lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2135/10

Korrakaitse › Viivistasu otsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2135/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Viivistasu otsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2135

Haldusasi

X kaebus AS Ühisteenused 12.10.2020 viivistasu otsuse nr 0053058146 ja Tallinna Transpordiameti 15.10.2020 käskkirja nr 191761 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: X Vastustaja 1: AS Ühisteenused Vastustaja 2: Tallinna Transpordiamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende end kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. mai 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.12.10.2020 kell 19:08 koostas AS Ühisteenused parkimiskontrolör Anne Vaus viivistasu otsuse (edaspidi VTO) nr 0053058146 ja määras viivistasu 31 eurot põhjusel, et sõiduki Porsche registreerimisnumbriga XXXXXX parkimisel Suur-Karja tn 23 oli parkimistasu maksmata (VTO koostamise alus liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 ja lg 8). X sõiduki omanikuna ja kasutajana esitas viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma 15.10.2020 käskkirjaga nr 191761 rahuldamata.
2.30.10.2020 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus AS Ühisteenused 12.10.2020 viivistasu otsuse nr 0053058146 ja Tallinna Transpordiameti 15.10.2020 käskkirja nr 191761 tühistamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse oma 02.11.2020 määrusega menetlusse. 11.03.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4.Kaebaja palub AS Ühisteenused 12.10.2020 viivistasu otsuse nr 0053058146 ja Tallinna Transpordiameti 15.10.2020 käskkirja nr 191761 tühistada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja selgitab, et parkis sõiduki vastavalt kehtivale parkimisloale ja määrusele. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) reguleerib Tallinna linna haldusterritooriumil asuvaid avalikke tasulisi parkimisalasid ning muuhulgas määrab kindlaks avaliku tasulise parkimise tsoonid. Määruse nr 30 § 7 lg 3 p 2 kohaselt piirneb parkimistsoon T2 järgmiste tänavate ja aladega: Rannamäe tee, Nunne tänav, Pikk tänav, Voorimehe tänav, Raekoja plats, Raekoja tänav, Vanaturu kael, Vana turg, Suur-Karja tänav, Väike-Karja tänav, Pärnu maantee, Viru väljak, Mere puiestee ja Rannamäe tee. Identne teave parkimistsooni T2 kohta on avaldatud vastustaja I kodulehel https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/kuidas-maksta/elaniku-maksusoodustus/ . Määruse nr 30 § 7 lg 2 kohaselt saavad maksusoodustust omavad elanikud, ametiasutused ja muud isikud õiguse parkida vastava parkimistsooni kõigil tänavatel ja aladel. Sama informatsioon on välja toodud vastustaja I kodulehel. Määruse nr 30 § 7 lg 1 kohaselt on parkimistsoonide T1 kuni T11 skeem esitatud määruse lisas 2 (tegelikult lisas 3) (kaebuse lisa 5). Nimetatud kaardilt ei ole samas võimalik välja lugeda, kus konkreetselt (mis aadressil, millise numbriga hoone juures vms) lõpeb parkimistsoon T2 ja algab parkimistsoon T1, muuhulgas, millisel Suur-Karja tänava lõigul on lubatud parkida parkimistsooni T2 raames aadressi täpsusega. Kaebaja on heauskselt, tuginedes oma parkimisloale ja vastustaja I kodulehel kättesaadavale parkimistsoonide loetelule, parkinud viimase viie aasta vältel (alates 15.02.2015) pidevalt oma sõidukit Suur-Karja tänaval, sh Suur-Karja tn 23 aadressil. Kogu selle aja jooksul ei ole talle

väljastatud selle eest ühtegi viivistasu otsust. Eluliselt ei ole usutav, arvestades vastustaja I parkimiskontrolöride tegevuse intensiivsust Tallinna linna tasulistel parkimisaladel ja eriti vanalinnas, et kogu selle viie aasta jooksul esimest korda kontrolliti kaebaja sõiduki parkimise õigust Suur-Karja 23 aadressil alles 12.10.2020. Sellest võib järeldada, et ka vastustajal I ja tema töötajatel puudub ühene seisukoht ja teave, kas parkimistsoonis T2 parkimisõigust omav isik tohib või ei tohi sellel aadressil oma parkimisloa alusel parkida ning kaebaja parkimise õiguspärasus või mitteõiguspärasus elanikusoodustusega sõltub konkreetse kontrolli läbi viiva vastustaja I töötaja suvast.

