Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 19.12.2019, Tartu 3-17-121 I.L. kaebus Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr
„Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ ja 20.12.2016. a vaideotsuse nr 53 tühistamiseks ning Tuule katastriüksuse keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise läbiviimiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 06.03.2018. a otsus Mustvee valla apellatsioonkaebus Tartu, 06.11.2019 Kaebaja I.L. Lepinguline esindaja v-adv Siret Saks Vastustaja/apellant Mustvee vald Volitatud esindaja Marju Soop
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 06.03.2018. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.01.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja elab xxx, xxx (endine xxx) vallas, xxx külas, xxx kinnistul (registriosa nr xxx, katastritunnus xx:xx:xx). Talle kuulub ka tee, mis kannab nimetust „xx tänav xx“ (registriosa nt xxx, katastritunnus xx:xx:xx), mille kaudu on võimalik pääseda Tuule katastriüksusele (registriosa nr xxx, katastritunnus xx:xx:xx).
2.12.03.2007. a asjaõiguslepinguga omandas xxx kinnistu T. T.(tl I-28-30). T. T. ja tema abikaasa S. T. võõrandasid xxx kinnistu ligikaudu kuu aega hiljem 16.04.2007. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (tl I-32-34p).
Lohusuu Vallavolikogu algatas 27.06.2007. a otsusega nr 14 (tl I-153-153p, täielik lisa tl I-38-38p, I-107-107p) detailplaneeringu xxx vallas, xx külas oleval Tuule katastriüksusel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli maakasutuse määramine ja hoonestustingimused maaala kruntideks jagamisel. Otsuse poolt oli 5 volikogu liiget, vastu- ja erapooletuid ei olnud (tl I154).
4.Lohusuu Vallavolikogu võttis 25.03.2009. a otsusega nr 5 (tl I-108) Tuule katastriüksuse detailplaneeringu vastu ja suunas selle avalikule väljapanekule.
5.Viru Maakohus määras 23.01.2015. a määrusega asjas nr 2-13-52153 Tuule kinnisasja omanikele, nende pereliikmetele ja külalistele ning kinnisasja või selle omanikke teenindavatele isikutele tähtajatu ja ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja transpordivahendiga avalikult kasutatavale teele üle xxx tänav xx kinnisasja.
6.Lohusuu Vallavolikogu otsustas 17.05.2016. a otsusega nr 35 (tl I-13-14) mitte algatada Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007. a otsusega nr 14 algatatud Tuule katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Otsusele oli lisatud Tuule katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang (tl I-14p-16p).
7.Lohusuu Vallavolikogu tegi 19.10.2016 otsuse nr 45 (tl I-8-12p) Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamise kohta, millega ühtlasi lõpetas detailplaneeringu menetluse. Detailplaneering nägi ette xxx külas asuva 3,35 ha suuruse maatulundusmaa sihtotstarbega Tuule katastriüksuse jagamise viieks maaüksuseks: neljaks elamumaa krundiks – 2942 m2 suurune xx maaüksus, 8711 m2 suurune xx maaüksus, 10346 m2 suurune xx maaüksus ja 6817 m2 suurune xx maaüksus – ning üheks üldkasutatava maa otsustarbega xx maaüksuseks pindalaga 4715 m2. Elamukruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja 1-2 abihoone püstitamiseks, kusjuures krundi maksimaalne ehitusalune pind on xx krundil 295 m2 ja ülejäänud kolmel krundil 500 m2, hoonete suurim korruselisus on 2 ja maksimaalne kõrgus 9 m maapinnast. Juurdepääs planeeringualale tagatakse Lohusuu aleviku xx tänava kaudu läbi xx katastriüksuse (xx:xx:xx) ning planeeringualale kavandatud juurdepääsuteed koormatakse juurdepääsu tagamiseks vajalike servituutidega. Üldkasutatavale xx maaüksusele on kavandatud avalik juurdepääs Avijõele, telkimisala ja lautrikoht koos parkimisalaga ning tuletõrjeveemahuti.
8.Kaebaja esitas 09.11.2016 vaide (tl I-17-20) 19.10.2016. a detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja 17.05.2016. a otsuse KSH algatamata jätmise kehtetuks tunnistamiseks ning KSH eelhindamise uueks läbiviimiseks.
