Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 23.02.2022, Tartu 3-17-121 I.L.i kaebus Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45 „Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ ja 20.12.2016. a vaideotsuse nr 53 tühistamiseks ning Tuule katastriüksuse KSH eelhindamise uueks läbiviimiseks Tartu Halduskohtu 07.04.2021. a otsus I.L.i apellatsioonkaebus ja Mustvee valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I.L. Volitatud esindaja v.adv. Andrei Svištš Vastustaja Mustvee vald Kolmandad isikud K.V. Ü.V.
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.L.i apellatsioonkaebus osas, millega taotletakse Tartu Halduskohtu 07.04.2021. a otsuse resolutsiooni p 5 osas uue otsuse tegemist ning vastustaja kohustamist Tuule katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise uuesti läbiviimiseks, läbi vaatamata.
2.Rahuldada I.L.i apellatsioonkaebus ülejäänud osas. Tühistada Tartu Halduskohtu 07.04.2021. a otsuse p-d 3-6. Teha vastavas osas uus otsus, millega rahuldada I.L.i kaebus ning tühistada Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsus nr 45 „Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ ja 20.12.2016. a vaideotsus.
3.Jätta Mustvee valla apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Mõista Mustvee vallalt I.L.i kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud summas 4800 (neli tuhat kaheksasada) eurot.
Mõista Mustvee vallalt I.L.i kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 2782 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 25.03.2022 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.L. elab Ida-Virumaal Mustvee (endine Lohusuu) vallas Separa külas xxx kinnistul (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) ning talle kuulub tee nimetusega „Xxx“ (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx), mille kaudu on võimalik pääseda kinnistule aadressiga Tuule, Separa küla, Mustvee vald, registriosa nr xxx, katastritunnus xxx (edaspidi „Tuule kinnistu“) ning sellest 13.02.2007 eraldatud kinnistule aadressiga Xxx, Separa küla, Mustvee vald, registriosa nr xxx, katastritunnus xxx (edaspidi „Xxx kinnistu“). Enne eraldamist oli kogu kinnistu nimetuseks „Xxx“.
2.12.03.2007. a asjaõiguslepinguga omandas Tuule kinnistu T. Tomson. T. Tomson ja tema abikaasa S. Tomson võõrandasid Tuule kinnistu 16.04.2007. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga Ü. V. ja K. V.
3.Lohusuu Vallavolikogu algatas 27.06.2007. a otsusega nr 14 (lähteülesanne nr 8/07) detailplaneeringu Lohusuu vallas Separa külas asuvatel Xxx ja Tuule katastriüksustel. Otsuse kohaselt detailplaneeringu algatamise taotlejad (K. V. ja Ü. V.) kannavad kõik detailplaneeringu koostamise kulud. Lähteülesande p 8 kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärk maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine maa-ala kruntideks jagamisel.
4.Lohusuu Vallavolikogu võttis 25.03.2009. a otsusega nr 5 Tuule kinnistu detailplaneeringu vastu ja suunas selle avalikule väljapanekule.
5.Viru Maakohus määras 23.01.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-52153 Tuule kinnisasja omanikele, nende pereliikmetele ja külalistele ning kinnisasja või selle omanikke teenindavatele isikutele tähtajatu ja ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja transpordivahendiga avalikult kasutatavale teele üle Xxx kinnisasja.
6.Lohusuu Vallavalitsus edastas 08.03.2016. a kirjaga nr 7-1.2/187 Tuule katastriüksuse detailplaneeringu Ida-Viru maavanemale järelevalve teostamiseks.
7.Ida-Viru maavanem andis 01.04.2016. a kirjaga nr 12-2/2016/1077-2 Tuule detailplaneeringu planeeringulahendusele heakskiidu ja tegi ettepaneku planeering kehtestada.
8.Keskkonnaamet (KKA) teatas 28.04.2016. a kirjas nr 6-5/16/139-2, et Tuule katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
9.Lohusuu Vallavolikogu otsustas 17.05.2016. a otsusega nr 35 mitte algatada Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007. a otsusega nr 14 algatatud Tuule katastriüksuse detailplaneeringu KSH-d. Otsusele oli lisatud Tuule katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang.
10.Lohusuu Vallavolikogu kehtestas 19.10.2016. a otsusega nr 45 Tuule katastriüksuse detailplaneeringu, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse (PlanS) § 130 lg 2 p 2, § 139 lg 1, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 1, planeerimisseaduse (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis, PlanS v.r) § 24 lg 3. Otsuse kohaselt näeb detailplaneering ette Separa külas asuva 3,35 ha suuruse maatulundusmaa sihtotstarbega Tuule katastriüksuse jagamise viieks maaüksuseks: neljaks elamumaa krundiks – 2942 m2 suurune Tuule maaüksus, 8711 m2 suurune Käbi maaüksus, 10346 m2 suurune Oksa maaüksus ja 6817 m2 suurune Sisaliku maaüksus – ning üheks üldkasutatava maa otsustarbega Sambliku maaüksuseks pindalaga 4715 m2. Elamukruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja 1-2 abihoone püstitamiseks, kusjuures krundi maksimaalne ehitusalune pind on Sisaliku krundil 295 m2 ja ülejäänud kolmel krundil 500 m2, hoonete suurim korruselisus on 2 ja maksimaalne kõrgus 9 m maapinnast. Juurdepääs planeeringualale tagatakse Lohusuu aleviku Ülejõe tänava kaudu läbi Xxx katastriüksuse (xxx) ning planeeringualale kavandatud juurdepääsuteed koormatakse juurdepääsu tagamiseks vajalike servituutidega. Üldkasutatavale Sambliku maaüksusele on kavandatud avalik juurdepääs Avijõele, telkimisala ja lautrikoht koos parkimisalaga ning tuletõrjeveemahuti. Otsuses märgitakse, et kuigi detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut Avijõe ja Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi osas, ei ole need muudatused käsitatavad üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas (planeeritud maaüksuste sihtotstarbed, kruntide suurused, hoonestuse kaugus krundipiirist, korruselisus jms). Detailplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused ja planeeringu üle järelevalvet teostanud Ida-Viru maavanema heakskiidu. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel ei ole detailplaneeringus tehtud planeeringu põhilahendusi muutvaid ja täiendavaid kooskõlastusi nõudvaid parandusi ega täiendusi. Huvide vastasseisu kaaludes, pidas vallavolikogu detailplaneeringu kehtestamisega seotud avalikku huvi planeeringulahendusele vastuväiteid esitanud isikute ümbritseva elukeskkonna muutumatuna säilitamise huvist ja Xxx kinnisasja omaniku omandiõiguse riivest olulisemaks.
11.I.L. esitas 09.11.2016 vaide Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45 ja 17.05.2016. a otsuse 35 kehtetuks tunnistamiseks ning KSH eelhindamise uueks läbiviimiseks.
12.Lohusuu Vallavolikogu jättis 20.12.2016. a vaideotsusega nr 53 I.L.i vaide rahuldamata.