4.2.Määrus nr 30 ja selle lisa 2 on ebaselged ning osaliselt vastuolulised ja rikuvad potentsiaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 13 lg-st 2 tulenevat määratuse ehk õigusselguse põhimõtet. Määruse nr 30 tekst ja sellele lisatud kaart ei anna parkijale ühest selgust ega kindlust, kus ta tohib ja kus ta ei tohi parkida. Kohaliku võimu teostajal ei ole mõistlik ega õiglane eeldada, et parkija peab olenemata talle väljastatud parkimisloale märgitud tingimustest läbi viima iseseisva (õigusliku, liikluskorraldusliku) auditi, läbi töötama võimalikud asjasse puutvad õigusaktid ning nende pinnalt püüdma tõlgendades jõuda arusaamisele, kus ta tegelikult tohib ja ei tohi talle väljastatud loa alusel täiendava tasuta parkida. Selline teave peab inimestele olema nö puust ja punaseks tehtud parkimisloal ja parkimiskorraldaja kodulehel, et sõidukit parkiv inimene, kui ta soovib õiguskuulekalt käituda, teaks, kas vastavas kohas kehtib tema elaniku parkimissoodustus või tuleb parkimise eest tasuda. Vastasel korral peab inimene igakordselt lootma heale õnnele, kas tal õnnestus korrektselt tõlgendada kohaliku omavalitsuse õigusakte (antud juhul Määrust nr 30 ja selle lisaks olevat kaarti), positsioneerida ennast korrektselt kaardile ning lugeda korrektselt välja ka Määruse nr 30 lisaks olevalt kaardilt, kus tema parasjagu asub ja kus võiks alata või lõppeda asjakohane parkimistsoon aadressi täpsusega. Vastustaja II käskkirjaga ei ole samuti antud kaebajale tuleviku tarbeks arusaadavat juhist selles osas, kus kaebaja siis tohib parkida ja kus mitte ning millest kaebaja parkimisel lähtuma peaks. Vastustaja II viitab käskkirjas Määruse nr 30 § 11 lg-le 2, mille kohaselt elukohale vastavaks parkimistsooniks loetakse Määruse nr 30 § 7 lõike 3 punktides 1-11 nimetatud parkimistsooni, mis vastab elaniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Juhul kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks oleva hoone paaris või paaritu number. Kaebajale jääb ebaselgeks Määruse nr 30 § 11 lg 2 sisu. Kaebaja mõistab viidatud sätet selliselt, et parkimisloa väljastaja viib läbi asjaomase analüüsi, määrab elaniku maksusoodustusega parkimisloa mh vastavalt määruse § 11 lg-s 2 sätestatud põhimõtetele ning väljastatud parkimisluba juba väljendab üheselt seda, kus loa alusel on lubatud täiendavat tasu maksmata parkida (st parkimisloa omanikul puudub igakordselt vajadus parkimisel analüüsida määrust või kaardiandmeid, piisab, kui parkija on teadlik temale lubatud parkimistsoonist ja tsooni kuuluvatest tänavatest). Samas jääb ebaselgeks, kas vastustaja II ütleb, et sellise analüüsi peab läbi viima ikkagi parkija igakordselt enne parkimismanöövri lõpetamist? Sellisel juhul, kas Määrus nr 30 ütleb seda, et kaebaja parkimisluba annab õiguse parkida vaid parkimistsooni piirnevate tänavate paarisnumbriga aadressidel või ehk hoopis vastupidi? Kaebaja hinnangul Määruse nr 30 § 11 lg 2 sõnastus ei anna parkijale üheselt mõistetavat juhist. Üheselt arusaadavat juhist ei tulene ka Määruse nr 30 lisaks olevalt kaardilt. Kaart ei anna aadressi täpsusega teavet vastavasse parkimistsooni jäävate alade osas ning parkija peab sellele tuginedes ise suutma mõista ja oletada, kas konkreetne aadress jääb parkimistsooni sisse või sellest välja.

Kaebaja leiab, et elaniku maksusoodustusega parkimise tingimuste osas on vaja selgust, sest see mõjutab lisaks linna liikluskorraldusele tavaliste inimeste õigusi ja kohustusi. Kaebaja õiguskuuleka inimesena ei soovi igakordselt trahvi saamise hirmus parkides lootma jääda, kas tal õnnestus ka vastustaja I töötaja hinnangul nö õigesse kohta parkida. Seega on Määruse nr 30 sisu ja selle alusel antavate parkimistingimuste osas vaja õigusselgust, eriti arvestades, kui paljude inimeste igapäevaelu ja õigusi-kohustusi see määrus puudutab ning kui suurel määral võimaldab ebaselgus ametnike ja parkimiskontrolöride suva ning inimesele rahaliselt ebasoodsaid tagajärgi. Määrus nr 30, sh selle alusel antav parkimisluba ja vastustaja I kodulehel olev parkimisinfo peaksid parkimistsooni piiriks olevad tänavad ja neil parkimisõiguse määratlema kasvõi lõikude kaupa või ära tooma parkimisloal konkreetselt, et piirnevatel tänavatel tohib konkreetse loa alusel parkida, kas siis paaris või paaritu arvuga aadressidel. Seega tuleks parkimisloale märkida vähemalt tänavalõikude täpsusega, kus võib parkimisloa alusel parkida tsooniga piirnevatel tänavatel. Juhul aga, kui vastustaja II on seisukohal, et parkiv inimene peab igakordselt parkides läbi viima kaardiandmete ja Määruse nr 30 § 11 lg 2 analüüsi, tuleks selline asjaolu selgelt märkida parkimisloale ja kindlasti ka vastustaja I kodulehele, kust reaalses elus enamus parkijaid informatsiooni otsib (inimesed ei hakka sellises elulises situatsioonis nagu parkimine välja otsima ja analüüsima kohaliku omavalitsuse õigusakte). Selline lahendus ei kõrvaldaks samas õigusselguse põhimõtte rikkumist ehk olukorda, kus üksikisikul ei ole tegelikult õigusakti sõnastusest piisavalt selgelt võimalik haldusorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Määruse nr 30 õigusselguse hindamisel tuleb lisaks arvestada, et selle adressaadid on tavalised inimesed, kes tahavad korrektselt ja õiguskuulekalt käituda, mitte (vähemalt valdavalt) kutsealase ettevalmistusega avalikud teenistujad või liiklusspetsialistid.

4.3.Kaebaja palub vastustajatel mõista välja menetluskulu summas 15 eurot (riigilõiv).

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

5.AS Ühisteenused on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb järelevalvet teostav ametnik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Sõiduki XXXXXX eest oli parkimistasu Suur-Karja tn 23 aadressil parkimiseks tasumata ning seetõttu vormistati VTO (vt LS § 187 lg 1 ja lg 4, § 188 lg 1 p 1-4). Kaebaja viitab asjaolule, et tal on olemas elaniku maksusoodustus tsoonis T2 parkimiseks. Maksusoodustus tsoonis T2 ei laiene parkimistsoonile T1. Kaebajal puudub seega maksusoodustus tsoonis T1 parkimiseks ning arvestades, et Suur-Karja tn 23 kuulub tsooni T1, tulnuks aadressil Suur-Karja 23 parkimisel maksta parkimistasu. Puudub vaidlus selle üle, et aadressil Suur-Karja tn 23 oli sõiduki XXXXXX eest parkimistasu maksmata.
5.2.Vastustaja I ei nõustu kaebaja väitega, et parkimisala regulatsioon on ebaselge. www.parkimine.ee leheküljel on toodud välja info Tallinna elaniku maksusoodustuse kohta. Info pärineb Määrusest nr 30 ning seda ei ole kohandatud. Välja on toodud tänavad ja alad, millega tsoonid T1-T11 piirnevad. Tegemist ei ole parkimistsoonidesse kuuluvate tänavate loeteluga vaid piirtänavate loeteluga.

T2 tsoon piirneb järgmiste tänavate ja aladega: Rannamäe tee, Nunne tänav, Pikk tänav, Voorimehe tänav, Raekoja plats, Raekoja tänav, Vanaturu kael, Vana turg, Suur-Karja tänav, Väike-Karja tänav, Pärnu maantee, Viru väljak, Mere puiestee ja Rannamäe tee. T1 tsoon piirneb järgmiste tänavate ja aladega: Toompuiestee, Kaarli puiestee, Vabaduse väljak, Pärnu maantee, Väike-Karja tänav, Suur-Karja tänav, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe tänav, Pikk tänav, Nunne tänav ja Toompuiestee. Suurkarja tänav jaguneb kahe tsooni vahel ning Suur-Karja 23 asub tsoonis T1. www.parkimine.ee kodulehel on lisaks väljavõttele Määrusest nr 30 (tsoonide T1-T11 piirtänavad ja Määruse nr 30 Lisa 1 Skeem 1) olemas otsingufunktsiooniga kaart. Otsingufunktsioonis on võimalik sisestada aadress ning selle alusel tuvastada, millisesse parkimistsooni aadress kuulub. Avaldusele on lisatud väljavõte www.parkimine.ee koduleheküljelt (vastuse lisa 1), mille järgi on selgelt tuvastatav, et Suur-Karja tn 23 asub tsoonis T1. Eelnevast tulenevalt on vastustaja I seisukohal, et VTO on vormistatud õigustatult ning ei kuulu tühistamisele.

6.Tallinna Transpordiameti seisukoht VTO tühistamise nõude osas.
6.1.Vastustaja II märgib, et vaidluse määravaks sisuks on asjaolu, kas Suur-Karja 23 asub parkimistoonis T2 või T1 ja kas kaebajal on õigus talle vormistatud elaniku parkimistasu maksusoodustusega parkida Suur-Karja 23 juures. Kaebaja väidab, et Suur-Karja tn 23 asub tsoonis T2. Vastustaja leiab, et väide ei ole õige, kuna Suur-Karja 23 asub parkimistsoonis T1. Määruse nr 30 § 6 lg 3 p 3 ja selle lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ (skeem 1) kohaselt vanalinna tsoonis ning Määruse nr 30 § 7 lg 3 p 1 ja Määruse nr 30 lisa 3 „Parkimistsoonide T1 kuni T11 skeem“ (skeem 3) kohaselt asub Suur-Karja tn 23 parkimistsoonis T1. Suur-Karja tn lõik, kus asub Suur-Karja tn 23 algab maja nr 23 juures ja lõppeb Suur-Karja tn maja nr 7 juures (paaritud numbrid) ja maja nr 20 juurest ja lõppeb maja nr 4 juure. Tegemist on Suur-Karja tn lõiguga, mis jääb terves ulatuses parkimistsooni T1. Suur-Karja tänavalõik elamute Suur-Karja 5, 3, 1 ja 2 juures on aga parkimistsoonidega T1 ja T2 piirnev tänav (piirtänav). Tallinna avaliku tasulise parkimisala vanalinna tsoonis asuvad parkimistsoonid T1 ja T2 asuvad alal, kus on ajalooliselt välja kujunenud tänavavõrk. Parkimistsoone T1 ja T2 on võimalik eristada parkimistsoonidega piirneva tänava (piiritänav) kaudu. Vastava tsooniga piirnev tänav (piiritänav) on tänav, mis on üheaegselt ühiseks tänavaks mõlemale tsoonile. Parkimistooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks (piiritänav) on Määruse nr 30 § 7 lg 4 kohaselt järgmised tänavad ja tänavalõigud: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn lõik elamu 1 juures ja Nunne tn. Selline käsitlus vastab ka maksumääruse § 7 lg 3 p 1 ja p 2 toodud tänavate loetelule, mille kohaselt on parkimistsoonide T1 ja T2 piiritänavad Väike-Karja tn, Suur-Karja tn, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe tänav, Pikk tänav ja Nunne tänav. Parkimistsoonide T1 ja T2 vaheline piir, mis eristab parkimistsooni T1 parkimistsoonist T2 kulgeb mööda nimetatud tänavaid. Suur-Karja tänava lõik Väike-Karja tänava ja Vana turu

vahel on tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks. Määruse nr 30 § 7 lg 4 kohaselt jääb parkimistsooni tsooniga piirnev tänavalõik täies ulatuses. Seega on Suur-Karja tänava lõik (majade nr 5, 3, 1 ja 2 juures) Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel tsoonidega T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ning asub Määruse nr 30 § 7 lg 4 mõtte kohaselt tsoonis T1 ja T2. Lisaks peab selgitama ka seda, et parkimistsooni T2 kuuluvad järgmised tänavad: VäikeKloostri tn, Suur-Kloostri tn, Gümnaasiumi tn, Kooli tn, Aida tn, Suurtüki tn lõik, Laboratooriumi tn, Lai tn, Tolli tn, Oleviste tn, Pagari tn, Vaimu tn, Hobusepea tn, Börsi käik, Kinga tn, Mündi tn, Saia- Kang, Pikk tn (alates elamust nr 1 kuni 73), Olevimägi tn, Sulevimägi tn, Pühavaimu tn, Kullasepa tn, Apteegi tn, Vene tn, Sauna tn, Viru tn, Katariina käik, Munga tn, Bremeni käik, Müürivahe tn lõik (alates elamust nr 24, 26 jne), Vall tn, Uus tn, Väike Rannavärav, Aia tn, Vana-Viru tn, Inseneri tn ja Kanuti tn. Lisaks kuuluvad parkimistsooni T2 parkimistsooniga T2 ja parkimistsooniga T1 piirnevad tänavad (piiritänavad) täies ulatuses Määruse nr 30 § 7 lg 4 alusel: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn elamu 1 juures ja Nunne tn. Parkimistsooni T2 kuuluvad ka parkimistsooni T2 ja T4 piiritänavad Pärnu mnt (Väike-Karja tn otsast kuni Viru Väljak), Viru väljak ja Mere pst, parkimistsooni T2 ja T5 piiritänav Rannamäe tee ja parkimistsooni T2 ja T11 piiritänav Rannamäe tee. Kuna kaebajale on antud maksusoodustus tsoonis T2, võib ta sõiduki parkida tasuta Suur-Karja tänava lõigul (Väike-Karja ja Vana turu vahel) elamute Suur-Karja 5, 3, 1 ja 2 juures, mis on kahe tsooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks, mitte aga tasuta parkida Suur-Karja tänav 23 juures, mis ei ole tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ja mis asub täies ulatuses tsoonis T1. VTO määramise õiguslikud alused on sätestatud LS § 188 lg 1 p-des 1-4. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimiskontrolör viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja sõiduki omanik või vastutava kasutaja, kui vastutav kasutaja on liiklusregistrisse kantud. Liiklusregistri andmetel on sõiduki omanik kaebaja. Seega on kohustatud isik viivistasu maksmisel kaebaja ning viivistasu määramine kaebajale parkimistasu maksmata jätmise eest on põhjendatud ja õiguspärane. 6.2 Vastustaja II seisukoht Määruse nr 30 ja selle lisade tuvastamise kohta.

