Xi kaebus Tartu Vangla 14. septembri 2020. a käskkirja nr 220/1-2/327 ja 18. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 1-11/521-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 5. mai 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Tartu Vangla 14.09.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/327 kohaselt kohaldati alates 14.09.2020. a kaebaja suhtes justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ning lg 2 punktide 1, 3 ja 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Kõigi julgeolekuabinõude kehtivuse ajaks määrati kuni 14.12.2020. a.
2.Tartu Vanglas kinnipeetav X (kaebaja) esitas pärast edutut vaidemenetlust 25.10.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 14.09.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/327 ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja soovis, et tema suhtes 19.09.2020. a (tegelikkuses 14.09.2020. a) kohaldatud julgeolekumeetmete rakendamine lõpetatakse. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid kolmeks kuuks, kuid kaebaja hinnangul ei ole vangla üksuse juht saanud aru, kuna tekib õiguslik vajadus meetme kasutamiseks.
3.Vastuses kaebusele vaidleb Tartu Vangla (vastustaja) kaebusele vastu. Vastustaja poolt 25.01.2021. a kohtule esitatud vastuse kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekumeetmete rakendamine lõpetatud Tartu Vangla 10.12.2020. a käskkirjaga nr 2-20/12/445 alates 10.12.2020. a.
4.Kohus määras 26.01.2021. a kaebajale tähtpäeva informeerimaks kohut, kas menetluse asjas saab lõpetada. Kaebaja on kohtu kirja 27.01.2021. a isiklikult kätte saanud, kuid pole pidanud kohaseks kohtule vastata.
5.Tartu Halduskohus kuulutas 19.02.2021. a määruses menetluse vastustaja esitatud valvekaamera salvestise osas kinniseks ja piiras kaebaja õigust nimetatud tõendiga tutvumiseks. Kohtumäärus on kaebaja õiguse tõendiga tutvumiseks piiramise osas (resolutsiooni p 2) jõustunud määruskaebust esitamata. Kaebaja nõue
6.Kaebaja arvates puudus julgeolekuabinõude kohaldamiseks vajadus, kuna olemuslikult ei erine see kartserisse paigutamisest. Kaebaja arutleb kaebuses erinevate vangistust reguleerivate seaduste ja õigusaktide omavahelisest suhestumisest. Kaebajale ei saa panna vastutust valvuri eksimuse tõttu valesse sektorisse sattumise eest. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on ebaproportsionaalne. Kuna kaebaja vales sektoris viibimise suhtes ei viidud läbi distsiplinaarmenetlust, ei ole tegemist reaalse sündmusega, sest menetlustähtaeg on ületatud. Kaebaja taotleb neil asjaoludel tema suhtes kohaldatud julgeolekumeetmete rakendamise lõpetamist. Vastustaja vastuväited
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja jääb käskkirjas ja vaideotsuses esitatu juurde. Kaebuses toodud väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega pidada käskkirja õigusvastaseks (tl 12–14). Kohtu seisukoht
8.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Vaidlustatud käskkirja (tl 2–3) motiivide kohaselt oli kaebajal 14.09.2020. a seisuga 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimase kahe rikkumise eest distsiplinaarkaristusena määratud kartserist vabanes kaebaja 04.09.2020. a. Juba 13.09.2020. a fikseeriti kaebaja suhtes kolm uut intsidenti, milleks olid kaebaja temale mitte ettenähtud eluosakonnas viibimine, mitte ettenähtud kambris viibimine ja tema kambrist keelatud esemete avastamine. Intsidendid toimusid 13.09.2020. a erineval ajal (tl 19, 22, 23). Vaidlustatud käskkiri on antud vangistusseaduse § 69 lg 1 alusel. VangS § 69 lg 1 sätestatud ammendavast loetelust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alustest, on kaebaja puhul lähtutud asjaolust, et ta on kinnipeetavaks, kes rikub süstemaatiliselt vanglas kehtestatud korda ning on ohtlik teistele isikutele. Vastustaja poolt haldusmenetluses kogutud ja kohtule esitatud tõendid tõendavad kohtu hinnangul nende aluste olemasolu, sh nii süstemaatilisust kui ohtlikkust.
10.Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal 25.10.2020. a (tl 6).
