3-17-121/59 - Planeerimine ja ehitus - Planeeringud - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

lahend.ee

3-17-121 jagamatu kinnistu omanikke, kuid ei hõlma kinnistute omanikke, mis võivad tekkida detailplaneeringu alusel Tuule kinnistu jagamise tulemusena neljaks krundiks ja mille tulemusena kasvab oluliselt kaebajale kuuluva kinnistu kasutamise koormus muu hulgas ka seetõttu, et detailplaneeringuga luuakse üldkasutatava maa otstarbega kinnistu, millele soovitakse rajada telkimisala, lautrikoht koos parkimisalaga ja ka tuletõrjeveemahuti. Sellest tulenevalt loodi detailplaneeringu kehtestamisega uus õiguslik olukord, kus varasemalt kitsalt piiritletud isikute ringi sisuliselt mitmekordistati ja lisati ka „avaliku“ kasutuse mõõde, mis eeldab kaebaja kinnistu kasutamist määramatu isikute arvu poolt. Kaebaja arvates peaks toimuma KSH eelhindamine paralleelselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Otsuse vastuvõtmisele eelnevalt ei teostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamist. KSH leidis aset pärast maavanema formaalset järelevalvemenetlust, kuigi 27.06.2007 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1 nõudis, et KSH eelhindamine toimuks paralleelselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Seega on kogu eelhindamise protsess olnud formaalne, mitte sisuline, mistõttu on kaebaja seisukohal, et vajalikku eelhindamist ei ole tegelikult läbi viidud. Eelnevale tuginedes leidis kaebaja, et tal on kaebuse esitamise õigus nii enda subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitsmiseks. Kaebaja arvates vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele ei eelnenud kohustuslikku maavanema järelevalvet. Formaalse järelevalve raames ei ole lahendust leidnud detailplaneeringu raames kuritegevuse riski suurendamise puudulik hindamine (subjektiivsete õiguste riive), planeeringualal ehituskeeluvööndi vähendamise kaalutlusvead (avalike huvide kaitse) ning linnalise keskkonna rajamise lubamine, mis tähendab suuremat koormust kaebaja kinnistule (subjektiivsete õiguste riive). Detailplaneeringu kehtestamise otsus on vastu võetud toimingupiirangut rikkudes, kuna otsuse vastusvõtmises osales volikogu liige, kes on müünud Tuule kinnistu detailplaneeringu algatamist taotlenud isikutele, olles sama kinnistu kuu aega varem ostnud. Seega esineb kaebajal põhjendatud kahtlus, et nimetatud volikogu liige praegustele omanikele koos lubadusega tagada valla poolt kinnistule vajalikud juurdepääsuteed. Kaebaja veendumusel ei tohtinud T. T kinnistu eelneva omanikuna osaleda hääletusel detailplaneeringu kehtestamise osas (subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks esitatud vastuväide). Kaebaja hinnangul rikuti detailplaneeringu otsuse vastuvõtmisel hääletuskorda. Esimese hääletulemuse kohaselt jäi detailplaneeringu kehtestamise otsus vastu võtmata, kuid T. T survestamisel viidi läbi teistkordne hääletamine, mille tulemusena tuli detailplaneeringu kehtestamise poolt piisav arv hääli. Kaebaja väitel tuli volikogu esimehe hääletulemuse muutmiseks läbi viia asjakohane haldusmenetlus, esitades esimese hääletulemuse kehtetuks tunnistamise põhjendused ning tagades muu hulgas puudutatud isikute õiguse olla ära kuulatud. Seda ei ole aga tehtud ja uus hääletus korraldati samal istungil T. T soovil (subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks esitatud vastuväide). Kaebaja arvates muutis vaidlusalune detailplaneering üldplaneeringut, kuid seda menetleti kui tavapärast planeeringut. Vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise hetkel oli üldplaneeringu kohaselt Tuule kinnistu ala maakasutuseks määratud „metsaala“, ent detailplaneeringu algatamistaotluse kohaselt soovisid huvitatud isikud maakasutuse sihtotstarbeks määrata „elamumaa“. Kehtestatud detailplaneering muutis sihtotstarbe osaliselt „elamumaaks“ ja osaliselt „sotsiaalmaaks“. Kuna Tuule kinnistu muutis sihtotstarbe osaliselt „elamumaaks“ ja „sotsiaalmaaks“, mõjutab see vahetult kaebaja kinnistu kasutust (need argumendid on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ka

3-17-121 seetõttu, et detailplaneering on elluviidav üksnes üldplaneeringus sätestatud Avijõe ehituskeeluvööndi laiuse vähendamisega 10m-lt 50-le (argumendid on esitatud avaliku huvi kaitseks). Kaebaja leiab, et vaidlusaluse detailplaneeringu tellijaks oli isik, kes seaduse järgi ei või olla üldplaneeringut muutva planeeringu tellijaks. Vastustaja algatas detailplaneeringu menetluse huvitatud isikute taotlusel ja huvides, ehkki planeeringu algatamise hetkel kehtinud planeeringuseaduse § 10 lg 6 sätestas keelu, mille alusel ei võinud eraõiguslik isik olla detailplaneeringu koostamise tellijaks, kui detailplaneering koostatakse vastuolus üldplaneeringuga. Kuna vaidlusalune detailplaneering on üldplaneeringut muutev ning seda nii kaebaja subjektiivsete õiguste riive kui ka avaliku huvi seisukohalt, on kaebuse põhjendused seoses detailplaneeringu tellijaks oleva isiku lubamatusega asjakohased mõlemal juhul. Vastustaja jättis nõuetekohaselt kaasamata detailplaneeringu menetlusse enne selle vastuvõtmist avalikkust ja piirinaabreid (sh kaebajat). Vaidlusalusele detailplaneeringule ei ole koostatud lähteseisukohti, samuti ei toimunud eskiislahendusi tutvustavat arutelu ega kaasatud piirkonna elanikke muul viisil detailplaneeringu sisulisse koostamisse enne selle vastuvõtmist (subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks esitatud vastuväide). Kaebaja leidis, et vastuvõetud detailplaneering jäi nõuetekohaselt kooskõlastamata ja detailplaneeringu vastuvõtmise eeldused olid täitmata. Vastuvõetud planeeringus esinesid vormivead. Samuti on vastuvõtmise otsus puudulik detailplaneeringu ala määratlemisel (subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks esitatud vastuväide). Lisaks jäi detailplaneering nõuetekohaselt avalikustamata, kuna esimene avalikustamise teade ei sisaldanud infot selle kohta, et detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Detailplaneering muudab ranna-ala üldplaneeringu asetuse põhimõtteid ja ehituskeeluvööndit, mistõttu eeldanuks avaliku väljapaneku teade sellekohast teavet. Teise avalikustamise osas on kaebaja arvamusel, et vastustaja jättis esimese avalikustamise käigus välja töötatud parandused detailplaneeringusse sisse viimata. Ülejäänud muudatusi ei ole puudutatud isikutega kooskõlastatud ega avalikustatud (subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks esitatud vastuväide). Lisaks väitis kaebaja, et vastustaja teostas KSH eelhindamise vaid vormiliselt, KSH otsus on olulistes, KeHJS § 33 lg-s 4 sätestatud küsimustes põhjendamata. Lohusuu Vallavolikogu on 17.05.2016 võtnud vastu KSH mittealgatamise otsuse. Selline otsus on kaebaja hinnangul põhjendamata ning vastustaja ei ole arvestanud mitme olulise kooslusega hinnangu andmisel. Vormiliselt on KSH otsuses hinnatud mitmeid keskkonda mõjutavaid asjaolusid, kuid sisuliselt hindamist pole toimunud mitmete oluliste küsimuste osas. Täielikult on jäänud väljaselgitamata, kuidas sellise järelduseni jõuti. Kaebaja arvates juba tulenevalt sellest, et telkimisala ja eramud rajatakse jõe vahetusse lähedusse, on vaja täpsemat analüüsi detailplaneeringu mõjust veekogule. Detailplaneeringu mõju hindamine Avijõele on oluline ka selle pärast, et Avijõgi on kogu ulatuses märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lisaks on rohe-vesihobu nii Eestis kui ka mujal Euroopas haruldane. Eeltoodud fakte ei ole KSH otsuses ja eelhinnangus kajastatud ega hinnatud. Kuivõrd mitmed olulised punktid on jäänud täielikult hindamata ja teiste puhul vaid pelgalt nenditud keskkonnamõju puudumist, ilma seda sisuliselt hindamata, on KSH otsus põhjendamata ja seetõttu õigusvastane.

3-17-121 maavanemale järelevalve teostamiseks detailplaneeringu dokumentatsiooni, mille tulemusena andis maavanem lähtuvalt planeerimisseaduse § 23 lg 1 p-st 2 detailplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku planeering kehtestada. Vastustaja on enne 17.05.2016 otsuse nr 35 vastuvõtmist edastanud selle otsuse eelnõu koos Tuule katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnanguga Keskkonnaametile, kes asus 28.04.2016 kirjas 6-5/16/139-2 seisukohale, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei olnud planeeritava tegevusega eeldatavalt KSH algatamine vajalik. Kuna Keskkonnaamet ei esitanud otsuse eelnõu nr 35 osas ühegi märkust, siis võib eeldada, et otsuses esinenud ebatäpsused ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist sedavõrd, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise asemel oleks tulnud algatada KSH. Sellel põhjusel on kaebaja väide KSH eelhindamise teostamata jätmise kohta alusetu. Kolmandad isikud Ü. ja K. V on Tuule katastriüksuse omanikena kinnistusraamatusse kantud 25.04.2007. Maaüksuse eelmine omanik perioodil 30.03.2007-25.04.2007 oli T. T. Kinnisasja üleminekul uuele omanikule lõpeb eelmise omaniku seotus kinnisasjaga, sh kohustused, õigused ja huvid. Kolmandad isikud ei ole T. T sugulased ega hõimlased, mistõttu ei saanud T. T otsuse vastuvõtmisel laieneda toimimispiirang korruptsioonivastase seaduse mõistes. Seega on alusetu kaebaja väide, et otsus on vastu võetud toimimispiirangut rikkudes. Vastustaja selgitusel detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisel tekkis väidetavalt segadus, sest protokollija ei saanud täpselt aru, kes oli poolt ja kes oli vastu. Viidi läbi uus hääletamine, mille tulemusel võeti otsus vastu lihthäälte enamusega. Kuna Lohusuu valla põhimääruses oli reglementeeritud, mitu korda võib hääletamist läbi viia, siis ei saa kaebaja väita, et otsus võeti vastu hääletamiskorda rikkudes. Otsuse vaidlustamise järgselt palus Lohusuu Vallavolikogu esimees A. A vallavolikogu liikmelt V. O kirjalikku selgitust selle kohta, millest tekkis segadus esimesel hääletamisel. V. O saatis 21.11.2016 vallavolikogu esimehele A. A seletuskirja, milles ta kirjutab, et: 19.10 toimunud Lohusuu Vallavolikogu istungil Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamise hääletamisel, hääletas ta (V. O), detailplaneeringu kehtestamise poolt. Eelnevast tulenevalt on vastustaja arvates kaebaja väide hääletuskorra rikkumise osas alusetu. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

14.Haldusasja menetluse käigus tekkis küsimus selles, kas kaebajal on üldse õigus vaidlustada Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 otsust nr 45. Kaebaja oli arvamusel, et tal on kaebeõigus nii riivatud subjektiivse õiguste kaitseks kui ka avaliku huvi kaitsmise eesmärgil. Kokkuvõttes olid kaebaja argumendid järgmised: 1) Viru Maakohtu 23.01.2015 määruses tsiviilasjas nr 213-52153 (kohus võtab tõendina haldusasja materjalide juurde) lähtuti eeldusest, et Tuule kinnistu on üks terviklik kinnistu, mistõttu nimetatud määrusega tagatud juurdepääs Tuule kinnistule puudutas vaid Tuule kinnistu kui jagamatu kinnistu omanikke; 2) Tuule kinnistu jagamise tulemusena mitmeks krundiks kasvab oluliselt kaebajale kuuluva kinnistu kasutamise koormus muu hulgas ka seetõttu, detailplaneeringuga luuakse üldkasutatava maa otstarbega kinnistu, millele soovitakse rajada telkimisala, lautrikoht, koos parkimisalaga ja ka tuletõrjeveemahuti. Avalike huvide kaitseks esitatud kaebuse osas oli kaebaja arvamusel, et otsuse vastuvõtmisele eelnevalt ei teostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamist. KSH leidis aset pärast maavanema formaalset järelevalvemenetlust, kuigi 27.06.2007 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1 nõudis, et KSH eelhindamine toimuks paralleelselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Täiendavalt märgib kohus, et nähtuvalt haldusasja materjalidest ei olnud detailplaneeringu kehtestamise ajal kaebajale kuuluv eratee kohalike teede nimekirjas, mistõttu ei saanud ta seonduvalt ehituseaduse muutmisega automaatselt avalikult kasutatavaks teeks. Nimelt poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ja vastustustaja vahel sõlmitud tee hooldamise leping oli lõpetatud. Samas pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja arvas Lohusuu Vallavolikogu 30.06.2015 määrusega nr 10 kaebaja eratee (Ülejõe tänav L3) kohalike teede nimekirjast välja ning hetkel on Ülejõe tn L3 tee teeregistis avalikult mittekasutava teena. Vaidlusaluse planeeringu kehtestamise ajaks ei ole erateele kehtestud sundvaldus. See asjaolu, et eratee oli kohalike teede nimekirjas detailplaneeringu algatamise või vastuvõtmise ajal ei puutu asjasse, kuna vastustajal esines materiaalõiguse kohaldamise aga samuti faktilistest ja õiguslikest asjaoludest lähtumise kohustus, mis esinesid detailplaneeringu kehtestamise ajal. 20.12.2016 seisuga ei olnud kaebaja eratee enam kohalike teede nimekirjas, mistõttu tulenevalt kohtupraktikast ei olnud 20.12.2016 vastustajal enam võimalust arvestada sellega, et kaebajale kuuluvat erateed saaks ta lugeda avalikult kasutatavaks teeks. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 otsust nr 45vosas millega jagati Tuule kinnistu neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Vaidlusaluse otsuse kohaselt jagatakse Tuule katastriüksus viieks maaüksuseks: neljaks elamumaa krundiks ja üheks üldkasutatava maa otstarbega maa üksuseks pindalaga 4715 m2. Elamukruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja 1-2 abihoone püstitamiseks. Vastustaja leidis, et kaebajal on tulenevalt Viru Maakohtu määrusest tsiviilasjas 2-13-52153 kohustus tagada juurdepääs Tuule kinnisasjale kõikidele kinnisasja omanikele, sh ka nende kinnisasjade omanikele, mis tekkivad detailplaneeringu alusel Tuule kinnistu jagamisel mitmeteks kruntideks. Juurdepääsu tagamise eest tasu määramisel arvestas maakohus detailplaneeringuga. Kolmandad isikud nõustusid selles küsimuses vastustajaga.

3-17-121 Kohtu hinnangul on õige vastustaja ja kolmanda isiku arvamus selle kohta, et Viru Maakohtu 23.01.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-13-52153 on otsustatud kaebaja eraomandis oleva eratee koormamise üle terve Tuule kinnistu (sh ka jagatud osas) omanike poolt kaebaja privaatsuse ja muude subjektiivsetele õigusele tulenevate negatiivsete tagajärgedega ja on määratud selle heastamiseks õiglase tasu, mida halduskohtu arusaama järgi peab maksma kinnistuni juurdepääsu saamise vastutasuks iga detailplaneeringu alusel jagatud Tuule kinnistu omanik. Nimelt tuleneb maakohtu lahendist, et Lohusuu vallavolikogu võttis 25.03.2009 vastu Tuule kinnisasja detailplaneeringu, mis näeb ette kinnisasja jagamise viieks krundiks, neist neli elamumaa sihtotstarbega ning üks sotsiaalmaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega. Järelikult pidas juurdepääsuõiguse määramisel maakohus silmas ka krundiks jagatud Tuule kinnistu tulevikus tekkivate omanikke, mitte ainult kolmandaid isikuid. Ühtlasi leidis maakohus, et juurdepääsu määramist ei takista asjaolu, et detailplaneeringu menetlus ei ole lõpule viidud. Omanikul on õigus pääseda oma maale, olenemata sellest, kas tegemist on maatulundusmaaga või elamumaaga. Eelnevat arvestades, et maakohtu lahendiga lubatud pääseda Tuule kinnistule selle igakordse omanikul, sh ka Tuule kinnistu jagamist detailplaneeringu alusel, ei ole kaebajal enam võimalust viidata subjektiivsete õiguste riivele (privaatasus, omandi õiguse riive jne) ja seetõttu ka vaidlustada Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 otsust nr 45 osas, millega toimus Tuule kinnistu jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Kohtu hinnangul on kaebaja riivatud õigused heastatud tema eratee kasutamise tasudega. Selles osas ei ole tegemist määratlemata isikute ringiga. Neljaks elamumaaks jagatud kruntide omanikud, kes võivad tekkida tulevikus, saaksid olla kaebajale hõlpsasti tuvastatavad ja nendelt eratee kasutamise eest tasu nõudmine ei saa kaebajale olla problemaatiline isikute rohkuse tõttu. Kohus rõhutab, et neljaks jagatud krundiks on kinnistutele lubatud detailplaneeringu järgi püstitada vaid üksikelamud, mitte korterelamud, mistõttu kaebaja õiguste riivet ei esine sellises mahus nagu kaebaja üritab kohtule ja menetlusosalistele näidata. Eratee hooldamise osas on kaebajal endiselt võimalus sõlmida vastustajaga tee hooldamise leping. Enda privaatsust saab kaebaja tagada aia püstitamisega nagu kõik teised kinnistu omanikud, kelle kinnistu kõrval kulgevad juurdepääsuteed teistele kinnistutele. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et kaebajale kuuluva eratee sihtotstarbeks on transiitmaa, mis omakorda eeldab seda, et tal esineb talumiskohustus. Seega, kaebaja väited seoses liikluskoormuse suurendamisega ja seetõttu ka kaebaja turvalisuse ja privaatsuse rikkumisega ei ole enam asjakohased vähemalt kruntide osas, mille sihtotstarve on elamumaa, kuna selle üle oli otsustatud tsiviilasja nr 2-13-52153 läbivaatamise raames. Pidades silmas, et kaebajale kuuluv eratee ei olnud detailplaneeringu kehtestamise ajaks kohalike teede nimekirjas, aga samuti seda, et tsiviilasja nr 2-13-52153 raames maakohtus kindlaksmääratud juurdepääsuõigused puudutavad ainult jagamisele kuuluvat Tuule kinnistu omanikke, mitte igaühe juurdepääsu õigusi, jaatab kohus kaebajal kaebeõigust Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 otsuse nr 45 vaidlustamise osas, millega otsustati luua Tuule kinnistu jagamisel üldkasutatava maa otstarbega Sambliku kinnistu, kuna tegemist on avalikult kasutatava maaga, milleni juurdepääs kaebajale kuuluva eratee kaudu ei ole tagatud maakohtu lahendiga nr 2-13-52153 ega ka muu avalik-õigusliku koormatisega (sundvaldus jne). Selles detailplaneeringu osas nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusaluse detailplaneeringuga riivatakse tema subjektiivseid õigusi, mida ei saa lugeda täies mahus hõlmatuks Tuule kinnistu omanike poolt juurdepääsu õiguse eest tasu maksmise kohustusega, aga samuti ka sellega, et kaebajale kuuluva eratee sihtotstarbeks on transiitmaa. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata tühistamiskaebuse osas, mis puudutab Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 otsuse nr 45 vaidlustamist seonduvalt

3-17-121 Tuule kinnistu jagamisega neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks.1 Kohus selgitab, et vaatab kaebuse sisuliselt läbi, lähtudes sellest aspektist, et kaebajal on kaebeõigus vaid detailplaneeringuga kehtestatud Sambliku kinnistu moodustamise osas, mille sihtotstarbeks on üldkasutatav maa. Lisaks eeltoodule ei jaata kohus kaebajal kaebeõigust esitada kaebus avalike huvide kaitseks. PlanS § 141 sätestab, et igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Eraldi planeerimisseadus vaide esitamise õigust ei reguleeri. Seega lähtub kohus üldseadusest. Nimelt sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Järelikult ei luba ei PlanS ega HMS enne kohtusse pöördumist populaarkaebusega esitada haldusorganile vaiet avalikke huvide kaitseks. Seega juhul, kui kaebaja leidis, et lisaks tema subjektiivsetele õigustele riivatakse avalikud huvid, oleks ta pidanud pöörduma koheselt halduskohtusse populaarkaebusega PlanS §-s 141 sätestatud tähtaja jooksul. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja vandeadvokaadist esindaja kaudu vastustajale vaide 9.11.2016. Seega oleks kaebaja pidanud pöörduma halduskohtusse populaarkaebusega hiljemalt 9.12.2016. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks 17.01.2017. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, aga samuti seda, et tulenevalt kohtupraktikast ei ennista kohus möödalastud menetlustähtaegu kui isikut esindab advokaat, peab kohus põhjendatuks lõpetada haldusasja menetlus populaarkaebuse osas vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-le 2. II

3-17-121 katastriüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku alles 11.08. – 25.08.2011 ehk peale detailplaneeringu vastuvõtmist. Vastustaja ei vaielnud selle üle, et enne detailplaneeringu vastuvõtmist jäi kaebaja PlanS v.r § 16 lg-st 1 tulenevalt menetlusse kaasamata. Võttes arvesse, et kavandatud detailplaneering puudutas kaebajat vähemalt osas, millega kavandati tagada juurdepääs kaebajale kuuluva eratee kaudu üldkasutatavaks mõeldud kinnistuni, oli kaebajal ilmselge nii õiguslik kui ka faktiline kokkupuude kavandatava detailplaneeringuga. Sellest tulenevalt tuleb pidada kaebajat huvitatud isikuks PlanS v.r § 16 lg-st 1 sätestatud tähenduses, millest ühtlasi tuleneb tema kaasamise kohustus planeeringu varasematesse etappidesse. Kaebaja oli menetlusse kaasatud peale detailplaneeringu vastuvõtmist ehk avaliku väljapaneku korraldamise staadiumis. Vastustaja kinnitusel teavitati kaebajat avaliku väljapaneku toimumisest eraldi. Lisaks on haldusasja materjalidest näha, et peale kaasamist on kaebaja aktiivselt võtnud planeeringu menetlusest osa ning muu hulgas esitas vastustajale omapoolsed vastuväited. Järelikult jäi kaebaja küll kaasamata enne detailplaneeringu vastusvõtmist planeerimismenetlusse, kuid tema kaasamine leidis aset hilisemas planeerimismenetluse staadiumis. Kaebaja ei ole selgitanud kohtule, et tema kaasamine peale planeeringu vastuvõtmist on olnud ebaefektiivne ning kui kaebaja oleks kaasatud planeerimismenetlusse varem oleks see mõjutanud planeerimismenetluse tulemust. Teisisõnu on kohus seisukohal, et antud juhul kaebaja kaasamata jätmine planeerimismenetlusse enne detailplaneeringu vastuvõtmist oli küll vastuolus PlanS v.r § 16 lg 1 ja seetõttu õigusvastane, kuid kaasamata jätmine ei võinud mõjutada planeerimismenetluse tulemust. Diskussioon lõpliku planeerimislahenduse üle oli tagatud ja kaebaja võttis sellest aktiivselt osa. Kaebajapoolsed ettepanekud ja vastuväited said vastustaja poolt nõuetekohaselt menetletud Seega ei ole vastustajapoolne menetlustoimingu rikkumine aluseks vaidlustatud osas detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Detailplaneeringu avalikustamine Kaebaja väitis, et detailplaneering jäi nõuetekohaselt avalikustamata, kuna detailplaneeringu esimese avalikustamise teade ei sisaldanud infot selle kohta, et detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Teise avalikustamise osas on kaebaja seisukohal, et vald jättis esimese avalikustamise käigus välja töötatud parandused detailplaneeringusse sisse viimata. Ülejäänud muudatusi ei ole puudutatud isikutega kooskõlastatud ega avalikustatud. Vastustaja vaidles vastu ja oli arvamusel, et detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut Avijõe ja Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi osas, kuid need muudatused ei ole käsitatavad üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et esimese avaliku väljapaneku avaldamise seisuga kuuluks kohaldamisele 01.07.2009 jõustunud PlanS muudatus. Kohus jääb eelnevalt võetud seisukoha juurde, et HMS § 5 lg-st 5 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt detailplaneeringu kehtestamisel tuleb lähtuda planeerimismenetluse alguses kehtinud õigusnormidest. Alates 01.07.2009.a jõustunud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduses puuduvad ka sellised rakendussätted, mis kohustasid juba algatatud detailplaneeringule kohaldama 01.07.2009 jõustunud seaduse muudatusi. Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud v.r. PlanS § 19 lg 1 kohaselt on avaliku väljapaneku kestvus detailplaneeringutel kaks nädalat. Seega, v.r. PlanS § 19 ei kohustanud vastustajat korraldama üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu avalikku väljapanekut kestvusega 4 nädalat. Samuti ei kohustanud v.r. PlanS § 18 lg 6 p 3 vastustajat kajastama avaliku väljapaneku teates infot muu hulgas selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

3-17-121 ettepanekut. Kaebaja oli detailplaneeringu avalikust väljapanekust personaalselt teavitatud. Kaebajal oli võimalus tutvuda kavandatava detailplaneeringuga ja vaielda sellele vastu. Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu kehtestamiseks täiendava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimiseks puudus vajadus. Haldusasja materjalide kohaselt toimus detailplaneeringu teine avalikustamine, mille käigus esitati 8 kirjalikku vastuväidet ja 2 ettepanekut. Hiljem, 10.10.2001 toimus ka avalik arutelu. Teistkordseks detailplaneeringu avalikustamiseks vajadus puudus, kuna detailplaneering oli jäänud kehtestamata ainuüksi juurdepääsutee puudumise tõttu, avalikkusele oli planeeringu menetlemise käigus tagatud nõuetekohane võimalus menetluses osalemiseks ja polnud teada olulisi muutunud asjaolusid, mis oleksid planeeringu avalikustamisest möödunud ajavahemikul aset leidnud (sh ei ole planeeritud territooriumil toimunud olulisi muudatusi, planeeringualale ei ole koostatud teisi planeeringuid ja muutunud ei ole ka puudutatud kinnistute omanike ring), siis ei olnud detailplaneeringu kehtestamiseks täiendava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimine põhjendatud ega vajalik. Seega, võttes arvesse eelpoolnimetatut, ei olnud vastustaja kohtu hinnangul kohustatud vastavalt korraldama uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Kohus ei nõustu kaebajaga, et aja möödumise tõttu tuli läbi viia uus detailplaneeringu menetlus. Kohus möönab, et kui detailplaneering kestab kaua, võiksid ilmuda teised isikud, kes oleks huvitatud detailplaneeringu menetlusest osavõtmisest. Samas leiab kohus, et pelgalt lähtuda hüpoteetilisest eeldusest, et võiksid tekkida teised huvitatud isikud, ei ole õige. Haldusasja materjalidest ega konkreetselt kaebusest ei ole näha, et pikka aega kestnud detailplaneeringu menetluse käigus oleks ilmunud uusi huvitatud isikuid. Vastustaja küll kaalus eelpoolnimetatud põhjusel korraldada uus avalik arutelu ja konsulteeris selles küsimuses maavanemaga. Maavanem asus 01.03.2016 kirjas nr 12-2/2016/809-3 seisukohale, et kui vastustajal on täiendavat informatsiooni uutest huvitatud isikutest või kui on ilmnenud uusi asjaolusid, mis vajaksid ilmtingimata avalikku arutelu, on see vastustaja otsustada. Maavanem aga rõhutas, et ainult möödunud ajale viitamine ei ole piisav alus seda teha. Eelnevat arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja oleks rikkunud detailplaneeringu avalikustamise osas menetlusnorme. Vastu võetud detailplaneeringu kooskõlastused ja vastuvõtmise eeldused Kaebaja väitis, et detailplaneering ei olnud enne selle vastuvõtmist nõuetekohaselt kooskõlastatud ja selle vastuvõtmise eeldused ei olnud täidetud. Enne planeeringu vastuvõtmist oli vastustajal detailplaneeringu kooskõlastamise kohustus. Nimelt, tulenevalt v.r. PlanS § 17 lg 3 p-st 2 enne planeeringu vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav maavanem või kohalik omavalitsus. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on rikkunud kooskõlastamise kohustust. Haldusasja materjalide kohaselt esitas vastustaja küll detailplaneeringu maavanemale kooskõlastamiseks, kuid selline menetlustoiming oli sooritatud peale seada, kui vastustaja võttis otsusega detailplaneeringu vastu. Vastustaja ei ole kaebaja väidet vastavate tõenditega ümber lükanud. Haldusasja materjalide kohaselt edastas vastustaja maavanemale 04.05.2009 kirjaga nr 7-1.2/190 kooskõlastamiseks juba vastu võetud detailplaneeringu, mis ühtlasi sisaldas ka üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kohus leiab, et 2009. aasta seisuga oli algatatud detailplaneering piisavalt kaua menetluses, mistõttu oleks vastustajal pidanud kujunema arusaam, et detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb ka üldplaneeringu muutmine ja sellisel juhul detailplaneeringu vastuvõtmine ilma maavanema kooskõlastuseta oleks formaalselt seadusvastane. Kohus nõustub vastustajaga selles, et enne detailplaneeringu vastuvõtmist jäi

3-17-121 planeering kooskõlastamata naabritega. Vastustaja ei ole selles osas esitanud kohtule ümberlükkavaid tõendeid. Pidades silmas, et maavanem siiski teostas vajalikku järelevalvet ja andis detailplaneeringule kooskõlastuse hilisemas planeerimismenetluse staadiumis, aga samuti seda, et puudutatud isikud kaasati menetlusse peale detailplaneeringu vastuvõtmist, ei ole kohtu arvates vastustaja eksimus menetlustoimingute sooritamise osas saatuslik HMS §-s 58 sätestatud tähenduses, kuna planeerimismenetluse lõplikku tulemust see ei mõjutanud. Vastu võetud detailplaneeringu vormivead Kaebaja arvas, et vastustaja eksis detailplaneeringu koostamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse § 9 lg 6 vastu, mis näeb ette, et detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsusest ei ilmne, kas, millisest hetkest ja mis kaalutlustel muudeti detailplaneeringu ala ulatust või kas, millisest hetkest ja mis kaalutlustel otsustas vald menetleda detailplaneeringut edasi vaid Tuule kinnistu ulatuses. Esinevad ka vormivead. Haldusasja materjalide kohaselt nõustus vastustaja kaebajaga, et detailplaneeringu lahendusel puudus illustreeriv joonis, kuid märkis, et see ei ole selline viga, mis oleks detailplaneeringu tühistamise aluseks. Kohus leiab, et kõik huvitatud isikud, sh ka kaebaja saaksid tutvuda detailplaneeringut puudutavate dokumentidega, sh ka detailplaneeringut lahendusi illustreerivat joonisega. Kohtu hinnangul ei saanud selline menetlusviga mõjutada lõplikku otsust. Üldplaneeringu muutmise ettepanek 27.06.2007 seisuga kehinud planeerimisseaduse (v.r. PlanS) § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Riigikohus leidis, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeeringu kehtestamisele eelneva menetluse õiguspärasus.2 Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007 detailplaneeringu algatamise otsuses nr 14 puuduvad üldplaneeringu muutmise ettepanekud. Kohus on seisukohal, et v.r. PlanS § 9 lg 7 ei kohusta haldusorganit detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise otsuses kajastama kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise aja seisuga ei saanud vastustaja olla kindel, kas algatatud detailplaneeringuga siiski muudetakse üldplaneeringut või mitte. Kohus leiab, et vastustajal oleks tulenevalt v.r. PlanS § 9 lg-lt 7 põhjendamiskohustus siis, kui tal oleks algusest peale selge, et esineb algatatud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus. Pelgalt arendajate taotlusest nähtav soov muuta üldplaneeringuga kehtestatud maa kasutamise sihtotstarvet, aga samuti ka hilisemates menetlusetappides vastustaja kinnitus üldplaneeringu muutmise vajadusest, ei anna kohtule alust asuda teistsugusele arvamusele. Seega vastustaja ei rikkunud menetlustoimingu põhjendamiskohustust. Detailplaneeringu tellija

Kaebaja leidis, et vaidlusaluse detailplaneeringu tellijaks oli lubamatult eraisik. Vastustaja selgitusel detailplaneeringu tellijaks oli Lohusuu Vallavalitsus ja planeeringu koostamist finantseerisid Tuule kinnistu omanikud. v.r. PlanS § 10 lg 6 sätestas, et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga. Kohus märgib, et Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007 otsuses nr 14 on kajastatud see, et detailplaneeringu algatajateks on füüsilised isikud, kes ühtlasi kannavad detailplaneeringu koostamise kulud (dtl 554). Lähteülesanne oli väljastatud kolmandate isikute nimele. Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 otsuse nr 45 kohaselt (detailplaneeringu kehtestamine) on detailplaneering üldplaneeringut muutev, sest looduskaitseseaduse § 40 lg 4 punkti 2 alusel loetakse ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu muutmiseks. Sama lause on olemas Lohusuu Vallavolikogu 17.05.2016 otsuses nr 35 (Tuule katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine, dtl 24). Lohusuu Vallavalitsuse 25.03.2009 otsusega nr 5 vastu võetud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering edastati 04.05.2009 kirjaga nr 7-1.2/190 Ida-Viru Maavalitsusele Kohus märgib, et Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007 otsuses nr 14 on kajastatud, et detailplaneeringu algatajateks on füüsilised isikud, kes ühtlasi kannavad detailplaneeringu koostamise kulud, kuid nimetatud otsusest ja detailplaneeringu lähteülesandest nr 8/07 ei ole näha detailplaneeringu koostamise üleandmist selle koostamise taotlejatele ega muudele eraõiguslikele isikutele. Võttes arvesse, et vastustaja juba 2007. a alustatud detailplaneeringuga soovis muuta varem üldplaneeringuga kehtestatud maa otstarvet, oli ta algusest peale teadlik, et detailplaneeringuga kavatakse muuta üldplaneeringut, mistõttu ei pidanud ta alustama detailplaneeringut kolmandate isikute taotlusel. Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et kogu detailplaneeringu menetlust juhtis vastustaja ning langetas ise muu hulgas detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused, ei saanud PlanS § 10 lg 6 rikkumine sisuliselt mõjutada lõplikku otsust.

Kaebaja väitis, et KSH ei toimunud õiguspäraselt. Nimelt leidis kaebaja, et KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda koos detailplaneeringu algatamisega ja KSH algatamise korral menetleda seda koos detailplaneeringu menetlusega. Samuti leidis kaebaja, et vastustaja oleks pidanud alustama KSH. Kohus nõustub kaebajaga, et KSH algatamise vajalikkust kaalus vastustaja alles peale detailplaneeringu vastuvõtmist. 27.06.2007 seisuga kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1 kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja algatab keskkonnamõju strateegilise hindamise üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul peetakse strateegilise dokumendi all detailplaneeringu vastuvõtmise otsust. Võimalik ei ole, et koheselt detailplaneeringu algatamisega oleks vastustaja kohustatud kaaluma KSH algatamise või algatamata jätmise üle, kui ei ole veel teada, kas detailplaneering võetakse vastu ja mis kujul. Samas märgib kohus, et PlanS ei kohusta vastustajat otsustama KSH algatamise üle koos detailplaneeringu menetluse algatamisega. Kohtu arvates oluline on see, et KSH algatamise või algatamata jätmise üle otsustatakse enne detailplaneeringu kehtestamist. KSH algatamise vajadus ei pruugi olla detailplaneeringu menetluse läbiviijale koheselt ära tuntav ja vajadus selle üle võib tekkida alles peale detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamist. KSH algatamata jätmine oli vastustaja poolt põhjalikult kaalutletud 17.05.2016 otsuses nr 35. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, ei ole vastustajale etteheidetav, et KSH algatamata jätmise otsus langetati peale detailplaneeringu vastuvõtmist. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud alustama KSH. Haldusasja materjalide kohaselt edastas vastustaja KSH algatamata jätmise otsuse ja KSH eelhinnangu projekti arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, kes asus 28.04.2016 kirjas nr 6-5/16/139-2 seisukohale, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole KSH algatamine vajalik. Kohus märgib, et ei ole tuvastanud, et Keskkonnaametile edastatud otsuse projektis ja vastustaja poolt 17.05.2016 vastu võetud otsuses nr 35 esitatud faktilised asjaolud oleksid erinevad. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et vastustaja kinnitusel ei kaasne detailplaneeringuga selliseid tegevusi nagu veetaseme, ja veekogu loodusliku sängi ning hüdroloogilise režiimi muutmist. Seega, see asjaolu, et Avijõgi on kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaigaks olev veekogu, ei anna alust arvata, et oleks eelnev keskkonnamõju hindamine vajalik ka seoses eelpoolnimetatud asjaoluga. Vajalik ei olnud ka hinnata KSH eelhinnangus mõju rohe-vesihobu loomaliigile, kuna Tuule katastriüksuse piirid ei ulatu Avijõe hoiuala piirideni. Hääletamine Kaebaja väitis, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud hääletuskorda. Kohus tegi kindlaks, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et esimese hääletustulemuse kohaselt jäi detailplaneering kehtestamata. Tulenevalt hääletamise protokollidest esimesel hääletusel oli 3 häält poolt, 3 häält vastu ja 2 erapooletut häält, teisel hääletamisel 4 häält poolt, 3 häält vastu ja 1 erapooletu hääl. Teise hääletamise tulemuste alusel loeti detailplaneering kehtestatuks. Teine hääletamine järgnes esimesele mõne minutise vaheaega. Toimunud kohtuistungil andsid tunnistajad volikogus toimunud hääletamise osas ütlusi.

3-17-121 Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 seisuga kehtinud määruse nr 14 „Lohusuu valla põhimäärus“ § 9 punkt 19 sätestas, et õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. Seega on volikogul pädevus ise otsustada testkordse hääletamise üle. Vastustaja selgituste kohaselt selgus esimesel hääletamisel segadus ja sellel põhjusel otsustati korraldada teistkordset hääletamist. Istungi juhatajaks oli valitud T. T, mistõttu oli ta volitatud algatama testkordset hääletamist. Haldusaja materjalide kohaselt ei ole keegi istungil olevatest volikogu liikmetest selle vastu vaielnud. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud edasi lükkama hääletamise järgmisele volikogu istungile. Kohtu jaoks on määrav ja oluline lõppkokkuvõttes see, et teisel hääletamisel otsustas üks volikoguliige, kes esimesel hääletamisel jäi erapooletuks, hääletada detailplaneeringu kehtestamise poolt ja kinnitas hiljem ka kirjalikult enda tahteavaldust. Toimingupiirang Kaebaja juhtis tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on vastu võetud toimingupiirangut rikkudes, kuna detailplaneeringu kehtestamisel osales volikogu liige, kes oli müünud Tuule kinnistu detailplaneeringu algatamist taotlenud isikutele 500 000 krooni eest, olles sama kinnistu kuu aega varem ostnud 50 000 krooni eest. Kaebaja hinnangul esines vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 17 lg-le 5 ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-le 11 T. T toimimispiirang. Kohus nõustub kaebajaga. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 25.04.2007 on kinnistusraamatusse 16.04.2007. a asjaõiguslepingu alusel Tuule maaüksuse omanikuna sisse kantud Ü. ja K. V (kolmandad isikud). Kuni selle ajani oli Tuule maaüksuse omanikuks T. T. T. T sai kinnistu omanikuks 12.03.2007 sõlmitud asjaõiguslepinguga. T. T ostis kinnistu 50 000 krooni eest ASlt Metsäliitto Eesti. Üks kuu hiljem ehk 16.04.2007 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel müüs T. T. kinnistu edasi kolmandatele isikutele 500 000 krooni eest. T. T oli Lohusuu Vallavolikogu liige perioodil 20.10.1996-25.10.2017. Seega Tuule kinnistu ostu-müügi tehingu sooritamisel oli T. T volikogu liige (ametiisik). KVS §-st 11 tulenevalt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt on seatud isikuks KVS tähenduses isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Halduskohus on seisukohal, et T. T ei oleks pidanud tulenevalt KOKS § 17 lg-st 5 ja KVS § 11 lg 1 p-st 3 osa võtma detailplaneeringu kehtestamise hääletamisest või pidi vähemalt jääma hääletamisel erapooletuks isikuks. Kohus ei nõustu vastustajaga, et T. T poolt Tuule kinnistu müümisega ühtlasi ka lõppes tema isiklik huvi detailplaneeringu kehtestamise vastu. Seda kinnitavad Tuule kinnistu ostu-müügi tehinguga seotud asjaolud (kinnistu edasimüük kolmandatele isikutele 10 korda suurema hinnaga). Ilmselgelt oli T. T poolt antud kolmandatele isikutele mingid lubadused kinnistu tulevikus kasutamise kohta, mis olid neile piisavalt usutavad selleks, et soetada metsamaa kõrgendatud hinnaga. Olles tol hetkel vallavolikogu liige oleks T. T võimeline selliseid usutavaid lubadusi andma/täitma. Seega kohtu hinnangul ja

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Sarnased lahendid

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT