2.Jätta XX riigilõivust vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta XX taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
4.Kohtumäärusest venekeelse tõlke saamiseks tuleb kaebajal tasuda 102 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 15.02.2021 XX (kaebaja) venekeelne kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale (tõlge saabus 23.02.2021). Kaebaja on kaebuses esitanud hulgaliselt etteheiteid vanglale ning esitanud järgmised nõuded: 1) kohustada vanglat täitma vangla sisekorraeeskirja § 491; 2) tuvastada, et vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-t 5 (andmete väljastamine), § 37 lg-t 4 (töökohustus), haldusmenetluse seaduse § 25 lg-t 2 (kättetoimetamise viis), VangS § 105 lg-t 22 (vangla kodukorra teatavaks tegemine), VangS § 46 lg-t 1 (kinnipeetava riietus); 3) võtta vastutusele vanglaametnikud seoses valeandmete esitamisega (väide, et kaebajale on tutvustatud VangS-i, vangla sisekorraeeskirja ning vangla kodukorda, on vale); 4) tuvastada, et kaebajat on diskrimineeritud keele tõttu, vanglaametnikud on oma ametipositsiooni kasutanud ebaseaduslikult, vangla on kaebajale esitanud ebaseaduslikke nõudmisi (sunnib kaebajat kandma valeandmetega nimesilti ohtlikul viisil), kaebajat on piinatud kartserikambris ajavahemikul 27.10.2020-07.11.2020 ja kaebaja on jäetud ilma jalutuskäigust; 5) kohustada vanglat kõrvaldama puudused (kartserikambri istmed on rauast, kambris pole nagisid rätiku jaoks ja duširuumis pole ventilatsiooni);
3-21-317 6) tühistada kaebajale kõik varasemalt määratud karistused; 7) hüvitada kaebajale kartseris viibimise, diskrimineerimise, vangla sisekorraeeskirja § 491 mittetäitmise, jalutuskäikudest ilmajätmise ja tervisele kahju tekitamise eest kahju summas 30 000 eurot. Kaebaja ei ole lisanud kaebusele ühtegi dokumenti, ent on kaebuse tekstis viidanud Tallinna Vangla 14.01.2021 dokumendile nr 1-21/1-2/13, 29.01.2021 dokumendile nr 5-2/21/54 ja 02.02.2021 dokumendile nr 5-2/21/66). Lisaks taotleb kaebaja kohtult riigi õigusabi andmist, riigilõivust vabastamist, talle tema kaebusest koopia saatmist ning kohtulahendi saatmist talle vene keeles.
2.Kohus tegi 02.03.2021 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus vanglal teatada, kas kaebaja on kaebuses nimetatud probleemide osas pöördunud taotluste või vaietega vangla poole ning kas kaebajale on kaebuses käsitletud küsimustes väljastatud haldusakte. Ühtlasi palus kohus vanglal esitada kõik asjassepuutuvad dokumendid (sh kaebuses viidatud dokumendid nr-tega 1-21/1-2/13, 5-2/21/54 ja 5-2/21/66) ning kaebaja K-Raha väljavõte alates 13.10.2020.
3.Tallinna Vangla vastas kohtule 05.03.2021 ja 09.03.2021. Tallinna Vangla edastas kohtule järgmised dokumendid: 1) Tallinna Vangla 14.01.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/13, millega kohaldati kaebaja suhtes alates 14.01.2021 julgeolekuabinõusid (XX rikkus süstemaatiliselt vanglas kehtestatud korda, eiras vanglaametnike seaduslikke korraldusi ning käitus ebaviisakalt); 2) Tallinna Vangla 29.01.2021 käskkiri nr 5-2/21/54, millega tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.14.13 rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks ning millega tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks (XX kasutas vanglaametnikuga suheldes ebaviisakaid väljendeid ning ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele); 3) Tallinna Vangla 02.02.2021 käskkiri nr 5-2/21/66, millega karistati kaebajat Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks (XX kasutas 06.01.2021 meditsiiniõe kohta ebaviisakat väljendit); 4) XX 24.01.2021, 28.01.2021 ja 08.02.2021 venekeelsed kirjad (registreeritud nr-tega 518/21/2632-1, 5-18/21/3197-1 ja 5-18/21/4110-1) ning XX 08.02.2021 venekeelsed kirjad (eestikeelse pealkirjaga „VAIE“) viidetega Tallinna Vangla 29.01.2021 käskkirjale nr 52/21/54 ja 02.02.2021 käskkirjale nr 5-2/21/66 (registreeritud nr-ga 5-18/21/4110-1); 5) Tallinna Vangla 28.01.2021, 04.02.2021 ja 12.02.2021 kirjad nr-tega 5-18/21/2632-2, 5-18/21/3197-2, 5-18/21/4110-2, millistega tagastati XX võõrkeelsed pöördumised; 6) K-Raha väljavõtte alates 13.10.2020. Ühtlasi selgitas vangla, et XX pöördub vangla poole võõrkeelsete pöördumistega ega nõustu võõrkeelsete pöördumiste tõlkebüroole tõlkimiseks saatmisega. Vangla on korduvalt XX selgitanud, et tal on võimalik võõrkeelsed pöördumised endal ära tõlkida või esitada vanglale nõuetekohane taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks saatmiseks. K-Raha andmetel on kinnipeetaval regulaarselt sissetulekuid, mis võimaldavad isiklike vahendite arvelt tõlketeenuse eest tasuda. Samuti on vangla võimaldanud XX riigikeele õpet, kuid XX on omal soovil õpingud katkestanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded 2(5)
3-21-317
4.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohtusse pöördumiseks peab kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
5.Kohus leiab, et kaebaja tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded tuleb kaebajale tagastada, kuna ta ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korras.
6.Kaebuse tekstis viidatud dokumentidest ja kaebuse põhjendustest tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja tühistamiskaebust (vt määruse p 1 alapunkt 6) selliselt, et kaebaja taotleb Tallinna Vangla 14.01.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/13, 29.01.2021 käskkirja nr 5-2/21/54 ja 02.02.2021 käskkirja nr 5-2/21/66 tühistamist. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Tallinna Vangla 14.01.2021 käskkirjale esitanud vaide. Kaebaja 08.02.2021 venekeelsed dokumendid, mille pealkirjast nähtuvalt võib tegemist olla vangla 29.01.2021 ja 02.02.2021 käskkirjadele esitatud vaietega, on Tallinna Vangla 12.02.2021 kirjaga nr 5-18/21/4110-2 („Võõrkeelsete pöördumiste tagastamine“) tagastanud. Kirjas selgitas vangla, et kaebajal on võimalik ise enda vaie ära tõlkida või esitada vanglale taotlus selle tõlkimiseks koos kinnitusega, et ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 1 sätestab, et vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Sama paragrahvi lg 5 esimene lause sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata.