põhiseadusega vastuolu

Vastustaja on seisukohal, et Määrus nr 30 ja selle lisad on selged ning aru saadavad kasutajale. Määruse nr 30 tekst ja selle lisad võimaldavad parkijal piisava selgusega aru saada Tallinna avaliku tasulise parkimisala ja parkimistsoonide piiridest. Isik, kellele on antud elaniku parkimistasu maksusoodustus, ei pea eraldi tegema Määruse nr 30 ja selle lisade auditit, piisab, kui tutvutakse määruse ja selle lisadega, et tuvastada elukoha aadressile vastava parkimistsooni jäävad tänavad ja parkimistsooni piiritänavad. Elaniku parkimistasu maksusoodustus vormistatakse elektrooniliselt ning selles on toodud soodustuse saaja elukoht ja sellele vastav parkimistsoon. Vastustaja II möönab, et elaniku elektroonilises parkimistasu maksusoodustuses ei ole nimetatud eraldi elukoha vastava parkimistsooni jäävate teede ja tänavate nimed. Samas on maksusoodustuses selgelt nimetatud parkimistoon, kus elanik saab oma parkimissoodustust piiramatult kasutada. Vastustaja leiab, et elukoha aadressile vastava teede ja tänavate nimede loetelu puudumine maksusoodustuses ei muuda Määruse nr 30 ja selle lisasid põhiseaduse vastaseks, kuna Määrus nr 30 ise ei sätesta sellist nõuet. Ka on parkijal, kui maksusoodustuse kasutajal, võimalus tutvuda Määrusega nr 30 ja sellel lisadega. Ka on Tallinna linna ja AS Ühisteenused veebilehel piisavalt