9.Lohusuu Vallavolikogu jättis 20.12.2016. a vaideotsusega nr 53 (tl I-21-22p) vaide rahuldamata.
10.Kaebaja esitas 17.01.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl I-2-7, I-97101, I-167-168) Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45, 17.05.2016. a otsuse nr 35 ja 20.12.2016. a vaideotsuse nr 53 tühistamiseks ning Tuule katastriüksuse KSH eelhindamise läbiviimiseks kohustamiseks. a) Kaebaja väitis, et maavanem jättis tähelepanuta detailplaneeringule esitatud vastuväited ega kontrollinud planeeringu vastavust õigusaktidele. Ärakuulamist ei toimunud, kuna maavanem
lähtus heakskiidu andmisel kohaliku omavalitsuse poolt edastatust, mille kohaselt vastuväiteid üles ei jäänud. Täitmata on planeerimisseaduse (PlanS) § 24 lg 3. b) Lohusuu Vallavolikogu 17.05.2016. a KSH mittealgatamise otsus on põhjendamata. Otsus ei arvesta hinnangu andmisel mitme olulise kooslusega. Vormiliselt on KSH otsuses hinnatud mitmeid keskkonda mõjutavaid asjaolusid, kuid sisulist hindamist pole toimunud mitme olulise küsimuse osas. KSH otsuse p-s 3.1 on leitud, et detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt ulatusliku elamupiirkonna rajamist, millega kaasneks oht keskkonnale, keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumine, sh vee, pinnase ja õhu saastatus. Selgusetu on, kuidas sellise järelduseni jõuti. Juba tulenevalt sellest, et telkimisala ja eramud rajatakse jõe vahetusse lähedusse, on vaja täpsemat analüüsi detailplaneeringu mõjust veekogule. KSH otsuses ja eelhinnangus on paljasõnaliselt välja toodud, et planeeringu elluviimine ei mõjuta märkimisväärselt piirkonna liikluskoormust ega põhjusta mürataseme ja õhusaaste suurenemist. c) T. T. oli keelatud volikogu hääletusel ja otsuse vastuvõtmisel osaleda. Kuna T. T. siiski hääletusel ja otsuse vastuvõtmisel osales, on otsus vastu võetud seadusest tulenevat keeldu rikkudes ja õigusvastane. d) Tuule katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamisel hääletati mitu korda. Seda võivad kinnitada volikogu liikmed E. H. ning T. K. Veel saavad nad kinnitada, et volikogu aseesimees T. T. veenis nurjunud hääletuse järgselt ja enne uue hääletuse korraldamist volikogu liikmeid hääletama detailplaneeringu vastuvõtmise poolt. Esitatud väiteid kinnitab Lohusuu Vallavolikogu istungi protokoll, mille kohaselt tekib hääletamisel segadus ja on näha, et mitme hääletamise jooksul muudavad volikogu liikmed oma hääli. e) Täiendavates seisukohtades väitis kaebaja, et vaidlusalune detailplaneering muutis üldplaneeringut, samas menetleti seda kui tavapärast planeeringut. Vaidlusaluse detailplaneeringu tellijaks oli isik, kes seaduse järgi ei või olla üldplaneeringut muutva planeeringu tellijaks. Avalikkust ja piirinaabreid ei kaasatud vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusse enne selle vastuvõtmist. Vastu võetud detailplaneering jäi nõuetekohaselt kooskõlastamata ja detailplaneeringu vastuvõtmise eeldused olid täitmata. Detailplaneering jäi nõuetekohaselt avalikustamata. KSH-d ei toimunud. Detailplaneeringu kehtestamisotsus võeti vastu toimingupiirangut ja hääletuskorda rikkudes.
11.Vastustaja vaidles hiljem täiendatud vastuses kaebusele (tl I-62-63, I-124-126, I-164-165) sellele vastu.