3(5)
3-21-317 Tallinna Vangla on 12.02.2021 kirjas ning kohtule 09.03.2021 saadetud vastuses selgitanud, et kaebaja ei nõustu võõrkeelsete pöördumiste tõlkebüroole tõlkimiseks saatmisega, samas on tal K-Raha andmetel piisavalt regulaarseid sissetulekuid, mis võimaldaksid tal isiklike vahendite arvelt tõlketeenuse eest tasuda. Samuti on vangla hinnangul alust arvata, et kaebaja on võimeline enda õiguste kaitseks ka eestikeelseid pöördumisi esitama. Kohtule esitatud K-Raha väljavõttelt nähtub, et kaebajal oli 08.02.2021 ehk vaidena pealkirjastatud pöördumiste esitamise ajal piisavalt rahalisi vahendeid, et ise tõlketeenuse eest tasuda. Samuti on kohus varasemalt mitmes kohtuasjas leidnud, et kaebaja on vajadusel võimeline ise koostama eestikeelseid vaideid ja kaebusi (vt nt haldusasjad nr 3-18-558, 3-20-2067 ning näiteks haldusasjas nr 3-14-52173 on kaebaja esitanud kohtule eestikeelse kaebuse). Seega on vangla kaebajale õiguspäraselt oma 12.02.2021 kirjas selgitanud tõlkimise protsessi ning tagastanud kaebajale võõrkeelsed pöördumised tõlkimise korraldamiseks. Kaebusest ega ka Tallinna Vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vangla 12.02.2021 kirjale vastanud või korraldanud kõnesolevate (võimalike) vaiete tõlkimise. Sealjuures on oluline märkida, et kaebajale on korduvalt selgitatud vaidemenetluse korda (sh tõlkimise protsessi), mistõttu ei saa kaebajat pidada selles osas õiguslikult kogenematuks (vt nt haldusasjad nr 3-20-1683, 3-18-478, 3-19-560). Kohus palus 02.03.2021 kohtunõudes vanglalt teavet muu hulgas selle kohta, kas kaebaja on kaebuses märgitud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega (vt määruse p 1 alapunktid 1, 3, 5 ja 7) pöördunud vangla poole. Tallinna Vangla 09.03.2021 esitas kohtule kaebaja 24.01.2021, 28.01.2021 ja 08.02.2021 venekeelsed kirjad (registreeritud nr-ga 5-18/21/2632-1, 518/21/3197-1 ja 5-18/21/4110-1), mis tagastati kaebajale tõlkimise korraldamiseks (vt vangla 28.01.2021, 04.02.2021 ja 12.02.2021 kirjad nr-tega 5-18/21/2632-2, 5-18/21/3197-2, 518/21/4110-2). Kohtu hinnangul on vangla ka 28.01.2021 ja 04.02.2021 kirjades õiguspäraselt kaebajale selgitanud tõlkimise protsessi. Seega ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kaebuses märgitud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega pöördunud eelnevalt vangla poole. Lisaks ei ole kaebaja oma kaebuses selgelt välja toonud, kas ja juhul, kui jah, siis millal on ta kaebuses märgitud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega pöördunud vangla poole.
7.Eeltoodust tulenevalt on kaebajal tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuete osas kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Võõrkeelsete pöördumiste esitamine vanglale, mis on vangla poolt tõlke puudumise tõttu läbivaatamatult tagastatud, ei ole sisustatav nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimisena. Tuvastamisnõuded
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
9.Kohus leiab, et kaebajal puudub tuvastamisnõuete (vt määruse p 1 alapunktid 2 ja 4) osas ilmselgelt kaebeõigus ning need tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebajal on õiguste kaitseks tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja esitatud tuvastamisnõuded ei aita kaebaja õigusi kaitsta, sest mistahes kaebaja nimetatud rikkumise tuvastamine ei tekita vanglale kohustust seda rikkumist lõpetada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades vanglale nõuetekohased kohustamisnõuded ja / või vaidlustades kaebaja suhtes tehtud haldusaktid (käskkirjad). Kaebuse põhjendustest võib ühtlasi aru saada, et kaebaja eesmärgiks on hoopis kahju hüvitamise nõude esitamine (vt tõlgitud kaebuse viimane lk). Nii tühistamis-, kohustamis- kui ka hüvitamisnõude 4(5)
3-21-317 saab kohtule aga esitada siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Praegusel juhul ei nähtunud kaebusest, et kaebaja oleks seda teinud (vt määruse p-d 4-7).
10.Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole tuvastamisnõuete esitamine lubatud ning kaebus kuulub tuvastamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. Muud selgitused ja kaebaja taotlused
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja taotluse väljastada talle tema esitatud kaebusest koopia jätab kohus rahuldamata. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et menetlusosalisel puudub reeglina põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, kuna niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on võimalik enne dokumendi kohtule esitamist teha sellest endale ärakiri (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-16, p 13). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud sellist veenvat põhjendust, miks peaks kohus praegusel juhul erandkorras saatma kaebajale tema kaebusest koopia.
14.Kohtumäärusest venekeelse tõlke saamiseks tuleb kaebajal tasuda kohtule tõlgitasu 102 eurot (viitega käesoleva haldusasja numbrile). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.