informatsiooni parkimistingimuste kohta Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal vastavalt siis veebiaadressidel tallinn.ee ja parkimine.ee. Nõustuda ei saa seisukohaga, et parkija peab Määrust nr 30 igakordselt enne parkimist tõlgendama ja kindlasti ei ole parkija kohustus Määrust nr 30 tõlgendada, kuna Määrus nr 30 on õigusselge ning selle vaba tõlgendamine parkija poolt võib viia viivistasu otsuse määramiseni. Õiguse põhimõtete kohaselt on Määruse nr 30 tõlgendamise õigus selle andjal ning loomulikult kohtul. Antud Määrust nr 30 ei ole vaja tõlgenda, et aru saada sellega antud õigusest parkida elukohale vastavas parkimistsoonis. Küll vastab tõele, et parkijal, sh elaniku maksusoodustust omaval parkijal on hoolsuskohustus parkida sõiduk oma elukohale vastavas parkimistsoonis ning enne parkimise alustamist vajalike regulatsioonidega tutvuda ja neid regulatsioone on ainult üks - Määrus nr 30 ja selle lisad. Ka on Tallinna avaliku tasulise parkimisala kaart avaldatud Tallinna veebilehel Tallinn.ee/ parkimine/tasuline parkimine/ ning suunamisega Tallinna veebikaardile ja AS Ühisteenused veebilehel. Parkimiskaarti zuumides on võimalik parkimistoonid avada ja vastavalt sellega ka mugavalt parkida. Ka on parkimiskaardil võimalik oma asukoht parkimisel positsioneerida. Elaniku parkimistasu maksusoodustus antakse Määruse nr 30 § 11 lg 8 kohaselt 12 kuuks, mis on piisav aeg, et ennast vajaliku informatsiooniga parkimise kohta piisava hoolsusega kurssi viia. Ka on alati võimalus, kui parkija tunneb ennast ebakindlalt saada vajalikku nõustamist Tallinna Transpordiametis või ka AS Ühisteenused. Kui kaebaja ei saa aru Määruse nr 30 § 11 lg 2 sisust, siis ei tähenda see Määruse nr 30 vastuolu põhiseadusega. Vastava tsooniga piirnev tänav on tänav, mis on üheaegselt ühiseks tänavaks mõlemale tsoonile. Piirneva tänava (piiritänav) mõiste ja sisu on avatud vastustaja vastuses eelpool (vt ka vastus kaebusele p 4.1). Osundatud sätte teise lause kohaselt, kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks olev paaris või paaritu number. Määruse § 7 lg 4 kohaselt jääb parkimistsooni parkimistsoonide T1 kuni T11 piirnev tänavalõik täies ulatuses. Vastustaja selgitab veel, et elukoha parkimistsooni määrab arvestades isiku elukoha rahvastikuregistri järgset aadressi Tallinna parkimiskorralduse andmekogu automaatselt. Andmekogu tarkvara on seotud x-tee kaudu rahvastikuregistri andmekoguga ning andmevahetuse kaudu määratakse elukohale vastav parkimistsoon vastavalt elukohale parkimistsoonis T1 kuni T11. Kuna kaebaja elukohaks on Xxxxxxxxx, siis vastab sellel parkimistsoon T2 ning elukohale vastava parkimistsooni määramisel ei ole vajalik tugineda Määruse nr 30 § 11 lg 2 teisele lausele, veel enamgi, seda elektroonilises maksusoodustuses käsitleda.

6.3.Vastustaja II seisukoht vaideotsuse tühistamise nõude osas. Vastustaja II on seisukohal, et puuduvad alused seadusliku ja põhjendatud vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning vaide läbi vaatamisel ei ole rikutud seadust. Vaidemenetleja on käsitlenud vaideotsuses kõikki vaide aluseks olevaid asjaolusid, neid analüüsinud ning jõudnud järelduseni, mille kohaselt puudub alus vaide rahuldamiseks. Kuivõrd VTO on määratud õiguslikul alusel, siis on ka vaideotsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaideotsuses oleks vaidemenetleja pidanud andma juhised edaspidiseks parkimiseks. Vaideotsuses (põhjendused 4 lõik) on menetleja piisava põhjalikkusega käsitlenud maksumääruse neid sätteid, mis reguleerib elukoha järgse parkimistsooni määramist. Lisaks peab vastustaja vajalikuks selgitada, et 21.10.2020 esitas

kaebaja selgitustaotluse, milles palus selgitusi oma õiguste kohta Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise kohta. Selgitustaotlus koos vastusega on kohtule esitatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
8.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
8.1.Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et sõiduk Porsche reg nr XXXXXX pargiti 12.10.2020 kella 19.08 ajal aadressil Suur-Karja tn 23. Pooled ei vaidle sõiduki parkimise koha ja aja üle viivistasu määramise ajal.
8.2.Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ei tasunud parkimise eest ning kaebajale määrati kell 19:08 viivistasu otsus põhjusel, et sõiduki reg nr XXXXXX parkimisel oli parkimistasu maksmata (vt kaebuse lisa 3).
8.3.Asjas puudub ka vaidlus selles, et sõiduki parkimiskoht Suur-Karja tn 23 asub Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal vanalinna tsoonis ning vanalinna tsoonis on maksumäär iga alustatud parkimisminuti kohta 0,10 eurot (vt Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 ja § 9 lg 2 p 3.)
8.4.Tõendamist on leidnud, et sõiduki omanik on kaebaja ja kaebaja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on XXXXXXX Tallinn (kohus kontrollis vastavad andmed üle rahvastikuregistrist ja ARK-ist). Uus tn asub parkimistsoonide skeemi kohaselt parkimistsoonis T2. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et sõiduki parkimiseks on kaebajale antud elaniku parkimistasu maksusoodustus (parkimisluba) nr 4765434 sõiduki parkimiseks parkimistsoonis T2 perioodil 04.03.2020 kuni 04.03.2021 (kaebuse lisa 1). Määruse § 11 lg 21 kohaselt on elanikul, kellele on antud maksusoodustus parkimiseks tsoonis T1 või T2, õigus parkida vabade parkimiskohtade olemas olul ka parkimistsoonis T3, T4 ja T11.
9.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas Suur-Karja 23 asub parkimistoonis T2 või T1 ja kas kaebajal on õigus talle vormistatud elaniku parkimistasu maksusoodustusega parkida SuurKarja 23 juures. Kaebaja väidab, et Suur-Karja tn 23 asub tsoonis T2. Vastustaja leiab, et väide ei ole õige, kuna Suur-Karja 23 asub parkimistsoonis T1. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Määruse nr 30 § 6 lg 3 p 3 ja määruse lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ (skeem 1) kohaselt asub Suur-Karja 23 vanalinna tsoonis ning Määruse nr 30 § 7 lg 3 p 1 ja määruse lisa 3 „Parkimistsoonide T1 kuni T11 skeem“ (skeem 3) kohaselt asub SuurKarja tn 23 parkimistsoonis T1. Kohus leiab vastustajatega nõustudes, et viidatud skeemilt 3 on tuvastava, et parkimistsoone T1 ja T2 on võimalik eristada parkimistsoonidega piirneva tänava (piiritänav) kaudu. Nimelt Määruse nr 30 § 7 lg 4 sätestab, et parkimistsooni jääb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-11 nimetatud tsooniga piirnev tänavalõik täies ulatuses.