13.I.L. esitas 17.01.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45, 17.05.2016. a otsuse nr 35 ja 20.12.2016. a vaideotsuse nr 53 tühistamiseks ning Tuule katastriüksuse KSH eelhindamise uueks läbiviimiseks kohustamiseks. Kaebaja põhjendused: 1) Maavanem jättis tähelepanuta detailplaneeringule esitatud vastuväited ega kontrollinud planeeringu vastavust õigusaktidele. Ärakuulamist ei toimunud. 2) T. Tomsonil oli keelatud volikogu hääletusel ja otsuse vastuvõtmisel osaleda. Rikuti hääletuskorda. 3) Detailplaneering muutis üldplaneeringut. Detailplaneeringu tellijaks oli isik, kes ei või olla üldplaneeringut muutva planeeringu tellijaks. Avalikkust ja piirinaabreid ei kaasatud detailplaneeringu menetlusse enne selle vastuvõtmist. Detailplaneering jäi nõuetekohaselt kooskõlastamata ja selle vastuvõtmise eeldused olid täitmata. Detailplaneering jäi nõuetekohaselt avalikustamata. KSH-d ei toimunud. Kaalumata jäeti KSH koostamise vajalikkus detailplaneeringu algatamisel. 4) Vormiliselt on KSH otsuses hinnatud mitmeid keskkonda mõjutavaid asjaolusid, kuid sisuliselt hindamist ei toimunud mitmetes olulistes küsimustes. Detailplaneeringu mõju hindamine Avijõele on oluline, sest Avijõgi on märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lisaks on rohe-vesihobu nii Eestis kui ka mujal Euroopas haruldane. Eeltoodut ei ole KSH otsuses ja eelhinnangus kajastatud ega hinnatud.
14.Vastustaja vaidles hiljem täiendatud vastuses kaebusele vastu.
15.Tartu Halduskohus jättis 21.11.2017. a määrusega läbi vaatamata kaebuse Lohusuu Vallavolikogu 17.05.2016. a otsuse nr 35 tühistamisnõude osas. Kohus määras uueks vastustajaks Mustvee valla.
16.Tartu Halduskohus rahuldas 06.03.2018. a otsusega kaebuse osaliselt; tühistas Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45; muus osas jättis kaebuse rahuldamata; mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1319,95 eurot ja ülejäänud menetluskulu jättis kaebaja enda kanda. Kohus leidis, et kuna vastustaja rikkus toimingu tegemise piirangut, detailplaneeringu kooskõlastamise kohustust, kaasamiskohustust, detailplaneeringut rahastas eraisik, detailplaneeringu lahendusel puudus illustreeriv joonis, siis on 19.10.2016. a otsus nr 45 formaalselt õigusvastane. Detailplaneeringu kehtestamine oli sisulises vastuolus KOKS § 17 lg-ga 5 ja KVS § 11 lg 1 p-ga 3.
17.Mustvee vald esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
18.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19.12.2019. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt; tühistas Tartu Halduskohtu 06.03.2018. a otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et kuna Tuule kinnistu omanik(ud) ei ole menetlusse kaasatud, rikkus kohus oluliselt menetlusnormi. Ka tuleb halduskohtul asja uuesti arutades eristada, millises osas ta kontrollib subjektiivse õiguse ja millises osas avalike huvide rikkumist. Halduskohtul tuleb toimingupiirangu rikkumise aluseks olevad asjaolud uuesti tuvastada ja anda neile uus õiguslik hinnang. Ka tuleb halduskohtul selgitada, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasusele hääletuskorra rikkumisega otsuse vastuvõtmisel.
19.Tartu Halduskohus lõpetas 07.04.2021. a otsusega kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse populaarkaebuse osas (resolutsiooni p 2); rahuldas kaebuse osaliselt tühistamiskaebuse osas ning tühistas Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45 ja 20.12.2016. a vaideotsuse nr 53 Sambliku kinnistu osas (resolutsiooni p 3); jättis muus osas tühistamiskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4); jättis kohustamiskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 5); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2405,66 eurot (resolutsiooni p 6). Otsuse põhjendused: 1) Arvestades, et Viru Maakohtu 23.01.2015. a määrusega nr 2-13-52153 lubati pääseda Tuule kinnistule selle igakordsel omanikul ka pärast Tuule kinnistu jagamist detailplaneeringu alusel, ei ole kaebajal võimalust viidata subjektiivsete õiguste riivele (privaatsus, omandiõiguse riive jne) ja seetõttu vaidlustada 19.10.2016. a otsust nr 45 osas, millega toimus Tuule kinnistu jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Selles osas kaebeõiguse puudumise tõttu jäi tühistamiskaebus rahuldamata. Kaebajal on kaebeõigus detailplaneeringuga kehtestatud Sambliku kinnistu moodustamise osas, mille sihtotstarbeks on üldkasutatav maa. 2) Kaebaja kaasamata jätmine planeerimismenetlusse enne detailplaneeringu vastuvõtmist oli vastuolus PlanS v.r § 16 lg-ga 1 ja seetõttu õigusvastane, kuid kaasamata jätmine ei võinud mõjutada planeerimismenetluse tulemust. Diskussioon lõpliku planeerimislahenduse üle oli tagatud ja kaebaja võttis sellest aktiivselt osa. Kaebajapoolsed ettepanekud ja vastuväited said vastustaja poolt nõuetekohaselt menetletud. Seega ei ole vastustajapoolne menetlustoimingu rikkumine aluseks vaidlustatud osas detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. 3) PlanS v.r § 19 ei kohustanud vastustajat korraldama üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu avalikku väljapanekut kestvusega 4 nädalat. Samuti ei kohustanud PlanS v.r § 18 lg 6 p 3 vastustajat kajastama avaliku väljapaneku teates infot selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu kehtestamiseks täiendava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimiseks puudus vajadus. Vastustaja ei rikkunud detailplaneeringu avalikustamise osas menetlusnorme. 4) Vastustaja rikkus kooskõlastamise kohustust. Kuna maavanem teostas järelevalvet ja andis detailplaneeringule kooskõlastuse ning puudutatud isikud kaasati menetlusse peale detailplaneeringu vastuvõtmist, ei mõjutanud see planeerimismenetluse lõplikku tulemust. 5) Kuigi detailplaneeringu lahendusel puudus illustreeriv joonis, ei saanud selline menetlusviga mõjutada lõplikku otsust. 6) Vastustaja ei rikkunud menetlustoimingu põhjendamiskohustust. 7) Vallavolikogu 27.06.2007. a otsusest nr 14 ja detailplaneeringu lähteülesandest nr 8/07 ei ole näha detailplaneeringu koostamise üleandmist selle koostamise taotlejatele ega muudele eraõiguslikele isikutele. Arvestades, et detailplaneeringu menetlust juhtis vastustaja ning langetas detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused, ei saanud PlanS v.r § 10 lg 6 rikkumine sisuliselt mõjutada lõplikku otsust. 8) 26.03.-27.12.2007 kehtinud PlanS ei näinud ette võrreldes hilisemate PlanS-i muutmistega üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise menetluses erisusi tavalisest detailplaneeringu menetlusest. Seega on alusetu kaebaja väide, et PlanS v.r § 9 lg-st 7 tuleneva põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu läks kogu detailplaneeringu kehtestamise menetlus valesse suunda. 9) PlanS ei kohusta vastustajat otsustama KSH algatamise üle koos detailplaneeringu menetluse algatamisega. KSH algatamata jätmist on põhjalikult kaalutletud 17.05.2016. a otsuses nr 35. Ei nõustu kaebajaga, et vastustaja pidanuks alustama KSH. Detailplaneeringuga ei kaasne veetaseme ja veekogu loodusliku sängi ning hüdroloogilise režiimi muutmist. Asjaolu, et Avijõgi on kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olev veekogu, ei anna alust arvata, et eelnev keskkonnamõju hindamine oleks vajalik. Vajalik ei olnud ka hinnata KSH eelhinnangus mõju rohe-vesihobu loomaliigile, kuna Tuule katastriüksuse piirid ei ulatu Avijõe hoiuala piirideni. 10) Volikogul on pädevus ise otsustada teistkordse hääletamise üle. Istungi juhatajaks oli valitud T. Tomson, mistõttu oli ta volitatud algatama teistkordset hääletamist. 11) T. Tomson oli Lohusuu Vallavolikogu liige perioodil 20.10.1996-25.10.2017. Seega Tuule kinnistu ostu-müügi tehingu sooritamisel oli T. Tomson volikogu liige (ametiisik). T. Tomson ei oleks pidanud tulenevalt KOKS § 17 lg-st 5 ja KVS § 11 lg 1 p-st 3 osa võtma detailplaneeringu kehtestamise hääletamisest või pidi vähemalt jääma hääletamisel erapooletuks isikuks. Ilmselgelt olid T. Tomsoni poolt antud kolmandatele isikutele mingid lubadused kinnistu tulevikus kasutamise kohta, mis olid neile piisavalt usutavad selleks, et soetada metsamaa kõrgendatud hinnaga. Kui T. Tomson oleks järginud seadusest tulenevat toimingu sooritamise piirangut ega oleks võtnud hääletamisest osa või oleks jäänud erapooletuks, siis ei oleks tulenevalt KOKS § 45 lg 5 esimesest lausest teistkordsel hääletamisel detailplaneeringu kehtestamise otsust vastu võetud. 12) Kohustamisnõude osas jäi kaebus rahuldamata, kuna kohus ei tuvastanud rikkumist (kohtuotsuse p 15 ).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
20.I.L. esitas 03.12.2020 apellatsioonkaebuse ja 31.05.2021 täpsustuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.04.2021. a otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 ning teha uus otsus, millega tühistada Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsus nr 45 ja 20.12.2016. a vaideotsus nr 53 ning kohustada vastustajat Tuule katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhindamise uueks läbiviimiseks. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja põhjendused:
1) Kohus leidis ebaõigesti, et kaebajal ei ole kaebeõigust 19.10.2016. a otsuse nr 45 tervikuna vaidlustamiseks. Arvestada tuleb, et tsiviilasjas nr 2-13-52153 ei otsustatud Tuule kinnistule ehitusõiguse andmist. Juurdepääsu otsustamise lahendamiseks ei olnud oluline, kas kinnistule on kehtestatud detailplaneering või milline on kinnistu kasutamise sihtotstarve. Kuna sisulise otsuse kaebaja omandi ja privaatsusõiguse ulatuse kohta tegi vastustaja 19.10.2016. a otsuses nr 45, siis on kaebajal õigus nõuda selle kohtulikku kontrolli. Ka kasvab otsuse nr 45 tagajärjel isikute hulk, kes üle kaebaja kinnistu lähevad. Järelikult väheneb märkimisväärselt kaebaja vabadus omandi kasutamise üle otsustada ja privaatsus, kulub teekinnistu pinnakate, tõuseb müra ja vibratsiooni tase kaebaja kodu lähedal. Hüvitise maksmise fakt ei muuda omandiriivet Vallavolikogu protokollist ei nähtu, et keegi vallavolikogu liikmetest oleks vaidlustanud esialgset hääletustulemust või hääletamise läbiviimise korda. KOKS ega põhimäärus ei näinud ette, et volikogu istungi protokoll peaks kajastama iga otsuse juures hääletajate nimesid. olematuks. Kohtu poolt mahult ja sisult uue planeeringulahenduse kehtestamine on vastuolus HKMS § 158 lg 3 ls-st 3 tuleneva keeluga teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti PlanS v.r § 9 lg-t 7, kui leidis, et vastustaja ei rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustajal tuli detailplaneeringu vastuvõtmise etapis kaaluda, kas üldplaneeringu muutmisel on jätkuvalt tagatud avalikud ja erahuvid. Olukorras, kus vastuvõtmise korraldus ei sisalda ühtegi viidet üldplaneeringu muutmisega kaasnevatele tagajärgedele, ei ole võimalik veenduda, et detailplaneeringu vastuvõtmine toimus õiguspäraselt. 4) Kohus jättis arvestamata, et kordushääletuse otsustas T. Tomson ainuisikuliselt. Lohusuu valla põhimääruse kohaselt samas küsimuses kordushääletuse läbiviimise üle otsustamise õigus on vallavolikogul. Põhimääruse § 9 p 19 võimaldab erandina samas küsimuses kordushääletust, kui vaidlustatud on hääletamise tulemused. T. Tomson viis kordushääletuse vastuolus põhimäärusega läbi, et saavutada hääletamisel iseendale sobiv tulemus. 5) Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu järeldustega seoses kaebaja väidetega puudulikust maavanema järelevalvest; seoses asjaoluga, et üldplaneeringut muutva planeeringu tellijaks oli isik, kes planeeringu algatamise hetkel kehtinud seaduse kohaselt ei võinud selleks olla; avalikkuse ja piirinaabrite (s.j kaebaja) kaasamata jätmisest enne detailplaneeringu vastuvõtmist; detailplaneeringu kooskõlastamata jätmisest; detailplaneeringu vormivigadest; detailplaneeringu nõuetekohaselt avalikustamata jätmisest; KSH eelhindamise teostamata jätmisest ning palus ringkonnakohtul enda seisukohti uuesti hinnata.
21.Mustvee vald esitas 07.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.04.2021. a otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 6 ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendused: 1) Kohtuotsusest ei selgu, kuidas rikub Tuule katastriüksuse detailplaneeringuga kehtestatud Sambliku maaüksus kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole piirinaaber. Sambliku maaüksusele on planeeritud ka tuletõrjeveevõtu mahuti, mis on tuleohutuse seisukohast oluline kõrvalasuvatele kinnistutele. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti KVS § 11 lg 1 p-i 3 ja KOKS § 17 lg-t 5. T. Tomson ei ole Tuule kinnistu omanikuga seotud isik. Kohus tugines otsuse tegemisel oletustele, mitte tõenditele. 3) Ainult ostuhinnast kõrgema hinnaga edasimüük ei anna põhjendust, et T. Tomson võis ostu-müügi lepingu ajal anda lubadusi detailplaneeringu kehtestamiseks volikogus. T. Tomson ei ole nõustunud väitega, et ta andis Tuule kinnistu müügil ostjatele lubadusi edaspidiseks detailplaneeringu kehtestamiseks. Lubaduste mitteandmist on kinnitanud ka Tuule kinnistu omanikud. Tõendatud ei ole väide, et T. Tomson sundis volikogu istungil kedagi hääletamisele.
22.I.L. palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastuse põhjendused:
1) Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kaebeõiguse tekkimiseks subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne (3-17-1930/93, p 13) ning naaberkinnisasjast tulenevate mõjude hindamiseks ei pea olema tegemist ilmtingimata ühist piiri omavate kinnisasjadega (3-2-1-12-11, p 21). Kohus on Sambliku maaüksuse osas kaebaja subjektiivsete õiguste riivet otsuses põhjendanud (otsuse lk 8). 2) Vastustaja vastuväide T. Tomsoni seotud isikuks mitteolemise kohta on asjakohatu. Kohus ei tuginenud otsuses seotud isikutele viitava toimingupiirangu sättele (KVS § 11 lg 1 p 1, 2). Korruptsiooniohust teadmist ei ole vastustaja vaidlustanud. KVS § 11 lg 1 p 3 ei eelda korruptsiooni ümberlükkamatut olemasolu. KVS § 11 lg 1 p 3 kohaldamiseks piisab, kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist. T. Tomsonile pidi olema selgelt tajutav ja mõistetav, et avalikule huvile võis kahjulikult mõjuda (ka mõjus) edasimüügist tekkiv kuvand ja arusaam, et 10-kordse hinnatõusu taga ei olnud tegelik Lohusuu valla kinnisvaraturu olukord, vaid T. Tomsoni võimalikud lubadused müügijärgselt algatatud detailplaneeringu edukaks menetlemiseks. 3) T. Kivi ja E. Hinno tunnistajatena kinnitasid T. Tomsoni aktiivset osalemist volikogu hääletamisel, s.h esialgu erapooletuks jäänud V. Ossipenko veenmist, et hääletuse uuesti läbiviimisel tuleb hääletada detailplaneeringu kehtestamise poolt. T. Kivi ja E. Hinno poolt volikogu istungil ja ka tunnistajana ülekuulamisel avaldatu kinnitab korruptsiooniohu esinemist. Volikogu 19.10.2016. a istungi protokollist ei nähtu, et T. Tomson oleks enda seotuse, erapoolikuse või muude T. Kivi või E. Hinno seisukohtade osas esitanud vastuväiteid. Tõendatud ei ole vastustaja väide, et T. Tomson ei ole nõustunud, et ta oleks andnud Tuule kinnistu müügil ostjatele lubadusi. 4) Vastustaja taotlustest ei nähtu, millist otsust ta ringkonnakohtult taotleb.
23.Mustvee vald palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse põhjendused: 1) Kohus arvestas juurdepääsu kasutamise eest tasu määramisel, et kui Tuule kinnisasjale määratakse detailplaneeringuga ehitusõigus, on tasu 3 korda suurem võrreldes tasuga, kui kinnisasjal puudub ehitusõigus. Kaebaja on hoolimata kehtivast kohtuotsusest takistanud Tuule kinnistu omanikele ja tema külalistele juurdepääsu ja paigaldanud teele tõkkepuu. 2) Detailplaneering oli kooskõlas tol ajal kehtinud üldplaneeringu põhilahendusega. PlanS v.r § 9 lg-s 7 on toodud loetelu juhtudest, mida tuleb käsitada üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Tuule katastriüksuse detailplaneeringut neist ükski ei puuduta. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.1. KKA järeldas 14.03.2011. a kirjas, et Tuule katastriüksuse detailplaneeringu alal on suuremalt jaolt arvestatud ala looduslike tingimustega ja planeeringulahendus on kalda kaitse eesmärkide suhtes valdavalt neutraalse mõjuga. Avijõe kallasrajale juurdepääsu kavandamist ja kallasraja avaliku kasutuse soodustamist on arvestatud ehituskeeluvööndi vähendamist toetava aspektina. Kaebaja ei saa eeldada, et elukeskkond, s.h liikluskoormus püsivad täiesti muutumatuna. Planeeritud hoonete ehitusalane pind, kõrgus ja korruselisus on kooskõlas üldplaneeringuga. 3) Vastu hääletajad ei esitanud ühtki põhjendust, miks detailplaneeringut ei võiks kehtestada. Tõendamata on kaebaja väited, et T. Tomson oli isiklikult huvitatud detailplaneeringu kehtestamisest ning ta on andnud lubadusi juurdepääsutee ja detailplaneeringu suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24.Ringkonnakohus leiab, et I.L.i apellatsioonkaebus tuleb kohustamisnõude osas läbi vaatamata jätta ning tühistamisnõuete osas rahuldada. Mustvee valla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
25.Ringkonnakohus selgitab esmalt välja vaidluse piirid ringkonnakohtus ning kaebaja kaebeõiguse (I); uurib, kas detailplaneeringu kehtestamise otsust ja vaideotsust saab pidada õigusvastaseks seoses kaebaja poolt väidetud menetluslike rikkumistega (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning jaotab menetluskulud (III). I
26.Vastustaja palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, millega halduskohus Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45 (otsus nr 45) ning 20.12.2016. a vaideotsuse (vaideotsus) osaliselt, Sambliku kinnistu osas tühistas, samuti punkti 6 menetluskulude osas. Kaebaja palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 4, millega kaebus muus osas rahuldamata jäeti ning punkti 5, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue kohustada vastustajat Tuule katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise uueks läbiviimiseks. Halduskohus lõpetas otsuse resolutsiooni punktiga 2 ka menetluse kaebaja populaarkaebuse osas seoses kaebetähtaja rikkumisega, kuid seda pooled ei vaidlustanud. Kuna halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ei vaidlustatud, on otsus vastavas osas jõustunud.
27.Apellatsioonkaebuse nõuetega seoses märgib ringkonnakohus, et 24.03.2020. a kaebuse täpsustuse (II kd, tl 24-26) punktis 18 selgitas kaebaja, et tema väited seonduvalt KSH eelhindamise teostamata jätmisega olid esitatud avalike huvide kaitseks. Kuna avalikes huvides esitatud kaebuse osas on menetlus lõpetatud, ei ole kaebajal vastavas osas apellatsioonkaebuse esitamise õigust, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus kaebaja poolt apellatsioonkaebuses (lk 6) esile toodud KSH eelhindamisega seonduvaid väiteid käsitleda. Samas on halduskohus ise kaebaja väiteid sisuliselt hinnates ning kohustamisnõude otsuse resolutsiooniga lahendades vastuoluliselt käitunud. Pärast populaarkaebuse osas menetluse lõpetamist puudus halduskohtul alus avalikes huvides esitatud kaebuse väidete sisuliseks analüüsimiseks ning otsuse resolutsiooniga rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus tühistab seetõttu kaebaja apellatsioonkaebuse alusel halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 5, millega kaebaja kohustamisnõue rahuldamata jäeti, kuid jätab kaebaja nõude uue otsuse tegemiseks, millega kohustatakse vastustajat Tuule katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise uuesti läbiviimiseks, läbi vaatamata. Seega lahendab ringkonnakohus järgnevalt halduskohtu otsuse punktide 3, 4 ja 6 peale esitatud apellatsioonkaebused.
28.Kaebaja poolt kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et kaebaja arvates rikub detailplaneeringu kehtestamine tema õigusi eelkõige seoses sellega, et detailplaneeringuga püütakse luua alus kaebajale kuuluva eratee avalikku kasutusse andmiseks, kuna juurdepääs planeeringualale tagatakse Ülejõe tänava kaudu, sh kaebajale kuuluva Ülejõe tn L3 kaudu (vt kaebaja 05.02.2021. a seisukoht halduskohtule, II kd, tl 58). Detailplaneering laiendab neljakordselt määratletavate isikute ringi, kellel tekib vajadus kasutada kaebaja kinnistut Tuule kinnistu jagamisel moodustatavatele elamumaa kruntidele pääsemiseks (kaebaja 24.03.2020. a kaebuse täpsustus, II kd, tl 24-26).
29.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45 (otsus nr 45) tühistamiseks osas, millega jagati Tuule kinnistu neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Halduskohus põhjendas oma seisukohta sellega, et Viru Maakohtu 23.01.2015. a määrusega otsustati kaebaja eraomandis oleva eratee
koormamine terve Tuule kinnistu kasuks, mistõttu ei saa kaebaja enam viidata enda privaatsuse ega omandiõiguse riivele ning kaebaja väited liikluskoormuse suurenemisest, turvalisuse ja privaatsuse rikkumisest ei ole asjakohased. Halduskohus lubas siiski kaebaja kaebeõigust seonduvalt viienda, üldkasutatava sihtotstarbega krundi (Sambliku kinnistu) moodustamisega, kuna leidis, et nimetatud krundi moodustamisest tulenevalt kaebajale kuuluva tee koormamist Viru Maakohus 23.01.2015. a määruses ei käsitlenud. Kaebaja leiab, et tal esines kaebeõigus otsuse nr 45 tervikuna vaidlustamiseks. Vastustaja on omakorda seisukohal, et kaebajal puudus kaebeõigus ka Sambliku kinnistu osas detailplaneeringu vaidlustamiseks.
30.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal esineb kaebeõigus otsuse nr 45 tervikuna vaidlustamiseks. Kehtestatud detailplaneeringu elluviimise tulemusena kasvab ilmselgelt isikute arv, kes kasutavad kaebajale kuuluvat Ülejõe tn L3 kinnistut juurdepääsuks iseenda või avalikus kasutuses olevale kinnisasjale. Sellega kaasneb kaebajale detailplaneeringu kehtestamisega suurenenud omandiõiguse riive. Kuigi halduskohus leidis õigesti, et Viru Maakohtu 23.01.2015. a määruse järgi maksab Tuule kinnisasja igakordne omanik juurdepääsu kasutamise eest Xxx kinnisasja igakordsele omanikule tasu 150 eurot aastas, kui kehtiva detailplaneeringuga on määratud Tuule kinnisasjale ehitusõigus, ei välista see kaebaja õigust vaidlustada detailplaneeringut tervikuna.
31.Kaebaja hinnangul rikkus vastustaja detailplaneeringu kehtestamisel põhjendamiskohustust. Ka rikuvad kaebaja väitel tema subjektiivseid õigusi üldised menetlusnormide rikkumised seoses detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisega toimingupiirangut ja hääletuskorda rikkudes ning seoses kohustusliku maavanema järelevalve puudumisega, mille raames jäi puudulikuks kuritegevuse riski hindamine. Ka viitab kaebaja üldise menetlusnormide rikkumisena detailplaneeringu kooskõlastamata jätmisele, detailplaneeringu vormivigadele (detailplaneeringul puudus lahendust illustreeriv joonis), detailplaneeringu nõuetekohasele avalikustamata jätmisele, kaebaja detailplaneeringu menetlusse enne selle vastuvõtmist kaasamata jätmisele, asjaolule, et detailplaneeringu tellijaks oli isik, kes seaduse järgi ei võinud olla üldplaneeringut muutva planeeringu tellijaks ning asjaolule, et detailplaneeringut menetleti tavapärase, mitte üldplaneeringut muutva planeeringuna (kaebaja 24.03.2020. a kaebuse täpsustus, II kd, tl 24-26). Sarnasel seisukohal on kaebaja ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus detailplaneeringulahendus on kaebaja õigusi riivav ehk kaebaja on detailplaneeringulahendusest puudutatud isik, saavad kaebaja õigusi rikkuda ka üldised menetlusnormide rikkumised detailplaneeringu menetlemisel. Seetõttu võtab ringkonnakohus järgnevalt seisukoha, kas kaebaja väited detailplaneeringu menetlemisel toimunud rikkumiste kohta annavad aluse detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. II
32.Kaebaja väitel oli detailplaneeringu tellijaks isik, kes seaduse järgi selleks olla ei tohi. Nimelt ei või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise tellijaks olla eraisik, ent detailplaneeringu menetlusest ja dokumentatsioonist nähtub, et vaidlusaluse detailplaneeringu tegelikuks tellijaks olid eraisikud. Halduskohus nõustus kaebaja seisukohaga, kuid leidis, et rikkumine ei saanud sisuliselt lõplikku otsust mõjutada. Ringkonnakohtu hinnangul vaidlustab kaebaja oma väitega sisuliselt seda, et vastustaja algatas üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu menetluse, mille algatamise ettepaneku tegid eraisikutest kolmandad isikud.
33.PlanS (26.03.2007 jõustunud redaktsioonis, mis kehtis detailplaneeringu taotluse esitamise ajal) § 10 lg 1 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. PlanS § 10 lg 6 lausest 2 tuleneb, et eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu
koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.
34.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi planeeringu koostamise algatamise ettepaneku menetlemine on kohaliku omavalitsuse kohustus, ei kaasne ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine kohaliku omavalitsuse poolt. PlanS § 10 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kohalik omavalitsus kujundab valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud valla säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (RKHK 27.01.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p-d 13-14).
35.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et Tuule katastriüksuse detailplaneeringu tellijaks oli Lohusuu Vallavalitsus ning planeeringu koostamist finantseerisid Tuule kinnistu omanikud (halduskohtule 28.05.2020 esitatud seisukoha lk 4). Ka ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et vaidlusalune detailplaneering algatati üldplaneeringut muutvana. Vastustaja väitel oli algatatud detailplaneering kooskõlas tol ajal kehtinud üldplaneeringu põhilahendusega. Kuigi Tuule katastriüksuse detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut Avijõe ja Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi osas, ei ole need muudatused käsitatavad üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena, sest vaatamata asjaolule, et ehituskeeluvööndi ulatus on planeeringulahendust kavandatavate elamukruntide arvu osas mõjutanud, ei ole see muutnud planeeringu põhisisu (vt PlanS kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 7).
36.Vaidlust ei ole selle üle, et kolmandad isikud esitasid vastustajale kokku kaks detailplaneeringu algatamise taotlust. 05.06.2007 esitatud taotluses on taotletavaks planeeringualaks märgitud Xxx kinnistu, Tuule, Separa küla, Lohusuu vald ning taotleti planeeringuala neljaks krundiks jagamist, samuti ehitusõiguse seadmist kokku neljale kahe korrusega ehitisele ehitusaluse pinnaga 280 m2. Piiranguvööndi vähendamine või üldplaneeringu muutmine taotlusest ei nähtu (I kd, tl 104-106). 11.06.2007 esitatud taotluses taotlesid kolmandad isikud detailplaneeringu algatamist Xxx kinnistul asuva Tuule katastriüksuse (xxx) suhtes. Planeeringu eesmärgiks on taotluses märgitud kinnistu kruntideks jagamine ja ehitusõiguse seadmine, kinnistu kavandatav sihtotstarve on elamumaa (I kd tl 102103).
37.Ringkonnakohus leiab, et detailplaneeringu tellija on isik, kes on detailplaneeringu elluviimisest huvitatud, esitab taotluse detailplaneeringu algatamiseks ning/või rahastab detailplaneeringu elluviimist. Seega ei ole kahtlust, et käesoleval juhul olid kolmandad isikud detailplaneeringu koostamise tellijaiks PlanS § 10 lg 6 lause 2 mõttes. Veelgi enam – Tuule katastriüksuse detailplaneeringu sissejuhatusest nähtub, et kolmandad isikud olid kaasatud ka detailplaneeringu koostamisse (Tuule katastriüksuse detailplaneeringu seletuskiri, Tln 2016, II kd, tl 71p). Seega tuleb selgitada, kas kolmandate isikute taotlustest võis vastustajale ilmneda, et detailplaneeringu koostamine soovitud viisil läheb vastuollu kehtiva üldplaneeringuga.