11.Halduskohus jätkab kohtupraktikas kujundatud seisukoha alusel tühistamiskaebuse menetlemist, vaatamata vastustaja poolt 10.12.2020. a (tl 32–33) julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist (RKHKo 3‐3‐1‐41‐11, p‐d 10−12 ja RKHKo 3‐3‐1‐44‐14, p‐d 9−11 RKHKo 3‐3‐1‐10‐17, p 13). Halduskohus ei saa käesoleval juhul välistada kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktilist tähendust kinnipeetavast kaebajale vaatamata vaidlustatud käskkirja kehtivuse lõppemisele.
12.Vastustaja esitatud tõenditega (tl 17–18) on tõendatud kaebaja poolt süstemaatiline distsipliinirikkumiste toimepanemine 13.09.2020. a seisuga. Nimelt omas kaebaja 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh allumatuse ja keelatud terariistade hoidmise eest. Pärast käesolevas asjas vaidluse all olevat sündmust, s.o vanglateenistuse ametniku kogenematuse kuritarvitamise teel võõrasse eluosakonda sisenemine, on vangla tuvastanud 13. septembril kaebaja osaluse veel kahes distsipliinirikkumises (tl 6–8), milleks oli kaebaja elukambris keelatud esemete hoidmise avastamine ja kaebaja viibimine võõras kambris. Viimati nimetatud rikkumise eest on kaebajat kohtu andmetel vangla kehtiva käskkirjaga (tl 24–26) ka distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt 13.09.2020. a võõras kambris viibimine kui distsipliinirikkumine samalaadiline kaebaja samal päeval võõras eluosakonnas viibimisega, mille kaebaja on vaidlustanud käesolevas asjas esitatud kaebusega (tl 1). Seega on kaebaja jätkanud rikkumiste toimepanemist ka pärast käesolevas asjas vaidluse all oleva rikkumise avastamist ja tõkestamist vanglateenistuse poolt.
13.Kohus on seisukohal, et võttes arvesse, et tõendikogumi kohaselt vabanes kaebaja alles 4. septembril kartserikaristusest viimaste distsipliinirikkumiste eest, siis saab kaebajale kui süstemaatilisele distsipliinirikkujale 13.09.2020. a rikkumise eest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 14.09.2020. a lugeda proportsionaalseks ja õigustatuks, võttes mh arvesse ka seda, et kaebaja jätkas 13.09.2020. a samalaadiliste distsipliinirikkumiste toimepanemist.
14.Kohtu hinnangul on vastustaja esitatud valvekaamera salvestisega vastuvaidlematult ja üheselt tõendatud kaebaja tahtlik võõrasse eluosakonda sisenemine. Kaebaja sisenemine temale keelatud eluosakonda sisenemise põhjuseks ei ole olnud vanglateenistuse ametnikult saadud korraldus, nagu püüab kaebaja kohut veenda, vaid kaebaja poolt asjaolu, et ametnik ei tundnud kaebajat nägupidi, tahtlik ärakasutamine.
15.Vastustaja on 12.10.2020. a distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 20–21) üksikasjalikult kirjeldanud valvekaamera salvestisel fikseeritut. Protokolli on kaebajale allkirja vastu tutvustatud (tl 21p). Kaebaja ei ole kaebuses 13.09.2020. a sündmuse protokollis kajastatut kaebuses sisuliselt vaidlustanud.
16.Seega tõendab ka distsiplinaarmenetluse protokoll faktilisi asjaolusid, mis tingisid vaidlustatud käskkirja andmise ja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Protokolliga on kummutatud ka kaebaja väide, et sündmuse kohta ei viidud läbi distsiplinaarmenetlust.
17.Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamata jätmine ja hoiatusega piirdumine (tl 21) kahjustaks või piiraks kuidagi alusetult kaebaja õigusi. Asjaolu, et nii kartserisse paigutamise (VangS § 63 lg 1 p 4) kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (VangS § 69 lg 2) kaasneb kinnipeetava vabaduse piiramine, ei muuda kohtu hinnangul vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, sest kohtule esitatud tõendite kohaselt toimus see käesoleval juhul preventiivsel ja tõkestaval, mitte aga karistuslikul eesmärgil.
18.Kaebaja suhtes on julgeolekuabinõude kohaldamine kehtiva haldusaktiga lõpetatud alates 10.12.2020. a (tl 32). Kaebaja on kaebuse eesmärgi seega saavutanud, mis nähtub mh sellest, et kaebaja ei ole reageerinud kohtunõudele kaebuse ammendumisest (tl 35).
19.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus, mille tõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
20.Kaebaja peab seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kandma menetluskulud (HKMS § 108 lg 1).
21.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas (tl 9), jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
22.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.