X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 17. veebruaril vastu 18. veebruari 2021 toiduluugi korduva avamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. kaebus.
2.Jätta X. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
X. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 2. märtsil 2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja selgitab, et vangla on talle põhjustanud tervisekahjustuse ning viitab oma varasemale 23. veebruaril 2021 vanglale esitatud avaldusele, kus on juba probleemi põhjuseid kirjeldatud. Kaebaja ei suuda vangla tegevuse tõttu öösiti magada. Eeltoodu põhjuseks on 17. veebruaril 2021 kella 23.30 ajal toimuma hakanud toiduluukide avamine, mis kestis hommikuni. Vangla tegevus oli kaebaja jaoks väga häiriv ja piinav. Vanglaametnikud on rikkunud Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorda“ (vangla kodukord), mille järgi peab öörahu kestma kell 22.00 kuni 06.00.
2.Tartu Vangla jättis 26. aprilli 2021. a otsusega nr 1-13/38-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab, et kolmanda üksuse valvur kinnitas 11. märtsi 2021. a e-kirjas, et avas 17. veebruaril 2021 öösel mitmel korral kaebaja kambri toiduluugi, sest kinnipeetavat ei olnud võimalik läbi ukses oleva vaateava näha. Toiduluuki avades oli võimalik kinnipeetava kohalolu kambris tuvastada. Vangla hinnangul ei ole ametniku käitumine toiduluugi avamisel olnud õigusvastane. Kehtiva õiguse kohaselt on vanglaametnikul kambris toimuva üle järelevalve teostamiseks õigus avada kambri toiduluuk, kui läbi kambri uksesilma ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida. Ka teine kolmanda üksuse valvur selgitab
3-21-960
21.aprilli 2021. a e-kirjas, et kambris, kus kaebaja viibis, ei pruugi kinnipeetavat läbi ukseava olla võimalik näha ning seega võib osutuda vajalikuks kinnipeetava üle järelevalve teostamiseks kambri toiduluuk avada. Kuigi toiduluugi korduv avamine öö jooksul võis kinnipeetava jaoks olla ebamugav ja häiriv, oli see siiski julgeoleku tagamiseks vajalik. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt saab kaebaja uinumisraskusi ja ööune probleeme pidada põhjustatuks pigem sellest, et ta katkestas omaalgatuslikult uinumist soodustava ravimi võtmise. Kaebajale määrati uinumist soodustav ravim 14. septembril 2020 ning 18. novembril 2020 tervisekaarti tehtud kande kohaselt lõpetas ta selle võtmise. Kaebaja palus 5. märtsil 2021 psühhiaatriaõel ravi jätkata.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 5. mail 2021 kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja põhjendab, et vanglaametnik teavitas 17. veebruaril 2021 kella 23.30 ajal, et hakkab järelevalve teostamise ajal toiduluuki avama, kuna uksesilmast pole võimalik toimuvat kontrollida. Toiduluugi avamisega tekitati lärmi, mis segas kaebaja und. Toiduluuki avati öö jooksul kella 23.30 kuni 06.00 ajal 6-7 korda ning kaebaja ei suutnud uinuda. Vangla tegevus oli ebamugav, piinav ja ärritav. Kaebajale on tekitatud vaimne tervisekahjustus, kuna kaebaja ei suuda öösiti ilma undsoodustavate ravimiteta uinuda ning ärkab öösel mitmel korral üles. Kaebaja selgitab, et lõpetas mingi hetk ravimite võtmise, kuna ajavahemikul 14. september kuni 18. november 2020 ei esinenud uinumisega probleeme. Praeguseks on kaebaja saanud kaks kuud ravimeid, kuid need ei ole piisavad probleemi lahendamiseks. Vangla on olnud avatud pikka aega ning senini pole tehtud midagi järelevalve teostamise võimaluste parandamiseks. Järelevalvet on võimalik teostada ka ilma toiduluukide avamiseta. Kaebusele on lisatud riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 800 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Samuti ei saa kohtu hinnangul ühe öö jooksul kaebaja kambriluugi mitmel korral avamine põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebameeldivusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Tartu Vangla 26. aprilli 2021. a otsuse nr 1-13/38-2 kohaselt ei nähtu 17. veebruaril vastu 18. veebruari 2021 järelevalvet teostanud ametniku seletusest, et ametnik oleks toiduluuki avades ning seda sulgedes tekitanud üleliigset müra. Mõningase müra tekkimine on paratamatu, kuid ühel ööl müra talumine ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Eriti veel kannatusi, mille tagajärgi ei tajunud kaebaja üksnes öösel ja järgmisel päeval, vaid pikema aja vältel. Kohus peab oluliseks märkida, et Tartu Vangla 26. aprilli 2021. a otsusest nr 1-13/38-2 nähtuvalt esinesid kaebajal uneprobleemid ka enne vaidlusalust sündmust.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldus täidetud ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on äärmiselt vähene.
3-21-960
6.1.Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab sama seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg-st 2 tulenevalt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglateenistuse ametnik. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 2 p 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas ka isikute ja ruumide visuaalne jälgimine. Määruse nr 44 § 12 lg 1 p 5 ja lg 2 järgi peab vanglaametnik järelevalvet teostades tegema ringkäigu sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis ning ringkäiku tehes tuleb kontrollida ka kambrites toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvad visuaalselt läbi kambri uksesilma, kuid kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks.
6.2.Tartu Vangla 26. aprilli 2021. a otsuses nr 1-13/38-2 kajastatud 17. veebruaril vastu
18.veebruari 2021 järelevalvet teostanud kolmanda üksuse valvur selgitab, et vaidlusalusel ööl ei olnud kaebajat läbi ukses oleva vaateava näha, mistõttu pidi ta kinnipeetava üle järelevalve teostamiseks avama toiduluugi. Teine kolmanda üksuse valvur kinnitab, et kambri, milles kaebaja viibis, ukseavast on võimalik näha umbes 1⁄4 voodist (osa, mis jääb akna poole) ning kui kinnipeetav ei maga peaga akna poole, siis ei ole kinnipeetavat suure tõenäosusega võimalik ukseavast näha.
6.3.Kohtule on usutav, et vanglaametnik pidi käesoleva määruse p-s 7.1 kirjeldatud õigusnormidest tuleneva järelevalve teostamise kohustuse täitmiseks öö jooksul kord tunnis kaebaja kambri toiduluugi avama, kuivõrd muul viisil ei olnud visuaalset kontrolli nõutavas ulatuses võimalik teostada. Vanglaametnik peab tagama nii vangla kui ka kinnipeetavate julgeoleku. Sealjuures peab ametnik kontrollima, kas kinnipeetav viibib oma kambris, ning veenduma, et kinnipeetava elu ja tervis ei oleks ohus. Ametnik peab järelevalvet teostama kehtiva õigusega kooskõlas ning antud juhul on ametnik seda teinud. Kuigi kinnipeetavaile on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg, siis võib julgeoleku tagamise eesmärgil uneaega katkestada (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 10 lg 2). Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
7.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui vangla tegevust oleks võimalik pidada õigusvastaseks, siis ei olnud kaebaja õiguste riive nii intensiivne, et oleks põhjendanud kaebajale mittevaralise kahju rahaline hüvitamine seoses süüliselt väärikuse alandamise või tervise kahjustamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste intensiivsete riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
11.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku
3-21-960 õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.1.Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja menetluse raames arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Samuti on kaebaja esitanud kohtule kaebusega seonduvad asjassepuutuvad haldusmenetluse dokumendid. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
11.2.Arvestades, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning et kohtu hinnangul ei ole kaebus perspektiivikas, on käesolevas määruses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ka seetõttu ei ole kaebajale riigi õigusabi korras advokaadi määramine põhjendatud.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.