Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 04.10.2016.a kohtule pankrotiavalduse XXXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik XXXX OÜ (endise nimega XXXX OÜ) on asutatud 29.03.2011 ja registreeritud äriregistris registreerimisnumbri XXXX all. Võlgniku põhitegevusalaks oli metalltoodete tootmine, sh lint- ja rullkonveierite kokkupanek. Toodete müügiplaan oli sarnaselt 2015.aastaga ca 200 000 eurot. Tegevuskohaks oli üüripind XXXX. Võlgniku ainuosanikuks on XXXX. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 03.11.2016 XXXX (isikukood XXXX). XXXX oli võlgniku juhatuse liige/tegevjuht oli 17.06.2014 kuni 03.11.2016. Võlgniku toodangu tellijaks oli XXXX OÜ, kus ainuosanik ja juhatuse liige on XXXX. Pankrotiavalduses teatab võlausaldaja, et seisuga 3.10.2016 on võlgnikul täitmata maksukohustus summas 52 842,34 eurot, sh põhinõue 45 567,37 + intress 7 274,97 eurot. Võlausaldaja teatab ka, et 9 kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, sh sundtäitmise käigus, kui 3.03.2016 sai esitatud pankadele korraldus võlgniku pangakontode arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks maksuhaldurile. Vastuses teabenõudele teatab võlgniku lepinguline esindaja muu hulgas, et võlgnik tunnistab maksuvõlga kogusummas 52 842,34 eurot, võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest ülejõukäivaks osutus kasvav maksuvõlg. Seadusliku esindaja poolt 23.10.2016 edastatud bilanss oli vigane. Vara puudub. Tööde põhitellijaks oli XXXX OÜ, kuid puudub kirjalik leping. Lõpetamisel on lepingud kõigi 16 töötajaga. Lõpetamisel on XXXX ruumide rendileping. Dokumentatsioon on juhatuse liikme XXXXi valduses. Puuduvad lõpetamata kohtuvaidlused ja täitemenetlused. 2015. ja 2016. aastatel juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku lepingulise esindaja poolt 16.11.2016 esitatud bilansist nähtub, et seisuga 23.10.2016 oli võlgniku ainus vara 3740 eurot real „Ettemakstud rent“. Ajutise halduri hinnangul on üüri/rendi ettemaks väärtusetu ainuüksi juba seetõttu, et kohustuste nimekirjas märgib võlgnik ise rendivõla suuruseks 5362,04 eurot. Võlgnikul puudub igasugune vara, sealhulgas puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid, puuduvad sõidukid, kinnisasjad ja tühi on pangakonto. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Võlgniku bilansis seisuga 23.10.2016 on võlgade suuruseks märgitud 208 585 eurot, sh lühiajalised laenud 144 239, võlg hankijatele 8679 ja maksuvõlg 55 666. Kogunenud intresside tõttu on maksuvõlg 4 233,21 euro võrra suurem. Seega on võlgade suuruseks kokku 212 818 eurot. Teadaolevatele kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvad viivised ja intressid. Maksuvõlg tekkis alates 1.10.2014 ja kasvas pidevalt. 2016. aasta 3. kvartalis tasus võlgnik makse kokku 19130 eurot ja tööjõumakse 7 456 eurot. Kuid varasem võlg ei vähenenud. Finantsandmetest nähtub, et kui 2015. aasta oli kasumlik, siis 2016. aastal tekkinud ülisuur kahjum viis omakapitali järsult negatiivseks.

Võlgniku esindajad on ajutisele haldurile esitanud vastuolulisi dokumente. Näiteks saatis võlgniku toonane seaduslik esindaja 23.10.2016 ajutisele haldurile dokumendi nimega „Bilanss“, mille puuduid kuupäevad ja mille kohaselt oli võlgnikul ainuüksi rahana kassas 87 996,84 eurot. Võlgniku lepinguline esindaja edastas 4.11.2016 ajutisele haldurile dokumendi nimega „Bilanss 20161025 õige“, milles oli ainsaks varaks rendi ettemaks summas 3740 eurot. Sellel bilansil puudusid alg- ja lõppsaldode kuupäevad. Ajutise halduri sellekohasele küsimusele vastates esitati 16.11.2016 „Bilanss 20161023_II“ , mis oli eelmisest esineva bilansipäevaga. Ajutise haldurile 8.11.2016 edastatud „Kohustuste nimekiri“ kajastab millegipärast vaid hankijaid, kuid ei kajasta saadud laenu summas 144 239 eurot ja ei kajasta maksuvõlga. Kuigi teabenõudes küsis ajutine haldur kohustuste (võlgade) nimekirja seisuga 23.10.2016, kuhu tuli märkida võlgniku kõik kohustused kõigi võlausaldajate ees. Ülaltoodu põhjal leian, et võlgniku raamatupidamine ei kajasta majandustegevust nõuetekohaselt - raamatupidamine ei ole olnud järjepidev, seda peeti tagantjärele ning kohandades vastavalt vajadusele. Äriregistri kannetest nähtub, et 3.11.2016 on XXXX võlgniku juhatusest tagasi kutsutud ja juhatuse uueks liikmeks nimetatud XXXX. Kahjuks on see isik kelmuse eest kohtulikult varem karistatud ja on täna seotud enam kui neljakümne majandusraskustes äriühinguga. Võlgniku toodangu tellijaks oli XXXX OÜ, kus ainuosanik/juhatuse ainus liige on XXXX. Võlgnik tegutses rendipinnal XXXX, mis on ka XXXX OÜ asukoht. XXXX OÜ ja XXXX OÜ vahel polnud sõlmitud kirjalikku lepingut. Ilmselt huvitaks XXXX OÜ võlausaldajaid, et kas tellija XXXX OÜ oma tellitud toodangu eest XXXX OÜ ́le õiglast hinda maksis. Menetluse jätkumise korral tuleks kontrollida, et kas mingi osa võlgniku valmistatud toodangust võidi anda üle juhatuse liikme ainuomanduses olevale teisele ettevõttele võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel, sh õiglast hinda küsimata/saamata. Kuid see kontrollimine saab olema raske, kui mitte võimatu, sest majandustegevus on lõppenud ja võlgniku esindaja teatel tööde ja toodangu kohta arvestust ei ole peetud ning vastavaid üleandmise akte ei ole vormistatud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 212 818 eurot, kuid vara puudub, mistõttu netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks; töölepingute ja majandustegevuse jätkamiseks puudub raha ja äriplaan ning võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Võlgniku enda kinnitusel oli majandusraskuste ja maksejõuetuse põhjuseks ebareaalsed eesmärgid ning tegevus ei läinud nii edukalt kui sooviti - alustava ettevõtja algne äriplaan ei realiseerunud ning kohustused kasvasid suuremaks kui algselt kavandati ning kasvava maksuvõla tasumine ei õnnestunud. Ajutine haldur nõustub, et maksejõuetuseni viis nõrk äriplaan. Kuid arusaamatuks jääb juhatuse liikme tegevus majandustegevuse korraldamisel, kus tööde ja toodangu üle isegi arvestust ei peetud. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel (ja võlgniku esindaja kinnitusel) vara puudub. Kuid ilmselt on olemas alused vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks või võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. Kuid tänase seisuga selleks raha ei ole. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus

menetlust raugemise tõttu, kui keegi tasub pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3500 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 212 818 eurot. Likviidne vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 29.11.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3500 eurot hiljemalt 13.12.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXXX. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1080,00 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 1080,00 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.