12.Tartu Halduskohus rahuldas 06.03.2018. a otsusega (tl I-174-180) kaebuse osaliselt ja tühistas Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45. a) Halduskohus asus seisukohale, et HMS § 5 lg-st 5 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb detailplaneeringu kehtestamisel lähtuda planeerimismenetluse alguses kehtinud õigusnormidest. Üldplaneeringu muutmise ettepanek b) Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007. a detailplaneeringu algatamise otsuses nr 14 puudusid üldplaneeringu muutmise ettepanekud. Halduskohus leidis, et PlanS v.r § 9 lg 7 ei kohustanud haldusorganit detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise otsuses kajastama kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise aja seisuga ei saanud vastustaja olla kindel, kas algatatud detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut või mitte. Seega vastustaja ei rikkunud menetlustoimingu põhjendamiskohustust. c) Üldplaneeringu muutmise ettepaneku kajastamata jätmine Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007. a otsuses nr 14 ei toonud endaga kaasa ebaseaduslikku menetlust. Lohusuu Vallavalitsuse 25.03.2009. a otsusega nr 5 vastu võetud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering edastati 04.05.2009. a kirjaga nr 7-1.2/190 Ida-Viru Maavalitsusele. Kaaskirjast tulenes, et Tuule kinnistu planeering nägi ette üldplaneeringu muutmise ettepaneku:
Tuule kinnistu ehituskeeluvööndi (100 m) vähendamise 50 m-le ja maatulundusmaa sihtotstarbe (kinnistu pindala 3,35 ha) muutmine transpordimaaks (1130 m2) ja elamumaaks (4 kinnistut kogupinnaga 32371 m2). 26.03.–27.12.2007 kehtinud PlanS ei näinud võrreldes hilisemate PlanS muudatustega ette üldplaneeringut muutuva detailplaneeringu kehtestamise menetluses erisusi tavalisest detailplaneeringu menetlusest. Detailplaneeringu koostamise tellija d) Halduskohus tugines PlanS v.r. § 10 lg-le 6 ja leidis, et kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, ei tohi detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist eraõiguslikule isikule üle anda. Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007. a otsuses nr 14 oli kajastatud küll see, et detailplaneeringu algatajateks olid füüsilised isikud, kes ühtlasi kandsid detailplaneeringu koostamise kulusid, kuid nimetatud otsusest ja detailplaneeringu lähteülesandest nr 8/07 ei nähtunud detailplaneeringu koostamise üleandmist selle koostamise taotlejatele ega muudele eraõiguslikele isikutele. Asjaolu, et pealtnäha kõik planeerimismenetlust puudutavad otsused tegi ning suunised detailplaneeringu koostamiseks andis vald, ei välista PlanS rikkumist. Halduskohus leidis, et ainuüksi detailplaneeringu koostamise finantseerimine asjast huvitatud isiku poolt võib kaasa tuua olukorra, kus planeeringulahenduses domineerivad arendaja huvid muude huvide üle. Väidetav avalikkuse mittekaasamine detailplaneeringu menetlusse e) Halduskohus tugines PlanS v.r § 16 lg-le 1, mille kohaselt kaasatakse üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist jäid PlanS v.r § 16 lg-s 1 nimetatud isikud menetlusse kaasamata. Kaebaja ei ole Tuule katastriüksuse piirinaaber. Vastustaja korraldas Tuule katastriüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku 11.–25.08.2011. Halduskohus leidis, et vastustajal puudus algatatud detailplaneeringu menetlusse kaebaja kaasamise kohustus ning et kuna detailplaneeringu avalik väljapanek korraldati juba vastuvõetud detailplaneeringule, jättis vastustaja PlanS v.r § 16 lg-st 1 tuleneva kaasamiskohustuse täitmata. Nähtuvalt Lohusuu Vallavalitsuse 25.03.2009. a otsusest nr 5 toimus Tuule katastriüksuse naabrite kaasamine ja detailplaneeringu avalik väljapanek peale detailplaneeringu vastuvõtmist. Väidetav kooskõlastamata jätmine ja puuduvad eeldused f) Enne planeeringu vastuvõtmist oli vastustajal detailplaneeringu kooskõlastamise kohustus. Halduskohus viitas PlanS v.r § 17 lg 3 p-le 2 ja leidis, et vastustaja rikkus kooskõlastamise kohustust. Haldusasja materjalide kohaselt esitas vastustaja küll detailplaneeringu maavanemale kooskõlastamiseks, kuid selline menetlustoiming oli sooritatud peale seda, kui vastustaja võttis otsusega detailplaneeringu vastu. Vastustaja ei ole kaebaja väidet vastavate tõenditega ümber lükanud. Haldusasja materjalide kohaselt edastas vastustaja maavanemale 04.05.2009. a kirjaga nr 7-1.2/190 kooskõlastamiseks juba vastu võetud detailplaneeringu, mis ühtlasi sisaldas ka üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Halduskohus leidis, et 2009. aasta seisuga oli algatatud detailplaneering piisavalt kaua menetluses, mistõttu oleks vastustajal pidanud kujunema arusaam, et detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb ka üldplaneeringu muutmine ja sellisel juhul detailplaneeringu vastuvõtmine ilma maavanema kooskõlastuseta oleks seadusvastane. Detailplaneeringu avalikustamine g) Puudusid sellised rakendussätted, mis kohustaksid juba algatatud detailplaneeringule kohaldama 01.07.2009 jõustunud PlanS muudatusi.
h) Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud PlanS v.r. § 19 lg 1 kohaselt oli avaliku väljapaneku kestus detailplaneeringutel kaks nädalat. i) Detailplaneeringu kehtestamiseks täiendava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimiseks puudus vajadus. Haldusasja materjalide kohaselt toimus detailplaneeringu teine avalikustamine, mille käigus esitati kaheksa kirjalikku vastuväidet ja kaks ettepanekut. Hiljem, 10.10.2001 toimus ka avalik arutelu, mille käigus vaieldi põhiliselt katastriüksusel nr xx:xx:xx paikneva eratee kasutamise üle. Planeerimislahendus oli kõikidele osapooltele vastuvõetav, kuna eratee detailplaneeringut ei puuduta. Tuule kinnistule juurdepääsu puudumise tõttu jäi tookord detailplaneering kehtestamata. Juurdepääsu määras maakohus 23.01.2015. a määrusega asjas nr 2-13-52153. Seega ei olnud vastustaja kohustatud vastavalt PlanS v.r § 21 lg-le 5 korraldama uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. j) Halduskohus asus seisukohale, et uue detailplaneeringu menetluse läbiviimine ei olnud nõutav. KSH algatamata jätminse k) KSH algatamata jätmine oli vastustaja poolt põhjalikult kaalutletud 17.05.2016. a otsuses nr
35.Vastustajale ei olnud halduskohtu arvates etteheidetav, et KSH algatamata jätmise otsus langetati peale detailplaneeringu vastuvõtmist. l) Ka Keskkonnaamet asus 28.04.2016. a kirjas nr 6-5/16/139-2 seisukohale, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole KSH algatamine vajalik. Väidetavad puudused maavanema kooskõlastamismenetluses m) Maavanema tegevusetus järelevalve tegemise käigus ei olnud halduskohtu arvates vastustajale etteheidetav, kuna tegemist oli eraldiseisva haldusorgani väidetava tegevusetusega. Vastustaja edastas vastavalt PlanS v.r § 23 lg 1 p-le 2 vastu võetud detailplaneeringu maavanemale järelevalve teostamiseks. Väidetav toimingupiirangu ja hääletuskorra rikkumine detailplaneeringu kehtestamisel n) Halduskohus leidis, et T. T. rikkus volikogus detailplaneeringu kehtestamise poolt hääletades toimingu sooritamise piirangut. o) Halduskohus leidis, et olukord, kus hääletatakse ühel istungil senikaua, kuni lõpuks tuleb hääletuse organiseerijale meelepärane tulemus ja hiljutisi hääli lihtsalt ignoreeritakse, ei ole volikogus lubatav. Formaalne õigusvastasus p) Halduskohus leidis, et kuna vastustaja rikkus toimingu tegemise piirangut, detailplaneeringu kooskõlastamise kohustust, kaasamiskohustust, detailplaneeringut rahastas eraisik, detailplaneeringu lahendusel puudus illustreeriv joonis, siis Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsus nr 45 on formaalselt õigusvastane.
