidatud märgetest juhinduda. Ilma mõjuva põhjuseta ei ole vastust väljastaval ametnikul õigust vastuse sisuga tutvuda. Kaebaja ei viita oma kaebuses ning Tartu Vanglale ei ole ka teada, et otsuse nr 1-13/48-2 väljatrükk oleks sattunud kellegi teise kätte peale kättetoimetamise eest vastutav ametniku ning kaebaja. Täiendavalt näeb vangistusseaduse (VangS) § 132 ette, et vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. Kui kaebaja esitab ametnikule soovi saada väljatrükk oma pöördumisest, on ta esitanud vanglale teabenõude. Väljatrüki teostamiseks annab kaebaja vastavasisulise taotluse esitamisel vanglale nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks ulatuses, mis on vajalik teabenõude täitmiseks. Tartu Vangla hinnangul on ka kahju hüvitamise taotluste lahendamisel tehtud otsuste, mis sisaldavad eriliigilisi isikuandmeid, kättetoimetamisel kaebaja isikuandmete kaitse tagatud.
7.4.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et isikuandmete avalikustamise tõttu oleks kaebajat alavääristatud või muul viisil inimväärikust alandavalt koheldud. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajale Tartu Vangla tegevuse tulemusena kaasnenud selliseid tagajärgi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet.
5(15)
3-21-213
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning nõude keelata Tartu Vanglal tema terviseandmeid sisaldavate dokumentide avalikustamine vanglas. Vaidluse on tinginud kaebaja rahulolematus sellega, kuidas on toimunud tema terviseandmete töötlemine Tartu Vangla 15. mai 2020. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/48-2 koostamisel ja tema terviseandmeid sisaldavate dokumentide edastamisel Tartu Vanglas.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (st esitades kehtetuks tunnistamise, keelamis- või kohustamisnõude). Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Samuti tuleb arvestada, kas kahju oli võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.
10.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja taotleb kaebusega mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et tema terviseandmete töötlemisega Tartu Vangla 15. mai 2020. a otsuse nr 1-13/48-2 (tl 5-6) koostamisel ja talle edastamisel on alandatud tema inimväärikust. Ka kahju hüvitamise nõudes Tartu Vanglale on ta märkinud, et vangla tegevus tema andmete töötlemisel oli alandav, (tl 21p, alapunkt 3)).
11.Kaebaja leiab, et vangla jurist on nimetatud otsuse koostamisel lähtunud kaebaja terviseandmetest, mida ta ei ole meditsiiniosakonnalt saanud, sest meditsiiniosakond on kaebajale 9. novembri 2020. a vastuses nr 6-43/1977-2 (tl 15) kinnitanud, et tema terviseandmeid ei ole väljastatud, ja keegi ei ole ligipääsu tema raviandmetele taotlenud. Lisaks leiab kaebaja, et jurist oleks pidanud 15. mai 2020. a otsust nr 1-13/48-2 koostades vaid mainima haigusjuhte, mitte tooma välja nende sisu. Kaebaja leiab ka, et otsus kahjunõude lahendamise kohta tulnuks talle edastada suletud ümbrikus.
12.Esmalt märgib kohus, et nõustub Tartu Vangla 18. jaanuari 2021. a otsuses nr 1-13/308-2 (tl 19) ja vangla poolt kohtule esitatud vastuses (tl 38-39) tooduga, et vangla juristil oli õiguslik alus kinnipeetava terviseandmete töötlemiseks, ning kinnipeetava vangla vastu esitatud kahjunõudele vastuse koostamiseks oli tal õigus saada vangla meditsiiniosakonnalt kinnipeetava tervise kohta andmeid. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 12 lg-te 1 ja 3 kohaselt kohaldatakse IKS 4. peatükki isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Sama IKS peatükiga nähakse ette õiguskaitseasutusele kohaldatavad erisused. Õiguskaitseasutusele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (üldmäärus), kui IKS-st ei tulene teisiti (IKS § 12 lg 3). Õiguskaitseasutusena IKS 4. ptk tähenduses käsitatakse asutust või asutuse struktuuriüksust, kes on pädev seaduse alusel süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või karistust täide viima (IKS § 13 lg 2). Selliseks asutuseks on ka vangla (VangS § 6 lg 2).
6(15)
3-21-213
IKS § 16 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine sama või muu vastutava töötleja poolt muul IKS § 12 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kui algne eesmärk, milleks isikuandmeid kogutakse, lubatud, kui vastutaval töötlejal on sellisel eesmärgil isikuandmete töötlemiseks olemas seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenev alus ja selline isikuandmete töötlemine on seaduse või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt vajalik ja seatud eesmärgiga proportsionaalne. Õiguskaitseasutuse poolt IKS § 12 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kogutud või kogutavaid isikuandmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, välja arvatud IKS § 12 lg-s 1 sätestatud juhtudel või kui selline töötlemine on lubatud seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga. Kui isikuandmeid töödeldakse sellisel muul eesmärgil, kohaldatakse üldmäärust, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu üldmääruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (IKS § 16 lg 2). Kui õiguskaitseasutus täidab seaduse kohaselt ka muid ülesandeid kui need, mida täidetakse IKS § 12 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel, kohaldatakse isikuandmete töötlemisele üldmäärust. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (IKS § 16 lg 3). Vaidlus puudutab kaebaja terviseandmete töötlemist, mida käsitatakse eriliigiliste isikuandmetena üldmääruse art 9 lg 1 tähenduses ning mille töötlemine on selles lõikes sätestatud üldreegli järgi keelatud. Samas näeb üldmääruse art 9 lg 2 ette, et lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks lg-s 2 loetletud asjaoludest. Praegusel juhul tulenes alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks üldmääruse art 6 lg 1 p-st c ja artikkel 9 lg 2 p-st f koosmõjus. Üldmääruse art 6 lg 1 p-st c tulenevalt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Üldmääruse art 9 lg 2 sätestab p-s f erandi eriliigiliste andmete töötlemise keelust juhuks, kui töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Sama norm kohaldub ka juhul, kui kohtud täidavad oma õigustmõistvat funktsiooni.
13.Kinnipeetava kahju hüvitamise nõude menetlemine oli vangla seadusest tulenev kohustus. Seadusandja on kehtestanud kohustusliku kohtueelse menetluse vangla vastu esitatud kahjunõuete lahendamiseks (VangS § 11 lg 8; RVastS § 18). Kuna kaebaja 18. märtsil 2020 registreeritud kahjunõue (tl 4-4p) seondus väidetavate terviseprobleemide põhjustamise ja meditsiiniabist ilmajätmisega, eeldas selle lahendamine ka terviseandmete töötlemist. Tartu Vangla veebilehelt avalikult kättesaadava Tartu Vangla juristi ametijuhendi1 kohaselt teeb jurist kindlaks nõude aluseks oleva haldusakti andmise või sündmuse asjaolud, koostab kogutud teabe ja juhtkonna seisukoha alusel nõude esitajale vastuse ning tema tegevuse tulemusena peavad kahjuhüvitise nõuded olema lahendatud kõiki juristile teadaolevaid ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes õigesti. Oma ülesannete täitmiseks on tal õigus nõuda tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente. Käesoleva vaidluse kontekstis oli kahjunõuet lahendaval juristil õigus ja kohustus välja nõuda ka kahjunõude lahendamiseks vajalikud kaebaja terviseandmed, mis oleks kooskõlas ka üldmääruse art 9 lg 2 p-ga f.
14.Haldusorganil on kohustus lahendada talle esitatud taotlus õiguspäraselt, seejuures välja selgitades menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogudes selleks tõendeid omal algatusel (uurimispõhimõte, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Tõendite „omal algatusel kogumine“ ei tähenda aga sugugi, et haldusmenetlust läbi viiv ametnik ei
järgiks tõendite kogumisel kehtivast õigusest tulenevaid nõudeid ja juurdepääsupiiranguid, nagu on märgitud kaebuses. Uurimispõhimõttest tulenevalt peab ametnik aga näitama algatust vajalike tõendite hankimiseks. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla jurist 17. aprillil 2020 edastanud Tartu Vangla esimese üksuse juhile (M. Toom) ja toonasele meditsiiniosakonna juhatajale (I. Mesila) e-kirja (tl 53), milles on kirjeldanud kaebaja kahjunõude nr 1-13/48-1 sisu ning palunud selgitusi selle kohta, millist abi on kaebaja seoses suitsetamise keelamisega vanglas saanud, kas kaebajat on nõustatud ja kas talle on pakutud nikotiinasendusravi. Jurist on e-kirjas märkinud: „Saan taotlusest aru, et X peab silmas ajaperioodi 01.10.2017-11.01.2018“. Kirja lõpus on lisaks eelnimetatud küsimustele märgitud: „Sooviksin palun saada ka vaidlusaluse perioodi tervisekaardi kandeid (k.a psühhiaatri kandeid).“ Meditsiiniosakonna juhataja on 21. aprilli 2020. a vastusest (tl 53) kahjunõuet lahendava juristi
17.aprilli 2020. a e-kirjale välja toonud kaebaja terviseandmeid ning andmeid tervishoiutöötajate vastuvõttude kohta ka pärast kirjas märgitud kuupäeva (11. jaanuar 2018). Vastuses on esitatud andmeid ka 2018. a märtsis ja aprillis toimunud vastuvõttude kohta ning vastuse juurde oli lisatud väljavõtted kaebaja tervisekaardist. Kaebaja on viidanud, et 15. mai 2020. a otsuses nr 1-13/48-2 on kajastatud ka tema terviseandmeid, mis jäävad ülalnimetatud ajavahemikust välja. Kaebaja on eeltoodust järeldanud, et juristil on olnud kaebaja terviseandmetele otsene ligipääs ja jurist on ise tema terviseandmeid kogunud (s.t ilma meditsiiniosakonna vahenduseta). Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et meditsiiniosakonna juhataja on juristile väljastanud tervisekaardi väljavõtte pikema ajavahemiku osas, kui juristi poolt 17. aprilli 2020. a e-kirjas palutud, tema käitumise õigusvastasust, kui meditsiiniosakonna juhtaja pidas tervisekaardile pärast 11. jaanuari 2018 tehtud sissekandeid asjassepuutuvaks, et iseloomustada hüvitamisnõudes piiritletud perioodil toimunud tegevuse mõju kaebajale. Kohtu hinnangul oli kõnealuse kahjunõude lahendamisel põhjendatud arvesse võtta mitte üksnes vangla tegevust ja kaebaja seisundit kahjunõudes nimetatud ajavahemikul, vaid ka väidetava abita jätmise mõju talle edaspidi. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise ja hüvitise võimaliku suuruse üle otsustamisel ei saanud haldusorgan piirduda üksnes rangelt kuupäevaliselt piiritletud ajavahemikuga, kui vangla tegevuse mõju võis avalduda ka ajaliselt hiljem. Tartu Vangla 15. mai 2020. a otsuses nr 1-13/48-2 on neile meditsiiniosakonna esitatud andmetele ka tuginetud ning kohtul puudub alus arvata, et vangla jurist oleks kogunud andmeid kaebaja tervise kohta ilma meditsiiniosakonna vahenduseta.
15.Kaebaja on ka väitnud , et tema terviseandmetega tutvumise kohta puudub süsteemis märge ja vangla jurist on rikkunud Tartu Vangla teabehalduse korda (tl 43-48) ega ole taotlenud kantselei peaspetsialistilt juurdepääsuluba teabele. Kohus märgib, et sellist infot ei saagi süsteemis olla, kui vangla juristil puudub otsene ligipääs kaebaja terviseandmetele (tervisekaardile). Kaebaja tervisekaardist saavad väljavõtteid teha meditsiiniosakonna tervishoiutöötajad (vastus kaebaja selgitustaotlusele, tl 14). Kaebaja väited juristi poolt Tartu Vangla teabehalduse korra rikkumisele jäävad seega arusaamatuks. Tartu Vangla teabehalduse korras ei ole sätestatud, et vangla jurist peab taotlema andmetele juurdepääsuks luba kantselei peaspetsialistilt. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et meditsiiniosakonna juhataja edastas juristile kahjunõude lahendamiseks vajaliku teabe päringu
8(15)
3-21-213
alusel, mistõttu puudus juristil mitte ainult võimalus, vaid ka vajadus iseseisvalt andmebaasi terviseandmete saamiseks kasutada. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja kahju hüvitamise nõuet lahendanud juristil kontrollimatut juurdepääsu kinnipeetavate, sh kaebaja terviseandmetele, vaid ta sai kahjunõude lahendamiseks vajaliku teabe päringu alusel meditsiiniosakonnalt.
16.Vastab tõele kaebaja väide, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna 9. novembri 2020. a vastuses nr 6-43/1977-2 on kaebajale selgitatud, et ilma temapoolse nõusolekuta raviandmeid ei väljastata (v.a õiguskaitseorganitele) ning vastuses kinnitatakse, et peale meditsiinipersonali ei ole kaebaja meditsiiniandmeid vaadatud ega tema osas terviseandmeid väljastatud (tl 15). Vastuses nr 6-43/1977-2 viidatakse varasemale Tartu Vangla meditsiiniosakonna 22. juuni 2020. a vastuskirjale nr 6-43/1130-2 (tl 14), milles on kaebajale selgitatud, et tema kohta Tartu Vanglas peetavale tervisekaardile on ligipääs kogu vanglasüsteemi meditsiinipersonalil. Samuti seda, et väljavõtteid meditsiinikaardist teeb meditsiiniosakond vastavalt esitatud päringutele ning et advokaatide, esindajate ja perekonnaliikmete päringute puhul peab kaebaja andmete edastamiseks andma nõusoleku ning ilma tema nõusolekuta raviandmeid ei väljastata, välja arvatud õiguskaitseorganitele. Tartu Vangla meditsiiniosakonna 9. novembri 2020. a vastuses nr 6-43/1977-2 (tl 15) kaebajale edastatud informatsiooni kohta on Tartu Vangla 18. jaanuari 2021. a otsuses nr 1-13/308-2 (tl 19) selgitanud, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega ning meditsiiniosakonna juhataja ja vangla juristi 2020. a aprillikuisest kirjavahetusest nähtub selgelt, et jurist on meditsiiniosakonna juhtajalt terviseandmete väljastamist palunud ja meditsiiniosakonna juhataja on kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks vajalikud andmed ka väljastanud. Kuigi eksliku teabe väljastamine haldusorgani poolt on iseenesest õigusvastane, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul tegemist sellise õigusvastase tegevusega, mis eraldi võetuna saanuks kaebaja väärikust alandada ja talle hüvitamisele kuuluvat kahju tekitada. Kohus märgib siinkohal, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhtaja võis oma 9. novembri 2020. a vastuskirjas nr 6-43/1977-2 kaebaja terviseandmete mitteväljastamist väites pidada silmas, et kaebaja andmeid ei ole küsitud ega väljastatud väljapoole vanglat ega olukordades, kus olnuks vajalik kinnipeetava nõusolek (nt advokaadile, esindajale, perekonnaliikmele), mitte aga olukorda, kus andmeid on küsitud vanglasiseselt ja väljastatud kaebajaga seonduva õigusvaidluse lahendamiseks pädevale vanglaametnikule.
17.Kaebaja väidab, et vangla (jurist) on säilitanud tema terviseandmeid ebaseaduslikult. Mis puudutab kaebaja andmete säilitamist, siis HMS § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. Vangistusseadus viitab § 11 lg-s 1 haldusmenetluse seaduse kohaldatavusele. Seega ei ole kaebaja pöördumiste lahendamisel kogutud dokumentide säilitamine iseenesest õigusvastane. Asutuse dokumendihalduse puhul tuleb aga tagada andmete õiguspärane töötlemine, arvestades üldmäärusest ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning silmas pidades seaduses sätestatud erisusi (HMS § 7 lg 4).
18.Kaebaja väitel oleks jurist pidanud 15. mai 2020. a otsust nr 1-13/48-2 koostades vaid mainima haigusjuhte, mitte tooma välja nende sisu. Kohus märgib esmalt, et see, kas, mil viisil ja millise põhjalikkusega isiku tervist puudutavaid andmeid vangla otsuses kajastada, on kahjunõuet lahendava haldusorgani kaalutlusotsus. HMS § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab
9(15)
3-21-213
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kuigi haldusorgani otsus kahjunõude lahendamisel ei ole HMS § 51 lg 1 määratlusele vastav haldusakt, laienevad ka sellisele otsusele haldustegevusele omased põhimõtted. Lisaks juba eelnevalt nimetatud uurimiskohustusele ka kohustus põhjendada oma otsustust nii, et see oleks üheselt arusaadav, selge ja jälgitav. Kahju hüvitamise kaebust lahendades ei kontrolli halduskohus haldusorgani otsust kahju hüvitamise nõude lahendamisel samamoodi nagu haldusakti kohtuliku kontrolli puhul (sh kaalutluste õiguspärasust ja asjakohasust), vaid lahendab kahju hüvitamise nõude, kui kaebaja ei ole kohtueelselt oma hüvitise nõudele rahuldavat lahendust saanud. Kuna praegusel juhul on vaidluse all aga kaebaja terviseandmete töötlemise õiguspärasus, märgib kohus, et kui see on vajalik otsuse põhjendamiseks, ei saa tervisega seotud asjaolude kajastamist otsuse faktiliste asjaolude hulgas pidada asjakohatuks ega õigusvastaseks, kui on tagatud nende andmete nõuetekohane kaitse, st et andmeid näevad vaid isikud, kellel on vastav juurdepääsuõigus või kaebaja luba selleks. Isegi ainuüksi andmete kajastamine, mis ei ole kahjunõude lahendamise seisukohast ilmtingimata vajalikud, ei muuda haldusorgani tegevust õigusvastaseks, kui andmed jäävad nõuetekohaselt kaitstuks. Samas peab kohus vajalikuks osundada HMS §-s 56 lg 1 ls-s 2 sätestatule, mille kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus kas haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus leiab, et see põhimõte on kohaldatav ka haldusorgani poolt kahju hüvitamise nõude lahendamisel ning seega puudub vajadus kajastada haldusaktis või ka kahjunõude lahendamise otsuses detailselt otsustamisel aluseks võetud dokumendi sisu ning põhjendamiskohutust on võimalik täita ka viidates asjakohasele dokumendile, tagades seejuures mh terviseandmete kaitse.
19.Kaebaja heidab vastustajale ette, et Tartu Vangla 15. mai 2020. a otsust nr 1-13/48-2 ei edastatud talle kinnise ümbrikus. Kaebaja soovib ka, et Tartu Vanglal keelataks sellisel viisil tema terviseandmeid sisaldavate dokumentide edastamine. Vaidlus puudub selles, et Tartu Vangla 15. mai 2020. a otsus nr 1-13/48-2 edastati kaebajale vanglaametniku poolt lahtiselt (st mitte kinnises ümbrikus). Samuti ei ole vaidluse all, et otsus sisaldas teavet kaebaja terviseseisundi kohta (meditsiinitöötajale avaldatud ning tervisekaardil dokumenteeritud sümptomid ja kaebused ning määratud ravi). Kohtu hinnangul ei tulene kehtivast õigusest kohustust edastada terviseandmeid sisaldav dokument mingis kindlas vormis, nt kinnises ümbrikus. Küll aga on teabevaldajal kohustus töödelda isikuandmeid viisil, et nendega ei saa tutvuda isikud, kellel vastav õigus puudub.
20.Tartu Vangla on kohtule esitatud vastuses kaebusele (tl 38-39) selgitanud, kuidas toimub vanglas dokumentide registreerimine ja edastamine. Vastusest nähtub, et kahju hüvitamise taotluse osas tehtud otsus registreeritakse dokumendihaldusprogrammis Delta ning kinnipeetavale edastamiseks mõeldud otsus suunatakse üksuse ametnikule, kelle tööülesandeks on kinnipeetavatele pöördumiste vastuste kättetoimetamine. Vastuse koostaja peab lähtuvalt vastuse sisust hoolitsema selle eest, et otsusele oleks seatud vajalikud juurdepääsupiirangud, mis tagaksid kinnipeetava eraelu kaitse. AvTS § 35 lg-s 1 on sätestatud, millise teabe on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks. Tartu Vangla 15. mai 2020. a otsusele nr 1-13/48-2 (tl 19-20) kantud märke kohaselt on sellel otsusel juurdepääsupiirang vastavalt AvTS § 35 lg 1 punktidele 11 ja 12. AvTS § 35 lg 1 p 11 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks
10(15)
3-21-213
kasutamiseks mõeldud teabeks mh teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid ning p 12 kohaselt teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Teabe kuulutamisel asutusesiseseks AvTS § 35 lg-s 1 loetletud alustel avaldab dokumentide selline režiim mõju esmalt avaliku teabe nõuete lahendamisel (RKHKo 3-3-1-84-15, p 19). Kaebaja tunneb muret ka selle üle, et tema terviseandmeid puudutav teave ei leviks vangla kui asutuse sees ulatuslikumalt, kui vajalik.
21.Vastustaja selgitustest ilmneb, et kui dokumendihaldussüsteemis on dokumendile märgitud juurdepääsupiirangud, ei tohi vanglateenistujad ilma mõjuva põhjuseta vastava dokumendi sisuga tutvuda ning ka ametnikul, kes kinnipeetavale vastava vastuse edastab, on kohustus viidatud märgetest juhinduda. Dokumendiga dokumendihaldussüsteemis tutvumise kohta jääb süsteemi märge ja teenistuja peab suutma tutvumisvajadust põhjendada. Lisaks näeb VangS § 132 ette, et vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid, ning et ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. Sellise kohustuse järgimine on muuhulgas tagatud distsiplinaarvastutuse kohaldamise kaudu (VangS § 149, avaliku teenistuse seaduse 8. ptk).
22.Kohus peab esmalt asjakohaseks viidata Tartu Vangla teabehalduse korrale, mille p-st 5.2.8 tuleneb, et meditsiiniosakonnale suletud ümbrikus saabunud kinnipeetavate kirjad edastatakse suletuna vastava struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kirjade registreerimise pärast nende avamist. Samamoodi toimitakse suletud ümbrikus saadetud kirjadega teabe- ja uurimisosakonnale ning sisekontrollile. Vastustaja selgitab vastuses kaebusele (lk 3, tl 39), et kinnipeetavate pöördumised meditsiiniosakonnale registreeritakse Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta sarjas 6-43. Viidatud sarjale on dokumendihaldusprogrammis seatud juurdepääsupiirang ning selles sarjas olevatele dokumentidele pääsevad ligi üksnes meditsiiniosakonna töötajad. Samuti seda, et juurdepääsupiirang on tehniliste lahendustega seatud ka viidatud sarjas koostatud vastustele. Tartu Vangla vastusest kaebusele ning esimese üksuse peaspetsialist I. Tatarini 5. märtsi 2021. a selgitusest (tl 52) nähtub, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt koostatud vastused edastatakse adressaadile kinnises ümbrikus, kui vastus sisaldab eriliigilisi isikuandmeid. Vastuse paneb ümbrikusse meditsiiniosakonna töötaja. Kui vastus eriliigilisi isikuandmeid ei sisalda, edastatakse see üksusele dokumendihaldussüsteemi kaudu ning üksuse ametnik prindib selle välja ja edastab adressaadile. Samas ei võimalda kehtestatud dokumendihalduse regulatsioon terviseandmeid sisaldavate muude dokumentide (nt käesoleva vaidluse ajendanud vastus kahju hüvitamise nõudele) puhul terviseandmete samaväärset kaitset. Eelpool viidatud avaliku teabe seaduse ja vangistusseaduse regulatsioon (vt eelpool p 20 ja 21) sätestavad küll saladuse hoidmise kohutuse, kuid ei piira piisavalt juurdepääsu andmetele. Kui kehtiv õigus on seadnud terviseandmete töötlemise piirangud, ei ole eesmärgipärane ega ka õiguspärane, kui juurdepääs andmetele sõltub sellest, millises dokumendis neid esitatakse.
23.Kaebaja on käeolevas asjas lahendatava kahju hüvitamise nõude sidunud Tartu Vangla 15. mai 2020. a vastusega tema kahju hüvitamise taotlusele ja selliselt on tema kahju hüvitamise nõuet menetletud ka kohtueelselt. Vaidlust ei ole, et vastus toimetati kaebajale kätte avatult nagu seda tehakse kõikide samalaadsete dokumentidega. Vastustaja ei ole ümber lükanud
11(15)
3-21-213
kaebaja väidet, et vastus edastati tavakorras allkirja vastu. Praegusel juhul pole ilmnenud, et kaebajale terviseandmeid sisaldanud dokumendi kättetoimetamisel oleks selles sisalduv teave saanud teatavaks rohkematele isikutele.
24.Kaebaja taotleb kahju hüvitamist terviseandmete õigusvastase töötlemisega põhjustatud väärikuse alandamise eest ja selliselt on tema kahju hüvitamise nõuet käsitanud ka Tartu Vangla nõuet kohtueelselt lahendades. Kaebaja ei ole hüvitamisnõuet esitanud põhjusel, et väidetav isikuandmete õigusvastane töötlemine oleks kahjustanud tema õigust eraelu puutumatusele, mis on samuti loetletud RVastS § 9 lg-s 1 kui oluline õigushüve, mille kahjustamisel on isik õigustatud nõudma mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendab oma väidet väärikuse alandamisega kahju tekitamisest asjaoluga, et psüühiliselt haige isikuna elab ta terviseandmete avalikustamist teistest erinevalt üle. Kohtu hinnangul on küll terviseandmeid sisaldava dokumendi edastamine viisil, et tagatud pole nende salajasus, õigusvastane, kuid asjaoludest nähtuvalt ei tekkinud kaebaja jaoks tagajärge, mida saaks mõista väärikust alandava kohtlemisena. Kohus on pidanud ka õigusvastaseks ebaõige teabe esitamist 9. novembri 2020. a vastuses nr 6-43/1977-2, kuid on eelpool asunud seisukohale, et õigusvastasusest hoolimata ei saanud kõnealune vastus tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Pealegi on vastustaja 18. jaanuari 2021. a kahjunõude vastuses oma eksimust tunnistanud, nimetades seda kahetsusväärseks.
25.Kohus peab vajalikuks märkida, et vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada olukord, kus vanglaametnikele ei saa üldse teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta. Vangistuse kohaldamisel tervikuna on vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine toimuks kinnipeetava terviseseisundit jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele kohustusele tuleb muuhulgas arvestada terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel (VangS § 37 lg 2 p 3 või täiendavate julgeolekuabinõude ja kartserikaristuse kohaldamisel (VangS § 71 lg-d 71 ja 72). Kaebuse lisadena esitatud dokumentidest nähtub ka, et kaebaja ise on enda terviseseisundiga seonduvat teavet avaldanud (nt Tartu Vangla 26. veebruari 2018. a vastus nr 2-3/526-2 kaebaja selgitustaotlusele, tl 11).
26.Eeltoodut arvestades on kohus arvamusel, et kahju hüvitamise eeldused pole täidetud ning kaebaja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
27.Kaebaja on esitanud ka nõude Tartu Vangla keelamiseks avalikustada tema terviseandmeid. Kaebaja väitel ei taga Tartu Vangla töökorraldus üldisemalt terviseandmete kaitset. Kaebaja märgib, et tema terviseandmeid sisaldavaid dokumente edastatakse lahtiselt (mitte suletud ümbrikus). Kaebaja väitel on kõik meditsiiniosakonna vastused toodud avalikult. Kaebaja rõhutab ka, et kontaktisik saab need arvutisse numbri sisestamisel uuesti väljastada (soovi korral välja printida). Kohus on praeguses asjas pidanud esitatud keelamisnõuet lubatavaks ja tähtaegseks põhjusel, et Tartu Vangla jättis koos kahju hüvitamise nõudega esitatud vaidena käsitava keelamisnõude (tl 21-21p) tähelepanuta ja lahendamata (10. veebruari 2021. a kohtumääruse põhjenduste p 6 kolmas lõik). Kohus tõlgendas kaebaja tahet sellisena, et kaebaja eesmärk on esitada kaebus, et kohus keelaks kaebaja terviseandmete avalikustamise läbi terviseandmeid sisaldavate dokumentide (meditsiiniosakonna vastused, kahju hüvitamise taotluste osas tehtavad otsused) avaliku edastamise.
12(15)
3-21-213
28.Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud (otsuse p 22) viisil dokumentide edastamisega, kui see ka praktikas toimib, on suhtluses meditsiiniosakonnaga ja selle töötajatelt saadavate vastuste puhul kaebaja eriliigiliste isikuandmete (täpsemalt terviseandmete) kaitse tagatud. Eeltoodust ei ilmne aga täpsemalt, milliseid dokumente peetakse eriliigilisi andmeid sisaldavaks – kas näiteks ainult juhul, kui vastuseks edastatakse väljavõte kinnipeetava tervisekaardist, haigusloost vms kitsalt terviseandmeid sisaldav dokument. Samuti ei selgu, kuidas eristatakse dokumente, mis edastatakse kinnises ümbrikus ja milliseid mitte.
29.Kaebaja on esitanud kohtule oma väite tõenduseks mitu meditsiiniosakonna juhataja allkirjastatud vastust tema pöördumistele, mis kõik kannavad registreerimisnumbrit algusega 6-43 (tl 7-9, 13-15). Nende hulgas on nii vastuseid, mis puudutavad kaebaja terviseandmetele juurdepääsu korraldust, kui ka neid, millest puudutatakse tema konkreetset ravivajadust. Esitatud vastustest kolmel (tl 13-15) on templi kujul märge „VÄLJATRÜKK ÕIGE“, ning väljatrüki teinud ametniku (inspektor või valvur) nimi ja ametinimetus ning kuupäev. Neist meditsiiniosakonna juhataja allkirjastatud 16. aprilli 2019. a vastus nr 6-43/376-2 (13) sisaldab selgitust, miks vastuses nimetatud ajavahemikus ei võimaldatud isikul saada psühhiaatri poolt määratud ravimit ning välja on toodud ka ravimi nimetus ning asjaolu, et tegu on ravimiga, mida ei saa asendada. Kohtu hinnangul on tegemist teabega, mis iseloomustab isiku terviseseisundit ja talle määratud ravi. Kaebaja on lisanud kaebusele veel mitu meditsiiniosakonna vastuse väljatrükki, mis kajastavad tema terviseseisundit seoses suitsetamisvõimaluse kadumisega vanglas (tl 8-9), kuid nende puhul ei ole tõendatav, et tegemist oleks valvuri või kontaktisiku tehtud väljatrükkidega. Eelnevast selgub siiski, et dokumendisarjas 6-43 registreeritud dokumentide, mis sisaldavad teavet isiku terviseseisundi ja ravi kohta, puhul ei ole täielikult tagatud, et neile puuduks teiste ametnike juurdepääs. Kuigi vastustaja väidab praeguses kohtuasjas, et selle dokumendisarja vastustele on tehniliste lahendustega tagatud juurdepääsupiirang, on ilmnenud, et ametnikel, kes ei kuulu meditsiiniosakonna töötajate hulka on olnud võimalik teostada väljatrükke selle sarja erinevatest dokumentidest, sh terviseandmeid sisaldavatest.
30.RVastS § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist (keelamisnõue), kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtupraktikas on keelamisnõude osas leitud, et seda pole lubatav esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (RKHKm 3-19-1837/52, p 12) ning isikul peab olema eriline preventiivne huvi ja põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 3-17-749/24, p 11).
31.Kohus on eelpool leidnud, et kuigi Tartu Vangla selgituste kohaselt on tagatud isiku terviseandmeid sisaldavate avalduste esitamise võimalus kinnises ümbrikus ja korraldatud pöördumiste registreerimine meditsiiniosakonnas ning pöördumistele koostatud vastuste esitamine kinnises ümbrikus, kui need sisaldavad terviseandmeid, on siiski võimalikuks
13(15)
3-21-213
osutunud neid andmeid sisaldavate dokumentide väljatrükkimine ametnike poolt, kellel ei tohiks olla juurdepääsu dokumendisarja 6-43 dokumentidele. Vastustaja selgitustest ei ilmne, et selle sarja dokumentidele juurdepääsu osas oleks tehtud selgeid erandeid. Eelnevalt viidatud vanglaametnik I. Tatarini selgitustest järeldub, et osa meditsiiniosakonna vastustest edastatakse dokumendihaldussüsteemi kaudu üksusele, kus ametnik prindib dokumendi välja ja edastab adressaadile. Sellise praktika tulemusena on saanud võimalikuks juurdepääs ka terviseandmeid sisalduvatele dokumentidele.
32.Kaebaja on osundanud ka teiste tema terviseandmeid sisaldavate dokumentide töötlemist viisil, mis võimaldavad erinevate andmete juurdepääsu neile andmetele. Muuhulgas nimetab ta ka käesoleva vaidluse ajendiks olnud Tartu Vangla 15. mai 2020. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsust nr 1-13/48-2, mis sisaldas andmeid nii talle pandud diagnooside, ravi kui ka arsti vastuvõttudel kõneldu kohta. Kohus möönab, et lisaks dokumentidele suhtluses meditsiiniosakonnaga võivad terviseandmeid kui eriliigilisi isikuandmeid sisaldada ka muud dokumendid, sh vastused kahju hüvitamise nõuetele (nagu praegusel juhul), aga ka kohtule varasematest menetlustest teadaolevalt näiteks distsiplinaarkaristuse määramise vm otsused (käskkirjad). Selliste dokumentide halduse tavapärase korra juures võib ilmneda üksikjuhtusid, mil dokument sisaldab tavapärasest ulatuslikumalt ja detailsemat isiku terviseandmeid, nagu on ka juhtunud kirjeldatud juhul kaebajaga. Terviseandmetena üldmääruse tähenduses mõeldakse füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmeid, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta (art 4, p 15). Üldmääruse 35. põhjenduse järgi on tervisealaste isikuandmetena määratletud kõiki andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud talle tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, aga ka teavet, mis on saadud proovide kontrollimise või uurimise tulemusena, samuti teavet näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta.
33.Tulenevalt ülal viidatud õigusnormidest (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p 12) on seadusandja pidanud oluliseks terviseandmete kui isikuandmete eriliigi kõrgendatud kaitset, millest kõrvalekaldumine rikub isiku õigusi ning on õigustatud ülekaaluka avaliku huvi korral. Arvestades terviseandmeid sisaldavate dokumentide halduse praktikat Tartu Vanglas tunnustab kohus kaebaja preventiivset huvi vältida terviseandmete avalikuks saamist ka tulevikus. Juba avalikuks saanud andmete puhul on ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue, kuid isegi sellise nõude rahuldamine ei tee olematuks andmete levikut isikute hulgas, kellel vastav juurdepääsuõigus puudub. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul keelamisnõude rahuldamise eeldused täidetud. Tartu Vangla ei tohi edastada kaebaja terviseseisundit sisaldavaid dokumente viisil, mis võimaldaks juurdepääsu andmetele isikute jaoks, kellel vastav õigus puudub, mh selliste dokumentide väljatrükkimist. Lisaks meditsiiniosakonna ja kaebaja vahelise suhtluse käigus loodud terviseandmeid sisaldavate dokumentide avatult edastamise keelule peab kohus põhjendatuks keelata edastada kaebajale avatult ka muud liiki dokumente, kui need kajastavad tema terviseandmeid. Kui kaebaja terviseandmeid sisaldavad dokumendid võivad olla vajalikud teiste vanglaametnike jaoks nende ametiülesannete täitmiseks, on võimalik teha dokumendist väljavõte, mis terviseandmeid ei kajasta.
14(15)
3-21-213
34.Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse keelamisnõude osas, kuid hüvitamisnõude osas jääb kaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (750 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud osas nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
36.Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse kogutud dokumendid (sh ka kaebaja enda esitatud kaebus ja muud avaldused) sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta ning menetluse osaline kinniseks kuulutamine ei oleks otstarbekas ega eesmärgipärane. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.
37.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).