Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 27. aprill 2021, Tartu 3-20-993 Xi kaebus Tartu Vangla 5. aprilli 2020. a käskkirja nr 220/1-2/118 ja 15. mai 2020. a vaideotsuse nr 1-11/2622 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2020. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. mai 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 5. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/118 rakendati vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, § 69 lg 4, § 69 lg 2 p 5, § 70 lg 1 alusel kinnipeetav Xi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamist, kuna kaebaja 5. aprillil 2020 kahes intsidendis käitus vangla ametnike suhtes agressiivselt ja ähvardas kasutada vägivalda, ohustades sellega ametnike ja vangla julgeolekut.
Päras edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla käskkirja 5. aprilli 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/118 ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei kuulatud kaebajat ära enne käskkirja andmist ja vangla valvuri ettekandes, millele käskkiri tugineb, on ebaõigesti kajastatud kaebaja öeldut. Nimelt ettekande kohaselt oleks kaebaja justkui ähvardanud valvuril pärast vabanemist pea otsast keerata. Kaebaja ütles fraasi oma emakeeles (vene keeles) ja nii kiiresti, et valvur ei saanud õigesti aru, sest ta on
eestlane. Tegelikult ütles kaebaja “Kui mulle ei oleks teie kõikide pärast veel karistusaega lisatud, oleksin teil kõigil pead maha keeranud“. Seega määrati käerauad ebaseaduslikult.
3.Vastuses kaebuses vaidles Tartu vangla kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohus jättis 30. oktoobri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkirja faktiline alus põhineb kahel asjaolul. Tartu Vangla 5. aprilli 2020. a ettekande kohaselt ähvardas kaebaja samal päeval kella 10:20 paiku ametnikku, et lööb tal vabaduses pea lõhki. Samuti koostati 5. aprillil 2020 ettekanne selle kohta, et samal päeval kella 14:55 paiku helistas kaebaja valvuriruumi ning ähvardas valvurit õhtuse loenduse ajal rünnata. Mõlema juhtumi puhul tundsid ametnikud ennast ohustatuna. Kaebaja ei ole kaebuse põhjendamiseks kohtule tõendeid esitanud. Samas tunnistab ta omakäelises kaebuses vanglateenistuse ametniku ähvardamist. Vaides on kaebaja apelleerinud üksnes menetluslikele puudustele. Neil asjaoludel ei ole äratuntav, kuidas kaebajale ärakuulamise tagamine oleks saanud mõjutada menetlust asjas. Tõendikogumi alusel on ilmne, et kaebaja suhtes käeraudade kasutamine oli ainukeseks meetmeks tagamaks vangla julgeolekut.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
6.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tartu Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja osutab, et apellatsioonkaebuses ei ole nimetatud ühtegi asjaolu, mida halduskohus kaebaja hinnangul valesti tegi ega ka ühtegi uut asjaolu. Tartu Vangla nõustub halduskohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis tingiksid kaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 201 lg-le 4 halduskohtu otsuse põhjendusi ei korda, kuid märgib siiski järgmist.
8.Tulenevalt VangS § 69 lg-st 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
9.Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt toimub nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust.
10.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine ja meetme valik saab aga toimuda alles pärast VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse tuvastamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse esinemises veendumiseks peab vangla hindama faktilisi
asjaolusid. Kuigi nendele asjaoludele saab tugineda ka hiljem täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kaalutlusotsuse tegemisel, siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse tuvastamisel ei teosta vangla kaalutlusõigust ega saa otsustada aluse esinemise üle otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt.
11.Kaevatavas käskkirjas põhjendas vastustaja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja ohtlikkusega vangla ametnikele ning samuti eesmärgiga hoida ära raske õigusrikkumise toimepanemist. Mõlemad asjaolud on VangS § 69 lg s 1 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alusena. Täpsemalt märkis vangla, et kaebaja käitumine
5.aprillil 2020 kahes eraldi intsidendis, milles kaebaja ähvardas vangla ametnikke vägivallaga, näitab, et kaebaja võib oma tahte saamiseks kasutada ähvardusi ja vägivalda ning käituda vangla ametnike suhtes agressiivselt ja vahendeid valimata, ohustades sellega ka vangla üldist julgeolekut. Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja käitumine andis aluse pidada kaebajat ohtlikuks vastustaja ametnikele ja vangla julgeolekule üldiselt. Hinnang ei muutu sellest, kas kaebaja 5. aprillil 2020 kella 10:20 paiku ütles, et kui ta ametniku pärast „srokki“ juurde saab, lööb ametnikul vabaduses pea lõhki või, et kui kaebajale ei oleks vastustaja ametnike pärast veel karistusaega lisatud, oleks kaebaja ametnikel pead maha keeranud. Mõlemal juhul väljendas kaebaja selgesti, et tema arvates käitusid vastustaja ametnikud kaebaja suhtes valesti ja kaebaja kasutab võimalusel füüsilist vägivalda kättemaksuks. Sarnaselt käitus kaebaja ka kell 14:55 paiku, kui väljendas rahulolematust vastustaja ametniku tegevusega imiteerides löögiliigutust ametniku suunas ja teatas siis telefonikõnes valveruumi, et kavatseb rünnata ametnikku õhtuse loenduse ajal.
12.Vaidlustatud käskkirjas vastustaja selgitas, et ei saa jätta tähelepanuta kaebajast lähtuvat ohtu ning osutas, et väljaspool kambrit viibides käeraudade kasutamine aitab efektiivselt vähendada võimalust, et kaebaja ametnike suhtes esitatud ähvardused ellu viib. Käskkirja kohaselt ei kasutatud käeraudu igapäevase värskes õhus viibimise ajal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastatud asjaolude pinnal ei nähtu, et vastustaja oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel või meetme valikul ilmselt ebaõigesti hinnanud kaebaja ohtlikkust, lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaoluga arvestamata. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et meetme kasutamisest loobumise või mõne muu kaebaja õigusi vähem piirava meetme kasutamise korral olnuks võimalik taotletud eesmärki sama efektiivselt saavutada. Seetõttu ei ole vastustajale etteheidetav kaalumisviga või kaalutluskohustuse rikkumine kaevatava käskkirja andmisel. Järeldust ei muuda asjaolu, et kaebaja enne käskkirja andmist ei saanud selgitada, mida ta 5. aprillil 2020 kella 10:20 paiku toimunud intsidendi ajal ametnikule ütles, kuna kaebaja ka hilisema selgitusega ei kõrvaldanud öeldu agressiivsust ega lükanud ümber fraasi ähvardavat iseloomu ametniku suhtes.
13.Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
14.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud (riigilõiv) jäävad tema enda kanda. Kaebaja oli halduskohtus ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.