38.Ringkonnakohus märgib esmalt, et detailplaneeringu taotluste esitamise ajal Lohusuu valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering veel ei kehtinud (kehtestati Lohusuu Vallavolikogu 07.03.2011. a otsusega), mistõttu sai vastustaja detailplaneeringu algatamise taotluste lahendamisel ning lähteülesande koostamisel juhinduda Lohusuu valla 1999. a üldplaneeringust. Lohusuu valla 1999. a üldplaneeringust nähtuvalt on Avijõgi kogu ulatuses lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistus, mistõttu laienevad tema kallastel tootmistegevuse kitsendused 200 m kauguseni (üldplaneeringu lk 38, II kd tl 99p). Kuna Avijõe valgala pindala on üle 25 km2, kehtis Avijõe kaldal ka ehituskeeluvöönd, mille laius on tavalisest veepiirist 50 m (vt üldplaneeringu lk 37, II kd tl 99 ning Keskkonnaagentuuri andmed EELIS infolehel Avijõe kohta)1. Avijõe kaldal kehtiv ehituskeeluvöönd tavalisest veepiirist 50 m tulenes ka looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p-st 4 (LKS, 01.04.2007 jõustunud redaktsioonis). Ka tulenes LKS § 37 lg 1 p-st 2 koosmõjus § 38 lõikega 2, et jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, mille laius on üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel 100 meetrit. Metsaseaduse (MS, 01.01.2007 redaktsioonis) § 3 lg 2 järgi on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Vaidlust ei ole selle üle, et Tuule katastriüksus on maakatastrisse kantud maatulundusmaana. Samas tuleneb kohtupraktikast, et metsamaa määratlemisel ei oma maakatastrisse kantud andmed määravat tähtsust ning lähtuda tuleb reaalsest olukorrast (TlnRKK 25.04.2016. a otsus asjas nr 3-14-53305).
39.Lohusuu valla 1999. a üldplaneeringu joonisel on vaidlusaluse katastriüksusega hõlmatud ala tähistatud metsaalana (vt helesinisest Avijõest üleval).
Maa-ameti geoportaalist ilmneb, et kinnistut katab läänepoolses osas mets. Seega pidi vastustajale ringkonnakohtu hinnangul juba detailplaneeringu taotlust saades selge olema, et kinnistule (katastriüksus xxx) laieneb Avijõe kalda lõunapoolsest küljest ehituskeeluvöönd 50 meetri ulatuses ning läänepoolsest küljest ehituskeeluvöönd 100 meetri ulatuses (vt ka Maaameti geoportaali ortofotot).
40.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et lisaks eeltoodule ulatub planeeringualale idapoolsest küljest kitsendusena ka Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvöönd laiusega 25 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 5, kehtiva redaktsiooni puhul p 6). Ringkonnakohus möönab, et Tammessaare maaparandussüsteemi olemasolu üldplaneeringu seletuskirjast ja jooniselt ei nähtu. Vallavanema 03.01.2011. a kirjast nr 7-1.2/1 Keskkonnaametile ilmneb, et eelnimetatud asjaolu selgus vallale alles detailplaneeringu menetlemise käigus (I kd, tl 142). Siiski pidi ka ilma selleta vastustajale detailplaneeringu algatamise taotlust kaaludes selguma, et soovitud ulatuses ehitusõiguse andmine eeldaks ehituskeeluvööndi vähendamist ja maa sihtotstarbe muutmist, mis võib olla vastuolus nii Lohusuu valla 1999. a üldplaneeringu kui ka looduskaitseseadusega.
41.Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007. a otsusega nr 14 kinnitatud Lohusuu valla Separa küla Xxx kinnistu detailplaneeringu lähteülesandes nr 8/07 nähakse ette detailplaneeringu lähteülesanne nii Xxx (2,89 ha) kui Tuule (3,35 ha) kinnistutele. Lähteülesande kohaselt paikneb planeeritav maa-ala Avijõe piirangu- ja ehituskeeluvööndis (50 m) ning elektriliini kuni 1 kv kaitsevööndis. Ka on Avijõgi harjuse kaitseala (I kd tl 107). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks hõlmas vastustaja detailplaneeringu lähteülesandega kaks kinnistut, millest vaid Tuule kinnistu kuulus kolmandatele isikutele. Kolmandate isikute taotlustest ei nähtu, et taotlus oleks esitatud kahe kinnistu suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kolmandate isikute taotlused olid sedavõrd selged ning suunatud detailplaneeringu algatamisele vaid Tuule kinnistul, et kahe kinnistu märkimine lähteülesandesse ei saa olla põhjendatud vastustaja võimaliku eksimusega detailplaneeringuala ulatuses. Küll aga võimaldas kahe kinnistu maa-ala kaasamine lähteülesandesse järeldust, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole detailplaneeringu eesmärkide elluviimiseks vajalik. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja ei saa siiski ka enda võimaliku eksimusega põhjendada asjaolu, miks ei tuvastatud detailplaneeringu eesmärkide võimalikku vastuolu üldplaneeringu ja seadusega. Hiljem on
Lohusuu Vallavolikogu 25.03.2009. a otsusega nr 5 vastu võtnud vaid Tuule kinnistu (3,35 ha) detailplaneeringu (katastriüksuse tunnus xxx).
42.01.07.2009 jõustus PlanS § 9 lõike 7 muudatus, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine; 3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Ringkonnakohus märgib, et kuna viidatud säte detailplaneeringu algatamisel ei kehtinud, ei olnud vastustajal alust detailplaneeringu algatamise taotlusi sättele tuginedes hinnata. Enne 01.07.2009. a muudatust kehtis PlanS § 9 lg 7 järgmises sõnastuses: „Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid“. Riigikohus on leidnud, et pooleliolevate planeerimismenetluste puhul tuleb lähtuda menetluse alguses kehtinud õigusnormidest ning kuna PlanS § 9 lg 7 reguleerib üldplaneeringu muutmise ühte võimalikku menetluslikku vormi, on tegemist haldusmenetlust reguleeriva õigusnormiga, mistõttu tuleb detailplaneeringu kehtestamisel lähtuda PlanS § 9 lg 7 varasemast redaktsioonist (RKHK 03.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p 18).
43.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et vastustaja eksis detailplaneeringut algatades PlanS § 10 lg 6 lause 2 vastu, mille kohaselt ei tohtinud eraõiguslik isik olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Kuna tegemist on menetlusliku otsustusega, ei saa siiski pelgalt selle põhjal järeldada, et see tõi vahetult kaasa ka detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse. Liiatigi ei anna detailplaneeringu algatamine seda taotlenud isikule õiguspärast ootust, et detailplaneering soovitud kujul ka kehtestatakse. Küll aga tekkis vastustajal kolmandate isikute taotlusi arvestades kohustus detailplaneeringu järgmistes menetlusetappides põhjalikult kaaluda ja põhjendada sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis üldplaneeringu muutmist tingib.
44.Kaebaja hinnangul kohaldas halduskohus ebaõigesti PlanS § 9 lõiget 7, kui leidis, et vastustaja ei rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks esines üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajadus. Kaebaja leiab ka seda, et olukorras, kus üldplaneeringu muutmise vajadus oli juba detailplaneeringu vastuvõtmise üle otsustamise ajal ilmselge, siis oleks juba detailplaneeringu vastuvõtmise otsus pidanud sisaldama üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendusi. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut Avijõe ja Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi osas, kuid muudatus ei ole käsitletav üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.2.1.
45.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et 25.03.2009. a otsusest detailplaneeringu vastuvõtmise kohta (I kd, tl 108) ei nähtu ühtegi põhjendust era- ja avalike huvide kaalumise kohta ning üldplaneeringu muutmist tingiva ülekaaluka ja põhjendatud vajaduse kohta. Otsuses on küll viited KOKS-ile, PlanS-le, Lohusuu valla ehitusmäärusele ja Melbra OÜ poolt koostatud detailplaneeringule, kuid otsus ise faktilisi põhjendusi ei sisalda. Kuna kohtule on esitatud 2016. aastal Melbra OÜ poolt koostatud Tuule katastriüksuse detailplaneeringu seletuskiri ja joonis (II kd, tl 70-77), ei ole ringkonnakohtu jaoks ka üheselt selge, millise sõnastusega detailplaneering 2009. aastal vastu võeti.
46.Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamise 19.10.2016. a otsusest (I kd, tl 8-12) ei nähtu samuti põhjendusi üldplaneeringu muutmist tingiva ülekaaluka ja põhjendatud
erahuvi kohta. Nimelt leiab vastustaja otsuses (lk 2) ekslikult, et „[k]uigi Tuule katastriüksuse detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut Avijõe ja Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi osas, ei ole need muudatused käsitatavad üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena, sest vaatamata asjaolule, et ehituskeeluvööndi ulatus on planeeringulahendust kavandatavate elamukruntide arvu osas mõjutanud, ei ole see muutnud planeeringu põhisisu. Planeeringuala areandamise põhisuunad on paika pandud üldplaneeringuga ja Tuule katastriüksuse detailplaneering on nendega kooskõlas (planeeritud maaüksuste sihtotstarbed, kruntide suurused, hoonestuse kaugus krundipiirist, korruselisus jms).
47.Ringkonnakohus märgib taas, et käesoleval juhul ei saanud vastustaja eeltoodud asjaolu hindamisel lähtuda PlanS § 9 lõikest 7 01.09.2007 jõustunud redaktsioonis, vaid pidi lähtuma detailplaneeringu algatamisel kehtinud seaduse redaktsioonist (vt käesoleva otsuse p 42). PlanS § 9 lg 7 kehtis detailplaneeringu algatamisel järgmises sõnastuses: „Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid“. Pooled ei vaidle selle üle, et Tuule katastriüksuse detailplaneering, töö nr 207, DP 08, Tln 2016 (II kd, tl 70-77) teeb ettepaneku Lohusuu Vallavolikogu 07.03.2011. a otsusega nr 4 kehtestatud Lohusuu valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu (Üldplaneering, II kd, tl 116-151) muutmiseks, sest detailplaneeringuga taotletakse: 1) Avijõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist 50 meetrini põhikaardile kantud veepiirist; 2) Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi vähendamist 10 meetrini põhikaardile kantud veepiirist. Detailplaneeringu seletuskirjast saab järeldada, et Avijõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist 50 meetrini taotletakse Tuule kinnistu metsaga kaetud alal, kus Avijõe ehituskeeluvööndi laiuseks on 100 meetrit. Ka nähtub seletuskirjast, et Tammessaare maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi laiuseks on 25 meetrit. Seega pole rohkem vaja analüüsida seda, kas tegemist oli üldplaneeringu põhilahenduse või mõne muu lahenduse muutmisega. PlanS § 9 lg 7 kuni 01.09.2007 kehtinud redaktsioonis peetakse silmas igasugust üldplaneeringu muutmist. Ringkonnakohtu seisukohta detailplaneeringu vastuolu kohta üldplaneeringuga ei väära ka asjaolu, et Lohusuu valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringuga muudeti vaidlusaluse planeeringuala sihtotstarve elamumaaks ning detailplaneeringus ettenähtud kruntide suurused ja korruselisus vastab üldplaneeringule.
48.Vastustaja on detailplaneeringu kehtestamise otsuses mõningal määral kaalunud ka avalikke ja erahuve (otsuse põhjenduste eelviimane lõik). Ka siin ei põhjenda vald üldplaneeringu muutmise vajadust, vaid selgitab, et olukorras, kus Tuule katastriüksuse omanike huviks on saada neile kuuluvale kinnisasjale soovitud ehitusõigus ja planeeringulahendusele vastuväiteid esitanud isikute huviks on neid ümbritseva elukeskkonna (sh Xxx maaüksusel asuva eratee kasutamise) muutumatuna säilitamine, ning arvestades asjaolu, et viivitus planeerimismenetluses kahjustab eelkõige detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute, st Tuule katastriüksuse omanike huve, kelle panus detailplaneeringu koostamise rahastamisel on olnud märkimisväärne, peab vallavolikogu Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamisega seotud avalikku huvi planeeringulahendusele vastuväiteid esitanud isikute ümbritseva elukeskkonna muutumatuna säilitamise huvist ja Xxx kinnisasja omaniku omandiõiguse riivest olulisemaks (I kd, tl 12).
49.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja kaalutlused avalike ja erahuvide kaalumisel on asjakohatud ja õigusvastased, mistõttu on ka kaalutlusotsus
õigusvastane. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, on detailplaneering vastuolus kehtivate üldplaneeringutega, mistõttu ei tohtinud kolmandad isikud olla detailplaneeringu koostamise tellijad (vt otsuse p 43). Seega ei saanud vastustaja detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel põhjendada kolmandate isikute kaalukat huvi detailplaneeringu kehtestamise vastu sellega, et kolmandate isikute sooviks on saada kinnisasjale soovitud ehitusõigus ning et kolmandate isikute panus detailplaneeringu koostamise rahastamisel on olnud märkimisväärne. Ühtlasi on vastustaja omavahel segi ajanud kolmandate isikute erahuvi ja avaliku huvi. Üldplaneering kaitseb alati avalikku huvi. Üldplaneeringuga vastuolus olev ja seda muutev detailplaneering kehtestatakse seevastu reeglina alati üksikisiku huvides, kelle erahuvi üldplaneeringu muutmiseks peab olema seetõttu avalikes huvides kehtestatud üldplaneeringu muutmiseks piisavalt kaalukas. Samal põhjusel ei ole õige vastandada kaebaja või teiste üldplaneeringu muutmisele vastu seisnud vallaelanike huve üldplaneeringus väljenduvale avalikule huvile. Asjaolu, et kolmandad isikud soovivad planeeringualal kindlas ulatuses ehitusõiguse kehtestamist ning on sel eesmärgil detailplaneeringu koostamisse rahaliselt panustanud, ei ole eeltoodust lähtudes argumendid, millega oleks võimalik põhjendada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist.
50.Vastustaja poolt viidatud detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.2.1 põhjendatakse detailplaneeringualal üldplaneeringuga vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamist ka sellega, et Tuule katastriüksuse detailplaneeringuga tagatakse avalik juurdepääs Avijõe kallasrajale, mille avalikku kasutust soodustavad ka kavandatud avalik lautrikoht ja telkimisala üldkasutataval Sambliku maaüksusel. Kuna Avijõgi läbib Lohusuu alevikku, mis asub mõõduka paadisõidu kaugusel planeeritavast alast, siis Sambliku maaüksusele kavandatud puhkeotstarbeline ala annab lisaväärtust nii planeeringualale kui ka Lohusuu alevikule. Avaliku alaga piirnevale alale elamute rajamisega tugevneb kontroll avalikult alalt lähtuvate ohtude üle. Samuti aitab see kaasa piirkonna püsivale korrashoiule. Kuigi elamualade väljaarendamisega suureneb planeeringuala kasutuskoormus, kohati on ette näha madalamate alade pinnasega täitmist ning ehitustegevusega kaasnevat lühiajalist mõju, ei kaasne planeeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset mõju Avijõe ega Tammessaare eesvoolu kaldale, kui detailplaneering viiakse ellu keskkonna- ja õigusaktide nõudeid järgides (II kd, tl 73p).
