lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2076/19

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2076/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1684
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 5, 8Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 1Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 155 lg 3Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 187 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 188 lg 1Eelmenetluse toimingud

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2003/96Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistikEMPs kohaldatav tekst.

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2076/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-25-9754/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.02.20263-21-2059/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 30. märts 2021, Tartu 3-18-2076 Novus Oil OÜ (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti

24.augusti 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/043474-13 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsus Novus Oil OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Novus Oil OÜ (pankrotis) Esindaja Kristjan Olei ja pankrotihaldur Svetlana Pilden Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Esindaja Indrek Lind

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel.
2.Võtta kaebaja apellatsioonkaebus menetlusse.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsus.
4.Tagastada esimese astme kohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 245,80 eurot käesoleva määruse jõustumisel. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada.
5.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 245,80 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 3-5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
HKMS § 24 lg 1Kaasatud haldusorgan
PankrS § 4 lg 1
PankrS § 43 lg 2
PankrS § 44 lg 1
RLS § 60 lg 4

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 14. märtsil 2018. a kaebaja suhtes maksumenetlust nr 12.2-3/043474-13 ajavahemiku 1. oktoober – 31. detsember 2015. a kohta. MTA väljastas
24.augustil 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/043474-13 mille kohaselt peab kaebaja maksma ajavahemikul 1. oktoober – 31. detsember 2015. a võõrandatud 2560,32 tonni vedela põlevaine eest 8193,32 eurot aktsiisi. Kaebaja esitas 9. septembril 2018.a MTA-le vaide 24. augusti 2018. a maksuotsuse nr 12.23/043474-13 tühistamiseks. MTA jättis 8. oktoobril 2018. a kaebaja vaide rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 5. novembril 2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse MTA maksuotsuse nr 12.2-3/043474-13 tühistamiseks koos taotlusega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg 5 ja § 66 lg 18 kohaldamata jätmist õigusselguse puudumise tõttu ja palus kohtul direktiivi 2003/96/EÜ ühetaolise kohaldamise tagamiseks küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
3.Tartu Halduskohus jättis 30. septembri 2020. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja kaebaja menetluskulud jättis kaebaja kanda (resolutsiooni p 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Kaebaja esitas 30. oktoobril 2020. a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsus ja saata asi tagasi samale kohtule uuesti otsustamiseks. Alternatiivselt kaebus rahuldada ja MTA maksuotsus nr 12.2-3/043474-13 tühistada. Euroopa Kohtu ja halduskohtu otsuse vastuolude tõttu küsida Euroopa Liidu õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks Euroopa Kohtult eelotsus.
5.Tartu Ringkonnakohtusse jõudis 2. novembril 2020.a kaebaja menetlusabi taotlus, milles kaebaja märgib, et taotleb menetlusabi riigilõivu maksmiseks, sest äriühing on pankrotis ja äriühingu osanikul ei ole võimalik riigilõivu tasuda, sest tal puudus viimasel neljal kuul sissetulek ning tema pangakonto on täitemenetlustes arestitud.
6.Tartu Ringkonnakohus palus 13. novembri 2020. a kohtunõudes pankrotihalduril teada anda, kas ta astub võlgniku asemel haldusasja menetlusse.
7.Pankrotihaldur teatas 27. novembril 2020. a vastuses kohtunõudele, et halduril puuduvad vastuväited, et võlgnik jätkab menetlust. Pankrotihaldur ei andnud nõusolekut menetlusega seotud kulude kandmiseks või esindajal vastavate kulude tekitamiseks, kuid märkis, et nõusolek võib olla antud tingimusel, et menetlusega kaasnevate menetluskulude, s.h võimalike vastaspoole menetluskulude kandmist garanteerib tagasivõtmatult ja esimesel nõudmisel kolmas isik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus otsustab esmalt kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimuse (I) ja seejärel võtab seisukoha vaidlustatud halduskohtu otsuse osas (II).

I

9.Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et on pankrotis. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt kuulutas Viru Maakohus 31. augustil 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7701 välja kaebaja pankroti 31. augustil 2020. a kell 16:00 ning nimetas pankrotihalduriks S. Pildeni. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. novembri 2020. a määrusega Viru Maakohtu 31. augusti 2020. a määruse muutmata. Riigikohus jättis 15. veebruari 2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2020. a määruse peale menetlusse võtmata. Eeltoodust nähtub, et kaebaja suhtes kuulutati pankrot välja enne Tartu Halduskohtu poolt vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist.
10.Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 1 (kuni 31. jaanuarini 2021. a kehtinud redaktsioon) kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Pankrotihalduri 27. novembri 2020. a vastusest kohtunõudele ilmneb, et ta ei astu menetlusse ja tal puuduvad vastuväited, et võlgnik menetlust jätkab. Eelnevat arvestades aktsepteerib ringkonnakohus kaebaja nimel apellatsioonkaebuse ja ka menetlusabi taotluse esitamist äriühingu juhatuse liikme K. Olei poolt allkirjastatuna.
11.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-test 2 ja 7 juhindudes tuleb kaebajal apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 245,80 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 113 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib saada menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kaebaja pankrot kuulutati välja 31. augustil 2020. a. Pankrotihaldur ei andnud nõusolekut menetlusega seotud kulude kandmiseks või esindajal vastavate kulude tekitamiseks. Menetlusabi taotluses märgitu kohaselt ei ole osanikul äriühingu eest võimalik riigilõivu tasuda, sest osanikul puudub viimasel neljal kuul sissetulek ja tema pangakonto on täitemenetlustes arestitud. Kuigi juhatuse liige ei ole menetlusabi taotlusele lisanud tõendeid osaniku maksevõimetuse kohta, siis pidades silmas asjaolu, et seoses äriühingu pankroti väljakuulutamisega enne halduskohtu poolt otsuse tegemist ei olnud halduskohtul pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse lahendamiseks ja arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, ei nõua ringkonnakohus menetlusabi taotluse täiendamist. Ringkonnakohus eeldab, et nii kaebajal kui ka osanikul puuduvad võimalused riigilõivu tasumiseks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu 245,80 euro tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid apellatsioonkaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus HKMS § 187 lg 1 alusel kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse.
13.Arvestades, et halduskohtul ei olnud pädevust kaebaja kaebuse lahendamiseks ning lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida vastustaja vastust apellatsioonkaebusele (HKMS § 188 lg 1 p-s 1 sisalduv nõue).

II

14.Kaebuse menetlemise ajal halduskohtus sätestas PankrS § 43 lg 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. Kohtupraktikas on sedastatud, et seadusandja eesmärk on panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõue sissenõutavaks muutub. Ka PankrS § 44 lg 1 kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, s.t ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite järgi (RKÜKm 13. detsember 2005. a, 3-3-1-39-05, p 15). Tulenevalt alates 1. jaanuarist 2004. a kehtivast pankrotiseadusest, tuleb maksuhalduril esitada maksukohustusest tulenev nõue pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajana pankrotimenetluses. PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele. Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse (RKHKm 7. märts 2007. a, 3-3-1-88-06, p-d 13 ja 15; RKHKm 6. juuni 2011. a, 3-3-1-34-11, p-d 11 ja 13). Kui pankroti väljakuulutamise ajaks on halduskohus otsuse teinud, siis tuleb kohtumenetlust haldusasjas jätkata (RKHKm 11. juuni 2014, 3-3-1-35-14, p 11). PankrS § 4 lg 1 kohaselt pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.
15.Eelviidatud HKMS § 24 lg 1 p 1 sisaldus kuni 31. detsembrini 2011. a kehtinud HKMS-is, sätestades, et halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Analoogse sisuga säte sisaldub ka alates 1. jaanuarist 2012. a kehtivas HKMS-is, sätestades § 121 lg 1 p-s 1, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Õigusalases kirjanduses on selgitatud, et kaebuse tagastamine otsustatakse enne kaebuse menetlusse võtmist, läbi vaatamata jätmine pärast asja menetlusse võtmist. HKMS § 121 lg-s 1 nimetatud aluste näol on tegemist puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 431-432). HKMS § 155 lg 3 lause 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.
16.HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.
17.Kaebaja pankroti kuulutas välja Viru Maakohus 31. augustil 2020. a määrusega. Halduskohus tegi otsuse 30. septembril 2020. a. Seega ei olnud praeguses haldusasjas halduskohus kaebaja pankroti väljakuulutamise ajaks veel otsust teinud. Sellest sõltumata lahendas halduskohus kaebuse sisuliselt, jättes tähelepanuta, et kohtul ei olnud enam pädevust kaebaja kaebuse lahendamiseks. Kuigi menetlusosalised ei ole halduskohtus ega kaebaja ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu pädevust, tuleb ringkonnakohtul eeltoodud asjaolu arvesse võtta, juhindudes ülalviidatud kohtupraktikas antud seisukohtadest. Kohtupraktikas ei ole menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes peetud võimalikuks jätta halduskohtu otsust jõusse (RKHKm 6. juuni 2011. a, 3-3-1-34-11, p 12).
18.Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsuse ja jätab HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel koostoimes § 200 p-ga 5 kaebaja kaebuse läbi vaatamata.
19.Halduskohus võttis kaebuse menetlusse tühistamisnõudes, mille esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv oli 245,80 eurot (RLS § 60 lg 4). HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Eeltoodut arvestades ning lähtudes asjaolust, et praegusel juhul on tegemist kaebuse läbi vaatamata jätmisega HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebajale käesoleva määruse jõustumisel tagastada halduskohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 245,80 eurot. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb ringkonnakohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 104 lg 81 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
20.HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 245,80 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium