Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määruse tõlge toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 28. aprillil 2021 Viru Vangla kinnipeetava X kaebus Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevusele (kaebaja väitel mitte direktori 1. aprilli 2021. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4 peale, mis näeb kinnipeetavatele ette maski kandmise kohustuse). Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada vangla meditsiiniosakonda seoses tema haigusega (astma) andma talle viivitamatult vabastus vangla maski kandmisest ja leida alternatiiv (visiiri) näol, kuna tal on maskis raske hingata.
2.Kaebusele on lisatud täidetud blankettidena taotlus riigi õigusabi saamiseks, füüsilise isiku menetlusabi taotlus ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Füüsilise isiku menetlusabi taotluses märkis kaebaja, et soovib menetlusabi riigilõivu või kautsjoni maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi
3-21-903 õigusabi tasu maksmiseks ning kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 6.05.2021. Vangla on seisukohal, et X esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus ei ole lubatav. Tervisekaardi 08.04.2021. a kandest A6754 2021 nähtub (vastuvõtt teostati seega peale 21.03.2021 pöördumise esitamist), et arst on patsiendi vastu võtnud ning hinnanud tema tervisest tulenevat võimet saada hakkama maskiga. Sealjuures on arvesse võetud nii seda, et X ei saa pidevat astmavastast ravi (seega ei ole haigus pidevalt äge) ning seda, kuidas arst tajus patsiendi hingamist vastuvõtul vahetult. Vangla on seisukohal, et kohtule esitatud kaebuses X vaidlustab sisuliselt arsti erialastel teadmistel põhinevat otsustust, mille läbi vaatamine ei ole aga halduskohtu pädevuses. Vangla palub esimese alternatiivina jätta EÕK taotlus läbi vaatamata.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.Riigikohtu erikogu on 7. aprilli 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul arstiabi osutamisega seonduva vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
6.Seonduvalt kaebaja 21.03.2021 pöördumisega saada arsti vastuvõtule ja arsti 8.04.2021 kandega kaebaja tervisekaardile, leiab kohus, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud vangla arsti tegevuse. See seisneb selles, et arst on kaebaja vastu võtnud ning hinnanud tema tervisest tulenevat võimet saada hakkama maskiga. Sealjuures on ta arvesse võtnud nii seda, et X ei saa pidevat astmavastast ravi (seega ei ole haigus pidevalt äge) ning seda, kuidas arst tajus patsiendi hingamist vastuvõtul vahetult. Kohtu hinnangul liigitub see tegevus tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses vaadata läbi muu hulgas kaebusi seoses kinnipeetavale meditsiiniosakonna hinnangutega kaebaja tervisest tulenevat võimet saada hakkama maskiga. Selle, kas kaebaja vajab pidevat astmavastast ravi või mitte ja kas kaebaja võib ja saab hakkama maskiga või mitte, otsustab tervishoiutöötaja. Sellise hinnangu andmine on osa tervishoiuteenuse osutamisest. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik pöörduda vajadusel oma õiguste kaitseks maakohtu poole.
7.Halduskohus on juba haldusasjas 3-21-766 selgitanud kaebajale, kuidas on õige vaidlustada Viru Vangla direktori 1. aprilli 2021. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4, mis näeb
3-21-903 kinnipeetavatele ette maski kandmise kohustuse, seetõttu kohus ei korda kohtueelse kohustusliku korra põhimõtteid.
8.Esialgse õiguskaitse taotluse saab kohtule esitada kas vaidemenetluse ajal või kohtumenetluse raames (HKMS § 249 lõiked 2 ja 5). Kohus selgitas eelnevalt, et esitatud kaebus ei allu halduskohtule. Kuna kohus tagastas kaebuse, ei toimu kaebajal kõnealuse punktiga seoses ka kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
9.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et kaebaja on soovi korral võimeline ise esitama taotlusi, vaideid, kaebusi jj ja selgitama, miks ta leiab, et ta õigusi on rikutud. Taotluses ja vaides tuleb isikul konkreetselt selgitada, millist vangla haldusakti/toimingut ta vaidlustab, miks see on tema arvates õigusvastane ja mida ta soovib saavutada. Isik ei pea viitama õigusaktidele ega kohtupraktikale. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis kohustab haldusorganit vajaduse korral isikut abistama. Kui esitatavas taotluses/vaides/kaebuses jj peaksid esinema puudused, selgitab haldusorgan/kohus isikule, millised need on ja kuidas need tuleks kõrvaldada. Kui vaja, saab haldusorgan/kohus isikule selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada. Vajaduse korral saab haldusorgan/kohus ise tõendeid koguda. Haldusorgan ja kohus selgitavad enda initsiatiivil välja kehtiva õiguse ja asjakohase kohtupraktika, mille alusel tuleb vaie/kaebus lahendada. Seega ei pea isikul vaideja kohtumenetluses osalemiseks olema õigusteadmisi. Kuna kohus on veendunud, et kaebaja suudab võimalikes vaidemenetluses kohtumenetluses oma õigusi ise kaitsta, jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekuludest vabastamist puudutavas osas.
11.Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
12.HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Viru Vangla on esitanud kohtule väljavõtte kaebaja tervisekaardist alates 2018 aastast, mis sisaldab andmeid tema terviseseisundi kohta. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohtule esitatud tervisekaardi väljavõttest nähtuvad kaebaja andmed tema terviseseisundi kohta, mille saladuses hoidmine on tema eraelu kaitse huvides. Kuna antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas kuulutada HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.
14.Kaebaja terviseandmeid on kajastatud ka käesolevas määruses, mistõttu asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.