51.Seoses vastustaja selgitusega, et ehituskeeluvööndi vähendamise põhjused on toodud detailplaneeringu seletuskirjas, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtupraktikas on leitud, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (RKHK 15.10.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 25 ja selles viidatud kohtulahendid). Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohus veendunud, et detailplaneeringu seletuskirjas esitatud põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamise kohta on käsitletavad ka vastustaja põhjendustena. Liiatigi ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuses neile põhjendustele viidatud. Seega pidanuks sisulised põhjendused üldplaneeringut muutva planeeringulahenduse vajalikkuse kohta sisalduma detailplaneeringu kehtestamise otsuses, mitte detailplaneeringu seletuskirjas.
52.Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvad põhjendused ei veena ehituskeeluvööndi vähendamise ning detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajalikkuses. KeÜS § 38 lg 1 järgi on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas
selle kaldal liikumiseks. KeÜS § 38 lg 4 järgi peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. KeÜS § 38 lg 7 järgi peab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Kuna kallasraja avalik kasutus tuleneb seega otse seadusest, ei eelda kallasraja kasutamise võimaldamine kaldaäärsel kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist. Ka Tuule kinnistu puhul ei saa väita, et kuni detailplaneeringu kehtestamiseni puudub avalikkusel võimalus kallasrada kasutada. Ühtlasi on avalik juurdepääs Avijõe kallasrajale juba praegu tagatud ka planeeringuala vastaskaldal asuva maantee kaudu (vt Maa-ameti geoportaali ortofoto otsuse p-s 42).
53.Ringkonnakohtule ei ole äratuntav ka see, et ehituskeeluvööndi vähendamine oleks vajalik sotsiaalmaa sihtotstarbega Sambliku maaüksuse moodustamiseks ja selle avalikuks kasutamiseks, kuivõrd telkimisala ehituskeeluvööndi vähendamist ei vaja. Ühtlasi jääb maaüksus ehituskeeluvööndi sisse. Detailplaneeringu jooniselt nähtuvalt on ehituskeeluvööndi vähendamine 100 meetrilt 50 meetrini jõekaldast vajalik Tuule ja Käbi maaüksustele taotletava ulatusega hoonestusala planeerimiseks. Maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab aga planeerida sobiva suurusega hoonestusala Sisaliku maaüksusele. Ehituskeeluvööndite vähendamata jätmine kitsendaks detailplaneeringus ettenähtud hoonestusala olulisel määral (vt Maa-ameti geoportaali ortofoto, otsuse p-s 42, kus on illustratiivselt näha, kui kaugele ulatuks vähendamata kujul ehituskeeluvöönd planeeringuala lääne-, lõuna- ja idaküljest). Asjaolu, et ehituskeeluvööndite vähendamine on vajalik elamute rajamise kaudu kontrolli tugevdamiseks sotsiaalmaa sihtotstarbega maaüksuselt lähtuvate ohtude üle, on ringkonnakohtu hinnangul paljasõnaline ja ebaveenev. Sotsiaalmaa asub detailplaneeringu joonise kohaselt planeeringuala metsaga kaetud läänepoolses servas, mitte elamukruntide vahel, kus sellele oleks elamukruntidelt hõlpsam ligipääs. Võib eeldada, et sotsiaalmaa loomine ja selle asukoha selline valik on tingitud nimelt asjaolust, et antud maa-alal poleks elamuehitus ka pärast ehituskeeluvööndi vähendamist 100 meetrilt 50 meetrini võimalik.
54.Ka lautrikoha planeerimine ei vaja ehituskeeluvööndi vähendamist. Lohusuu valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu seletuskirjas selgitatakse, et üldplaneering lautrite asukohti ei määratle, kuna oma maale lauter rajada on igaühe õigus ning lautrikohaga ei kaasne rajatiste rajamist (seletuskirja lk 30, II kd tl 130p). KeÜS § 38 lõikest 8 tuleneb, et purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Mis puudutab detailplaneeringu seletuskirjas esitatud väidet Sambliku maaüksusega puhkeotstarbelise ala lisaväärtusest nii planeeringualale kui Lohusuu alevikule, siis sellega seoses märgib ringkonnakohus, et kohtul puuduvad andmed selle kohta, et pärast detailplaneeringu kehtestamist oleks Sambliku kinnisasja omanikel kohustus maaüksus avaliku kasutuse eesmärgil munitsipaalomandisse anda. Ka puuduvad andmed, et maaüksusele seatakse sundvaldus või muid asjaõiguslikke piiranguid, mis tagavad igaühe õiguse maaüksust avalikes huvides kasutada. Eraomandis oleva maaüksuse sihtotstarve iseenesest ei taga selle kasutamist puhkeotstarbeliselt avalikes huvides, kui maaüksuse omanik seda ei luba.
55.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses on era- ja avalikud huvid nõuetekohaselt kaalumata, mistõttu on otsus sel alusel õigusvastane ja tuleb koos vaideotsusega tühistada. Kuna ringkonnakohtu poolt esile toodu juba iseenesest annab aluse vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks, ei käsitle ringkonnakohus kaebaja poolt täiendavalt esile toodud teisi menetlusnormide rikkumisi seonduvalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisega toimingupiirangut ja hääletuskorda
rikkudes, kohustusliku maavanema järelevalve puudumisega, detailplaneeringu kooskõlastamata jätmisega, vormivigadega, nõuetekohase avalikustamata jätmisega ning kaebaja kaasamata jätmisega. III
56.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, millega taotletakse Tartu Halduskohtu 07.04.2021. a otsuse resolutsiooni p 5 osas uue otsuse tegemist ning vastustaja kohustamist Tuule katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise uue eelhindamise läbiviimiseks. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja apellatsioonkaebuse ülejäänud osas. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 07.04.2021. a otsuse p-d 3-6 ning teeb vastavas osas uue otsuse, millega rahuldab I.L.i kaebuse ning tühistab Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45 „Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ ja 20.12.2016. a vaideotsuse. Mustvee valla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
57.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebaja ei saavutanud käesolevas kohtuasjas vastustaja kohustamist detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise uueks läbiviimiseks, kuid kahes kohtuastmes on läbivalt esitatud ka KSH-ga seonduvaid väiteid, mis kajastub kaebaja menetluskuludes, loeb ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebuse rahuldamisel välja 80% kaebaja poolt kantud õigusabikuludest. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka seda, et kaebaja saavutas kaebusega oma põhieesmärgi, milleks oli detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja vaideotsuse tühistamine.
58.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Halduskohtumenetluses kandis kaebaja menetluskulusid seoses osutatud õigusabiteenusega kohtuasja kahel korral läbivaatamisel kokku 9334,72 eurot – kohtuasja esimesel läbivaatamisel 4140,60 eurot ning kohtuasja teisel läbivaatamisel 5194 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud hoolimata asja mahukusest ülemäärased, eriti arvestades asjaolu, et vaidluse ese jäi kohtuasja taas läbivaatamisel samaks ning kaebaja väited on paljuski korduvad. Ringkonnakohus vähendab kaebaja menetluskulude suurust halduskohtus 6000 euroni, millest on põhjendatud välja mõista 80% ehk 4800 eurot.
59.Kaebaja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus on kahes kohtumenetluses kokku 3477,90 eurot – kohtuasja esimesel läbivaatamisel 1174,50 eurot ning teisel läbivaatamisel 2303,40 eurot. Võttes arvesse, et esimesel korral esitas apellatsioonkaebuse ainult Mustvee vald, kuid teisel korral mõlemad menetlusosalised, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, millest tuleb välja mõista 80% ehk 2782 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.