Vastava tsooniga piirnev tänav (piiritänav) on tänav, mis on üheaegselt ühiseks tänavaks mõlemale tsoonile. Vastustaja II on õigesti välja toonud, et parkimistooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks (piiritänav) on järgmised tänavad ja tänavalõigud: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn lõik elamu 1 juures ja Nunne tn. Selline käsitlus vastab Määruse nr 30 § 7 lg 3 p 1 ja p 2 toodud tänavate loetelule, mille kohaselt on parkimistsoonide T1 ja T2 piiritänavad Väike-Karja tn, Suur-Karja tn, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe tänav, Pikk tänav ja Nunne tänav. Kohus leiab, et Vastustaja II on asjakohaselt välja toonud, et parkimistsoonide T1 ja T2 vaheline piir, mis eristab parkimistsooni T1 parkimistsoonist T2 kulgeb mööda nimetatud tänavaid. Suur-Karja tänava lõik Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel on tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks. Määruse nr 30 § 7 lg 4 kohaselt jääb parkimistsooni tsooniga piirnev tänavalõik täies ulatuses. Seega on Suur-Karja tänava lõik (majade nr 5, 3, 1 ja 2 juures) Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel tsoonidega T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ning asub määruse nr 30 § 7 lg 4 mõtte kohaselt tsoonis T1 ja T2. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja eelkõige seda, et kaebajale on antud maksusoodustus tsoonis T2, siis võib ta sõiduki parkida tasuta Suur-Karja tänava lõigul (Väike-Karja ja Vana turu vahel) elamute Suur-Karja 5,3,1 ja 2 juures), mis on kahe tsooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks, mitte aga tasuta parkida Suur-Karja tänav 23 juures, mis ei ole tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ja mis asub täies ulatuses tsoonis T1 (vt skeem 3). Kuivõrd kaebajal puudus eeltoodust tulenevalt õigus parkida Suur-Karja tänav 23 juures, siis on ka vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane.