HMS § 58
q) Halduskohus lähtus HMS §-st 58 ja leidis, et detailplaneering kehtestati volikogus menetlustoimingu sooritamise keelu rikkumise tõttu. Tulenevalt hääletamise protokollist oli esimesel hääletusel 3 poolt (sh ka T. Tomson), 3 vastu ja 2 erapooletut, teisel hääletamisel 4 poolt (sh ka T. Tomson), 3 vastu ja 1 erapooletu. Järelikult juhul, kui T. T. oleks järginud seadusest tulenevat toimingu sooritamise piirangut, ei oleks võtnud hääletamisest osa või oleks jäänud
erapooletuks, siis ei oleks tulenevalt KOKS § 45 lg 5 esimese lausest ka teisel hääletamisel detailplaneeringu kehtestamise otsust vastu võetud. Sisuline vastuolu r) Halduskohus leidis, et kuna detailplaneeringu kehtestamine oli sisulises vastuolus KOKS § 17 lg-ga 5 ja KVS § 11 lg 1 p-ga 3, tuleb kaebus rahuldada osaliselt sõltumata sellest, kas detailplaneeringu kehtestamisel järgiti menetluskorda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Mustvee vald esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale 05.04.2018 apellatsioonkaebuse (tl I-184-186), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta. a) Mustvee vald on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning vastavad rikkumised on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. b) Halduskohus on otsuse punktis 12.1. eksinud Tuule kinnistu edasimüügi kuupäevaga. T. T. võõrandas Tuule katastriüksuse 16.04.2007, mitte 16.07.2017. Seega toimus tehing kümme aastat varem, mis on tõendatud kaebaja poolt esitatud kaebuse lisaga nr 8. c) Kohtuotsuse punktis 12.3. leidis halduskohus, et T. T. rikkus toimingu sooritamise piirangut. Halduskohus pidas ebausutavaks vastustaja väiteid segaduse tekkimise kohta. Halduskohus nõustus kaebajaga, et olukord, kus hääletatakse ühel istungil senikaua, kuni lõpuks tuleb hääletuse organiseerijale meelepärane tulemus, ei ole volikogus lubatav. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneering algatati 27.06.2007. a otsusega nr 14 kinnistu omanike K. V. ja Ü. V. taotlusel (tl I-102-104). T. T. ei olnud detailplaneeringu algatamise ajal enam kinnistu omanik ja ta ei esitanud Lohusuu Vallavalitsusele avaldust Tuule katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks. d) Mustvee valla arvates jääb arusaamatuks, millele tuginedes tegi kohus järelduse, et T. T. viis ostu-müügi lepingu ajal antud lubadusi detailplaneeringu kehtestamiseks volikogus ellu ja et ta üldse selliseid lubadusi ostu-müügilepingu sõlmimise ajal anda sai. Detailplaneeringu algatamisel ei ole võimalik hinnata, kui kaua menetlus kestab, kas detailplaneering vastu võetakse ja siis ka kehtestatakse. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant ja milliseks kujuneb valimistulemus, ei ole ette ennustatav. Mustvee vald leiab, et olukorras, kus hääletustulemus ei olnud üheselt selge, võib selguse huvides hääletada teist korda ja selline tegevus ei ole kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ega Lohusuu valla põhimäärusega vastuolus. Vallavolikogu liige V. O. esitas vallavolikogu esimehele digiallkirjaga seletuskirja (tl I-65-66p). e) Lohusuu Vallavolikogu võttis 20.12.2016. a vaideotsuses nr 53 seisukoha võimaliku toimingupiirangu rikkumise ja võimaliku hääletuskorra rikkumise suhtes otsuse vastuvõtmisel. Lohusuu Vallavolikogu 20.12.2016. a otsus nr 53 „Vaide läbivaatamine“ võeti vastu 5 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei olnud ning ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei tehtud.
14.Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl I-196-198) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. a) Kaebaja on seisukohal, et kaebuses viidatud alused ei tingi halduskohtu otsuse tühistamist ega mõjuta halduskohtu otsuse põhistusi ega lõppjäreldusi. b) Halduskohtu eksimus kuupäevas on ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta otsuse sisu ja mille lubab kohtul parandada TsMS § 447 lg 2. c) Halduskohus on tõendeid kogumis hinnates põhistanud, miks ta leidis, et T. T. poolt detailplaneeringu läbisurumine kinnistu osas, mille müügist ta oli ise vahetut kasu saanud, rikub
KOKS § 17 lg-st 5 ja KVS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevaid nõudeid ja T. T. oleks pidanud hoiduma hääletusel osalemast. d) Olukorras, kus kaebaja esitatud vaide sisuks on ühe volikogu liikme erapoolikus ja kallutatus (ja sealt tulenevad etteheited volikogu tegevusele), oleks kaebaja hinnangul T. T. pidanud ennast vaide arutelust, liiatigi selle rahuldamata jätmise üle hääletusest taandama, kuid T. T. hääletas selle poolt, et vaie jätta rahuldamata. e) Vastustaja ei ole vaidlustanud halduskohtu seisukohti ja järeldusi selles osas, et lisaks toimingu tegemise piirangu rikkumisele rikkus vastustaja ka detailplaneeringu kooskõlastamise kohustust, kaasamiskohustust, detailplaneeringu rahastamine oli teostatud eraisiku poolt, detailplaneeringu lahendusel puudus illustreeriv joonis. Need on rikkumised, mille halduskohus on tuvastanud ja mille osas puudub vaidlus. Kaebaja hinnangul kinnitavad need rikkumised nii eraldiseisvana kui ka kogumis, et detailplaneeringu läbiviimise ja kehtestamise menetlus oli ebaseaduslik ja otsus nr 45 tuleb tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtule.
16.Halduskohus menetles kaebust Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45 ja 20.12.2016. a vaideotsuse nr 53 tühistamiseks ning Tuule katastriüksuse KSH eelhindamise läbiviimiseks kohustamiseks. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016. a otsuse nr 45. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 20 lg 1 järgi on halduskohus kohustatud kaasama isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Halduskohtul puudub diskretsioon küsimuses, kas selline isik menetlusse kaasata või mitte. Halduskohus tühistas Tuule katastriüksuse detailplaneeringu, mis ei kuulu kaebajale ega vastustajale, vaid on kellegi kolmanda eraomandis, ja otsustas sellega nende isikute õiguste ja kohustuste üle. Xxx kinnistu omanik või omanikud ei ole käesolevasse menetlusse kaasatud. Sellega rikkus halduskohus oluliselt menetlusnormi.
18.HKMS § 199 lg 2 p 1 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohus otsustas selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja keerukust, ei pruugi ringkonnakohtus xxx kinnistuomaniku kaasamine tuua kaasa ajavõitu, sest antud asjas võib osutuda vajalikuks täiendavate tõendite kogumine või paikvaatluse läbiviimine. Samuti ei ole sugugi välistatud, et menetlusosalised jõuavad antud asjas hoopis kõiki pooli rahuldavale kokkuleppele.
19.Kaebaja väitis ringkonnakohtus toimunud istungil, et ta esitas kaebuse nii subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks. Riigikohus on selgitanud, et planeerimisasjades on võimalik esitada kaebus nii subjektiivsete õiguste rikkumise alusel kui ka populaarkaebusena. Kuna need on erinevad kaebeõiguse allikad, siis peavad kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Seetõttu tuleb välja selgitada, millisel alusel ja kelle huvides on kaebus esitatud. Kaebuse võib küll esitada samaaegselt nii isiklike subjektiivsete õiguste või huvide kaitseks kui ka avalikes huvides, kuid neid kaebuse osi tuleb selgelt eristada, sest kohtuliku kontrolli ulatus on sõltuvalt kaebeõiguse allikast erinev (RKHKo 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 13). Halduskohtul tuleb asja uuesti arutades eristada, millises osas ta kontrollib subjektiivse õiguse ja millises osas avalike huvide rikkumist. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse puhul tuleb kohtul
välja selgitada, kuidas ja mis ulatuses on kaebaja subjektiivseid tema arvates rikutud. Seejuures on oluline arvestada sellega, et kaebaja ei ole xxx kinnistu piirinaaber, nagu on ka halduskohus tõdenud otsuse punktis 6. Samuti on oluline silmas pidada, et ka kohaliku omavalitsuse kohustus isik planeerimismenetlusse kaasata, sõltub viimase subjektiivse õiguse ulatusest.
20.Avalike huvide kaitseks esitatud kaebuse osas juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu järgnevale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse punktides 4.1 ja 9.1 esitatud seisukohaga, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada planeerimismenetluse alguses kehtinud menetlusõigust, s.t kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust vastavas redaktsioonis. Antud juhul tuleb aga arvestada sellega, et kohtukaebeõiguse küsimus ei ole osa planeerimismenetlusest, vaid on osa kohtumenetlusest, mistõttu ei tulene PlanS v.r § 26 lg 1 kohaldatavus ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg-st 1 (RKHKo 08.08.2018, 3-16-1472, p 15). Järelikult tuleb detailplaneeringu avalikes huvides vaidlustamise osas lähtuda uue PlanS §-st 141. Seejuures tuleb silmas pidada ka seda, et kohtutel puudub õiguslik võimalus hakata kaebust menetlema populaarkaebusena, kui puudub kaebaja vastav selge seisukoht. Seetõttu peab kaebaja osutama kaebuse alusele (RKHKo 10.11.2009, 3-3-1-84-08, p 10). HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna HKMS § 2 lg 5 hõlmab menetlusosalise huvid, mitte õigused, siis tuleb seda mõista laiemalt kui paljalt subjektiivsed õigused. Järelikult peab halduskohus abistama ka kaebajat, kes ei suuda piisavalt sõnastada avalikku huvi, mille rikkumist ta kaebuses väidab.
21.Halduskohtu poolt tuvastatud toimingupiirangu rikkumise osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgnevat. Halduskohus on ilmselgelt lähtunud toimingupiirangu võimaliku rikkumise hindamisel xxx kinnistu valest müügikuupäevast T. T. poolt ja see eksimus võib olla oluline. Otsuse punktis 12.1 on halduskohus märkinud: „Vaidlust ei ole selle üle, et [T.] T. oli Lohusuu Vallavolikogu liige, kes sai xxx kinnistu omanikuks 12.03.2007 ning Lohusuu Vallavolikogu 27.06.2007 otsusega nr 14 algatati detailplaneering xx vallas xx külas eraomandis oleval Tuule katastriüksusel. Pärast detailplaneeringu algatamist [T.] T. müüs 16.07.2017 xx kinnistu edasi kolmandatele isikutele, kes hiljem esitasid vastustajale taotluse detailplaneeringu kehtestamiseks.“ Otsuse punktis 12.3 on halduskohus märkinud: „Pärast detailplaneeringu algatamist T.T. müüs 16.07.2017 xx kinnistu edasi kolmandatele isikutele, kes hiljem esitasid vastustajale taotluse detailplaneeringu kehtestamiseks.“ Nende asjaolude pinnalt järeldas halduskohus, et T. T. rikkus toimingu sooritamise piirangut. See omakorda tingis halduskohtu tõdemuse, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Toimiku materjalide põhjal müüs T. T. xx kinnistu edasi aga 16.04.2007. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (tl I-32-34p), s.t enam kui kümme aastat varem. Haldusasja toimikust ei nähtu, et kinnistusraamatu kanne oleks tehtud alles hiljem. Samuti ei nähtu halduskohtu otsusest, mis ajast mis ajani oli T. T. vallavolikogu liige. Kuna halduskohus on otsuse põhjenduste kandvas osas ilmselgelt lähtunud ebaõigetest või ebatäielikest andmetest ja see eksimus võis olla oluline, siis tuleb halduskohtul toimingupiirangu rikkumise aluseks olevad asjaolud uuesti tuvastada ning anda neile uus õiguslik hinnang. Peale selle tuleb halduskohtul selgitada, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasusele hääletuskorra rikkumisega otsuse vastuvõtmisel, s.t asjaoluga, et volikogu istungil hääletati detailplaneeringu kehtestamise üle mitu korda, kusjuures hääletustulemused olid erinevad.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna otsuse põhjenduse keskne osa tugineb kas ebaõigetele või ebatäielikele andmetele, siis kohaldub antud juhul ka HKMS § 199 lg 2 p 2.
23.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse niisiis osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtule HKMS § 199 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.
24.HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 201 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja ei saada asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus. Nende sätete koosmõjust tuleneb, et kui ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluskulude jaotuse osas, vaid seda teeb halduskohus uues otsuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.