Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
21. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2135
Haldusasi
X kaebus AS Ühisteenused 12.10.2020 viivistasu otsuse nr 0053058146 ja Tallinna Transpordiameti 15.10.2020 käskkirja nr 191761 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: X Vastustaja 1: AS Ühisteenused Vastustaja 2: Tallinna Transpordiamet
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
väljastatud selle eest ühtegi viivistasu otsust. Eluliselt ei ole usutav, arvestades vastustaja I parkimiskontrolöride tegevuse intensiivsust Tallinna linna tasulistel parkimisaladel ja eriti vanalinnas, et kogu selle viie aasta jooksul esimest korda kontrolliti kaebaja sõiduki parkimise õigust Suur-Karja 23 aadressil alles 12.10.2020. Sellest võib järeldada, et ka vastustajal I ja tema töötajatel puudub ühene seisukoht ja teave, kas parkimistsoonis T2 parkimisõigust omav isik tohib või ei tohi sellel aadressil oma parkimisloa alusel parkida ning kaebaja parkimise õiguspärasus või mitteõiguspärasus elanikusoodustusega sõltub konkreetse kontrolli läbi viiva vastustaja I töötaja suvast.
Kaebaja leiab, et elaniku maksusoodustusega parkimise tingimuste osas on vaja selgust, sest see mõjutab lisaks linna liikluskorraldusele tavaliste inimeste õigusi ja kohustusi. Kaebaja õiguskuuleka inimesena ei soovi igakordselt trahvi saamise hirmus parkides lootma jääda, kas tal õnnestus ka vastustaja I töötaja hinnangul nö õigesse kohta parkida. Seega on Määruse nr 30 sisu ja selle alusel antavate parkimistingimuste osas vaja õigusselgust, eriti arvestades, kui paljude inimeste igapäevaelu ja õigusi-kohustusi see määrus puudutab ning kui suurel määral võimaldab ebaselgus ametnike ja parkimiskontrolöride suva ning inimesele rahaliselt ebasoodsaid tagajärgi. Määrus nr 30, sh selle alusel antav parkimisluba ja vastustaja I kodulehel olev parkimisinfo peaksid parkimistsooni piiriks olevad tänavad ja neil parkimisõiguse määratlema kasvõi lõikude kaupa või ära tooma parkimisloal konkreetselt, et piirnevatel tänavatel tohib konkreetse loa alusel parkida, kas siis paaris või paaritu arvuga aadressidel. Seega tuleks parkimisloale märkida vähemalt tänavalõikude täpsusega, kus võib parkimisloa alusel parkida tsooniga piirnevatel tänavatel. Juhul aga, kui vastustaja II on seisukohal, et parkiv inimene peab igakordselt parkides läbi viima kaardiandmete ja Määruse nr 30 § 11 lg 2 analüüsi, tuleks selline asjaolu selgelt märkida parkimisloale ja kindlasti ka vastustaja I kodulehele, kust reaalses elus enamus parkijaid informatsiooni otsib (inimesed ei hakka sellises elulises situatsioonis nagu parkimine välja otsima ja analüüsima kohaliku omavalitsuse õigusakte). Selline lahendus ei kõrvaldaks samas õigusselguse põhimõtte rikkumist ehk olukorda, kus üksikisikul ei ole tegelikult õigusakti sõnastusest piisavalt selgelt võimalik haldusorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Määruse nr 30 õigusselguse hindamisel tuleb lisaks arvestada, et selle adressaadid on tavalised inimesed, kes tahavad korrektselt ja õiguskuulekalt käituda, mitte (vähemalt valdavalt) kutsealase ettevalmistusega avalikud teenistujad või liiklusspetsialistid.
T2 tsoon piirneb järgmiste tänavate ja aladega: Rannamäe tee, Nunne tänav, Pikk tänav, Voorimehe tänav, Raekoja plats, Raekoja tänav, Vanaturu kael, Vana turg, Suur-Karja tänav, Väike-Karja tänav, Pärnu maantee, Viru väljak, Mere puiestee ja Rannamäe tee. T1 tsoon piirneb järgmiste tänavate ja aladega: Toompuiestee, Kaarli puiestee, Vabaduse väljak, Pärnu maantee, Väike-Karja tänav, Suur-Karja tänav, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe tänav, Pikk tänav, Nunne tänav ja Toompuiestee. Suurkarja tänav jaguneb kahe tsooni vahel ning Suur-Karja 23 asub tsoonis T1. www.parkimine.ee kodulehel on lisaks väljavõttele Määrusest nr 30 (tsoonide T1-T11 piirtänavad ja Määruse nr 30 Lisa 1 Skeem 1) olemas otsingufunktsiooniga kaart. Otsingufunktsioonis on võimalik sisestada aadress ning selle alusel tuvastada, millisesse parkimistsooni aadress kuulub. Avaldusele on lisatud väljavõte www.parkimine.ee koduleheküljelt (vastuse lisa 1), mille järgi on selgelt tuvastatav, et Suur-Karja tn 23 asub tsoonis T1. Eelnevast tulenevalt on vastustaja I seisukohal, et VTO on vormistatud õigustatult ning ei kuulu tühistamisele.
vahel on tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks. Määruse nr 30 § 7 lg 4 kohaselt jääb parkimistsooni tsooniga piirnev tänavalõik täies ulatuses. Seega on Suur-Karja tänava lõik (majade nr 5, 3, 1 ja 2 juures) Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel tsoonidega T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ning asub Määruse nr 30 § 7 lg 4 mõtte kohaselt tsoonis T1 ja T2. Lisaks peab selgitama ka seda, et parkimistsooni T2 kuuluvad järgmised tänavad: VäikeKloostri tn, Suur-Kloostri tn, Gümnaasiumi tn, Kooli tn, Aida tn, Suurtüki tn lõik, Laboratooriumi tn, Lai tn, Tolli tn, Oleviste tn, Pagari tn, Vaimu tn, Hobusepea tn, Börsi käik, Kinga tn, Mündi tn, Saia- Kang, Pikk tn (alates elamust nr 1 kuni 73), Olevimägi tn, Sulevimägi tn, Pühavaimu tn, Kullasepa tn, Apteegi tn, Vene tn, Sauna tn, Viru tn, Katariina käik, Munga tn, Bremeni käik, Müürivahe tn lõik (alates elamust nr 24, 26 jne), Vall tn, Uus tn, Väike Rannavärav, Aia tn, Vana-Viru tn, Inseneri tn ja Kanuti tn. Lisaks kuuluvad parkimistsooni T2 parkimistsooniga T2 ja parkimistsooniga T1 piirnevad tänavad (piiritänavad) täies ulatuses Määruse nr 30 § 7 lg 4 alusel: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn elamu 1 juures ja Nunne tn. Parkimistsooni T2 kuuluvad ka parkimistsooni T2 ja T4 piiritänavad Pärnu mnt (Väike-Karja tn otsast kuni Viru Väljak), Viru väljak ja Mere pst, parkimistsooni T2 ja T5 piiritänav Rannamäe tee ja parkimistsooni T2 ja T11 piiritänav Rannamäe tee. Kuna kaebajale on antud maksusoodustus tsoonis T2, võib ta sõiduki parkida tasuta Suur-Karja tänava lõigul (Väike-Karja ja Vana turu vahel) elamute Suur-Karja 5, 3, 1 ja 2 juures, mis on kahe tsooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks, mitte aga tasuta parkida Suur-Karja tänav 23 juures, mis ei ole tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ja mis asub täies ulatuses tsoonis T1. VTO määramise õiguslikud alused on sätestatud LS § 188 lg 1 p-des 1-4. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimiskontrolör viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja sõiduki omanik või vastutava kasutaja, kui vastutav kasutaja on liiklusregistrisse kantud. Liiklusregistri andmetel on sõiduki omanik kaebaja. Seega on kohustatud isik viivistasu maksmisel kaebaja ning viivistasu määramine kaebajale parkimistasu maksmata jätmise eest on põhjendatud ja õiguspärane. 6.2 Vastustaja II seisukoht Määruse nr 30 ja selle lisade tuvastamise kohta.
põhiseadusega vastuolu
Vastustaja on seisukohal, et Määrus nr 30 ja selle lisad on selged ning aru saadavad kasutajale. Määruse nr 30 tekst ja selle lisad võimaldavad parkijal piisava selgusega aru saada Tallinna avaliku tasulise parkimisala ja parkimistsoonide piiridest. Isik, kellele on antud elaniku parkimistasu maksusoodustus, ei pea eraldi tegema Määruse nr 30 ja selle lisade auditit, piisab, kui tutvutakse määruse ja selle lisadega, et tuvastada elukoha aadressile vastava parkimistsooni jäävad tänavad ja parkimistsooni piiritänavad. Elaniku parkimistasu maksusoodustus vormistatakse elektrooniliselt ning selles on toodud soodustuse saaja elukoht ja sellele vastav parkimistsoon. Vastustaja II möönab, et elaniku elektroonilises parkimistasu maksusoodustuses ei ole nimetatud eraldi elukoha vastava parkimistsooni jäävate teede ja tänavate nimed. Samas on maksusoodustuses selgelt nimetatud parkimistoon, kus elanik saab oma parkimissoodustust piiramatult kasutada. Vastustaja leiab, et elukoha aadressile vastava teede ja tänavate nimede loetelu puudumine maksusoodustuses ei muuda Määruse nr 30 ja selle lisasid põhiseaduse vastaseks, kuna Määrus nr 30 ise ei sätesta sellist nõuet. Ka on parkijal, kui maksusoodustuse kasutajal, võimalus tutvuda Määrusega nr 30 ja sellel lisadega. Ka on Tallinna linna ja AS Ühisteenused veebilehel piisavalt
informatsiooni parkimistingimuste kohta Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal vastavalt siis veebiaadressidel tallinn.ee ja parkimine.ee. Nõustuda ei saa seisukohaga, et parkija peab Määrust nr 30 igakordselt enne parkimist tõlgendama ja kindlasti ei ole parkija kohustus Määrust nr 30 tõlgendada, kuna Määrus nr 30 on õigusselge ning selle vaba tõlgendamine parkija poolt võib viia viivistasu otsuse määramiseni. Õiguse põhimõtete kohaselt on Määruse nr 30 tõlgendamise õigus selle andjal ning loomulikult kohtul. Antud Määrust nr 30 ei ole vaja tõlgenda, et aru saada sellega antud õigusest parkida elukohale vastavas parkimistsoonis. Küll vastab tõele, et parkijal, sh elaniku maksusoodustust omaval parkijal on hoolsuskohustus parkida sõiduk oma elukohale vastavas parkimistsoonis ning enne parkimise alustamist vajalike regulatsioonidega tutvuda ja neid regulatsioone on ainult üks - Määrus nr 30 ja selle lisad. Ka on Tallinna avaliku tasulise parkimisala kaart avaldatud Tallinna veebilehel Tallinn.ee/ parkimine/tasuline parkimine/ ning suunamisega Tallinna veebikaardile ja AS Ühisteenused veebilehel. Parkimiskaarti zuumides on võimalik parkimistoonid avada ja vastavalt sellega ka mugavalt parkida. Ka on parkimiskaardil võimalik oma asukoht parkimisel positsioneerida. Elaniku parkimistasu maksusoodustus antakse Määruse nr 30 § 11 lg 8 kohaselt 12 kuuks, mis on piisav aeg, et ennast vajaliku informatsiooniga parkimise kohta piisava hoolsusega kurssi viia. Ka on alati võimalus, kui parkija tunneb ennast ebakindlalt saada vajalikku nõustamist Tallinna Transpordiametis või ka AS Ühisteenused. Kui kaebaja ei saa aru Määruse nr 30 § 11 lg 2 sisust, siis ei tähenda see Määruse nr 30 vastuolu põhiseadusega. Vastava tsooniga piirnev tänav on tänav, mis on üheaegselt ühiseks tänavaks mõlemale tsoonile. Piirneva tänava (piiritänav) mõiste ja sisu on avatud vastustaja vastuses eelpool (vt ka vastus kaebusele p 4.1). Osundatud sätte teise lause kohaselt, kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks olev paaris või paaritu number. Määruse § 7 lg 4 kohaselt jääb parkimistsooni parkimistsoonide T1 kuni T11 piirnev tänavalõik täies ulatuses. Vastustaja selgitab veel, et elukoha parkimistsooni määrab arvestades isiku elukoha rahvastikuregistri järgset aadressi Tallinna parkimiskorralduse andmekogu automaatselt. Andmekogu tarkvara on seotud x-tee kaudu rahvastikuregistri andmekoguga ning andmevahetuse kaudu määratakse elukohale vastav parkimistsoon vastavalt elukohale parkimistsoonis T1 kuni T11. Kuna kaebaja elukohaks on Xxxxxxxxx, siis vastab sellel parkimistsoon T2 ning elukohale vastava parkimistsooni määramisel ei ole vajalik tugineda Määruse nr 30 § 11 lg 2 teisele lausele, veel enamgi, seda elektroonilises maksusoodustuses käsitleda.
kaebaja selgitustaotluse, milles palus selgitusi oma õiguste kohta Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise kohta. Selgitustaotlus koos vastusega on kohtule esitatud.
Vastava tsooniga piirnev tänav (piiritänav) on tänav, mis on üheaegselt ühiseks tänavaks mõlemale tsoonile. Vastustaja II on õigesti välja toonud, et parkimistooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks (piiritänav) on järgmised tänavad ja tänavalõigud: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn lõik elamu 1 juures ja Nunne tn. Selline käsitlus vastab Määruse nr 30 § 7 lg 3 p 1 ja p 2 toodud tänavate loetelule, mille kohaselt on parkimistsoonide T1 ja T2 piiritänavad Väike-Karja tn, Suur-Karja tn, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe tänav, Pikk tänav ja Nunne tänav. Kohus leiab, et Vastustaja II on asjakohaselt välja toonud, et parkimistsoonide T1 ja T2 vaheline piir, mis eristab parkimistsooni T1 parkimistsoonist T2 kulgeb mööda nimetatud tänavaid. Suur-Karja tänava lõik Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel on tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks. Määruse nr 30 § 7 lg 4 kohaselt jääb parkimistsooni tsooniga piirnev tänavalõik täies ulatuses. Seega on Suur-Karja tänava lõik (majade nr 5, 3, 1 ja 2 juures) Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel tsoonidega T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ning asub määruse nr 30 § 7 lg 4 mõtte kohaselt tsoonis T1 ja T2. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja eelkõige seda, et kaebajale on antud maksusoodustus tsoonis T2, siis võib ta sõiduki parkida tasuta Suur-Karja tänava lõigul (Väike-Karja ja Vana turu vahel) elamute Suur-Karja 5,3,1 ja 2 juures), mis on kahe tsooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks, mitte aga tasuta parkida Suur-Karja tänav 23 juures, mis ei ole tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ja mis asub täies ulatuses tsoonis T1 (vt skeem 3). Kuivõrd kaebajal puudus eeltoodust tulenevalt õigus parkida Suur-Karja tänav 23 juures, siis on ka vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane.
Piiritänavate mõiste on vastustaja II käesolevale kaebusele esitatud vastuses ka pikemalt lahti kirjutanud ning kohus ei pea vastavaid seisukohti vajalikuks korrata (vt vastustaja II seisukoht kaebusele p 4.1). Kohtu hinnangul on see mõiste vajadusel ka lubatud parkimiskoha väljaselgitamiseks üheselt arusaadav. Juhul, kui kaebajal on jätkuvalt selles osas küsimusi, siis saab ta need esitada vastustajatel. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kaebaja seda võimalust ka kasutanud (vt vastustaja II lisad). Kohus märgib, et juhul, kui tegemist oleks arusaamatu regulatsiooniga, siis oleks väga suure tõenäosusega kohtule esitatud suur arv kaebaja kaebusega sarnaseid kaebusi. Kohus seda täheldanud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et elaniku parkimistasu maksusoodustus vormistatakse elektrooniliselt ning selles on toodud soodustuse saaja elukoht ja sellele vastav parkimistsoon. Konkreetsete tänavate nimesid maksusoodustuses eraldi ei nimetata ning vastavat nõuet ei ole sätestatud ka Määruses nr 30 ega selle lisades. Kohus nõustub vastustajaga II ja leiab, et ka vastav asjaolu ei saa kaasa tuua Määruse nr 30 vastuolu PS § 13 kolmanda lausega, kuivõrd Määrus nr 30 on kohtu arvates piisavalt selge, et sellest üheselt aru saada. Kui isikule jääb maksusoodustuse saamisel midagi ebaselgeks, siis on isiku enda hoolsuskohustus selgitada välja kõik vajalikud asjaolud maksusoodustuse kasutamisel. Kohus nõustub vastustajaga II ka selles, et kui kaebaja ei saa aru Määruse nr 30 § 11 lg 2 sisust, siis ei tähenda see määruse vastuolu põhiseadusega. Lisaks ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tegemist asjakohase sättega, mille põhiseaduspärasus võiks mõjutada vaidlustatud viivistasuotsuse õiguspärasust. Nimelt sätestab Määruse nr 30 § 11 lg 2, et elukohale vastavaks parkimistsooniks loetakse määruse § 7 lõike 3 punktides 1-11 nimetatud parkimistsooni, mis vastab elaniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Juhul kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks oleva hoone paaris või paaritu number. Kuna kaebaja elukohaks on Xxxxxxxxx, siis vastab sellel parkimistsoon T2, mille üle vaidlust ei ole ning elukohale vastava parkimistsooni määramisel ei ole vajalik tugineda Määruse nr 30 § 11 lg 2 teisele lausele. Viidatud sätte põhiseaduspärasust oleks vajalik kontrollida juhul, kui vaidlus oleks kaebajale maksusoodustuse määramisel määratava parkimistsooni üle. Käesoleval juhul see nii ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks kaebaja vastavaid väiteid ka pikemalt käsitleda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.