10.Teiseks leiab kaebaja, et Määrus nr 30 ja selle lisad on ebaselged ning osaliselt vastuolulised ja rikuvad potentsiaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 13 lg-st 2 tulenevat määratuse ehk õigusselguse põhimõtet. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles kohaliku omavalitsuse pädevuses on kehtestada oma territooriumil tasuline parkimisala ja määrata parkimistasu ning viivistasu (juhul kui parkimistasu on maksmata) (vt KOKS § 5 lg 2, § 22 lg 1 p 2, MKS § 3 lg 3, KoMS § 5 p 10 ja § 141 ning LS § 187 lg 1 ja 2 ning 188 lg 8 ). Vaidlust ei ole ka selles, et Määrus nr 30, millega on kehtestatud Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu on vastu võetud volitusnormis nimetatud haldusorgani poolt seaduses ette nähtud menetluses ning see vastab vorminõuetele. Kohus leiab, et kehtestatud regulatsiooniga ei ole rikutud ka kaebaja poolt väidetud õigusselguse põhimõtet. Kohus leiab, et Määruse nr 30 tekst ja selle lisad võimaldavad parkijal piisava selgusega aru saada Tallinna avaliku tasulise parkimisala ja parkimistsoonide piiridest. Isik, kellele on antud elaniku parkimistasu maksusoodustus, ei pea eraldi tegema Määruse nr 30 ja selle lisade auditit või hakkama seda tõlgendama nagu märgib kaebaja. Kohus leiab, et täites piisavalt hoolsuskohustust ning tutvudes tekstist ja kaartidest arusaamiseks vajaliku põhjalikkusega Määruse nr 30 ja selle lisadega, on võimalik üheselt tuvastada elukoha aadressile vastava parkimistsooni jäävad tänavad ja parkimistsooni piiritänavad. Kaebaja ei ole ka konkreetselt välja toonud, milles täpselt Määruse nr 30 ebaselgus seisneb. Kaebaja viitab üksnes üldsõnaliselt sellele, et tal puudub kindlus, kus ta tohib talle väljastatud maksusoodustusega parkida ja kus mitte. Kohus selgitab, et see ei tähenda veel seda, et Määrus nr 30 oleks ebaselge PS § 13 kolmanda lause mõttes.

Piiritänavate mõiste on vastustaja II käesolevale kaebusele esitatud vastuses ka pikemalt lahti kirjutanud ning kohus ei pea vastavaid seisukohti vajalikuks korrata (vt vastustaja II seisukoht kaebusele p 4.1). Kohtu hinnangul on see mõiste vajadusel ka lubatud parkimiskoha väljaselgitamiseks üheselt arusaadav. Juhul, kui kaebajal on jätkuvalt selles osas küsimusi, siis saab ta need esitada vastustajatel. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kaebaja seda võimalust ka kasutanud (vt vastustaja II lisad). Kohus märgib, et juhul, kui tegemist oleks arusaamatu regulatsiooniga, siis oleks väga suure tõenäosusega kohtule esitatud suur arv kaebaja kaebusega sarnaseid kaebusi. Kohus seda täheldanud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et elaniku parkimistasu maksusoodustus vormistatakse elektrooniliselt ning selles on toodud soodustuse saaja elukoht ja sellele vastav parkimistsoon. Konkreetsete tänavate nimesid maksusoodustuses eraldi ei nimetata ning vastavat nõuet ei ole sätestatud ka Määruses nr 30 ega selle lisades. Kohus nõustub vastustajaga II ja leiab, et ka vastav asjaolu ei saa kaasa tuua Määruse nr 30 vastuolu PS § 13 kolmanda lausega, kuivõrd Määrus nr 30 on kohtu arvates piisavalt selge, et sellest üheselt aru saada. Kui isikule jääb maksusoodustuse saamisel midagi ebaselgeks, siis on isiku enda hoolsuskohustus selgitada välja kõik vajalikud asjaolud maksusoodustuse kasutamisel. Kohus nõustub vastustajaga II ka selles, et kui kaebaja ei saa aru Määruse nr 30 § 11 lg 2 sisust, siis ei tähenda see määruse vastuolu põhiseadusega. Lisaks ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tegemist asjakohase sättega, mille põhiseaduspärasus võiks mõjutada vaidlustatud viivistasuotsuse õiguspärasust. Nimelt sätestab Määruse nr 30 § 11 lg 2, et elukohale vastavaks parkimistsooniks loetakse määruse § 7 lõike 3 punktides 1-11 nimetatud parkimistsooni, mis vastab elaniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Juhul kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks oleva hoone paaris või paaritu number. Kuna kaebaja elukohaks on Xxxxxxxxx, siis vastab sellel parkimistsoon T2, mille üle vaidlust ei ole ning elukohale vastava parkimistsooni määramisel ei ole vajalik tugineda Määruse nr 30 § 11 lg 2 teisele lausele. Viidatud sätte põhiseaduspärasust oleks vajalik kontrollida juhul, kui vaidlus oleks kaebajale maksusoodustuse määramisel määratava parkimistsooni üle. Käesoleval juhul see nii ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks kaebaja vastavaid väiteid ka pikemalt käsitleda.

11.Kokkuvõtvalt leiab kohus arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist, et vaidlustatud viivistasu otsuse tegemine oli põhjendatud ja õiguspärane. Kuivõrd viivistasu otsus on õiguspärane, siis puudub alus ka selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Kohus ei tuvastanud Määruse nr 30 ja selle lisade vastuolu ka põhiseadusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
12.Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustajate seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks käesolevale kaebusele ning vaideotsuses märgituga ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata.
13.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebajate kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium