1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale asjas nr 3-21-317 menetlusse.
2.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Rahuldada XX määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punkt 2 asjas nr 3-21-317. Teha selles osas uus määrus, millega rahuldada XX 16. märtsi 2021. a menetlusabi taotlus ning vabastada XX Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2021. a määruse tõlkimise kulude kandmisest.
4.Jätta XX taotlus koopiate saamiseks rahuldamata.
Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja ringkonnakohtu põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3; § 119 lg 1 ja RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 15.02.2021 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale nõuetes kohustada vanglat täitma vangla sisekorraeeskirja § 491; tuvastada, et vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-t 5,
3-21-317 § 37 lg-t 4, haldusmenetluse seaduse § 25 lg-t 2, VangS § 105 lg-t 22 ning VangS § 46 lg-t 1; võtta vastutusele vanglaametnikud seoses valeandmete esitamisega; tuvastada, et kaebajat on diskrimineeritud keele tõttu, vanglaametnikud on oma ametipositsiooni kasutanud ebaseaduslikult, vangla on kaebajale esitanud ebaseaduslikke nõudmisi, kaebajat on piinatud kartserikambris ajavahemikul 27.10.2020–07.11.2020 ja jäetud ilma jalutuskäigust; kohustada vanglat kõrvaldama puudused (kartserikambri istmed on rauast, kambris pole nagisid rätiku jaoks ja duširuumis pole ventilatsiooni); tühistada kaebajale kõik varem määratud karistused ning hüvitada kartseris viibimise, diskrimineerimise, vangla sisekorraeeskirja § 491 mittetäitmise ja jalutuskäikudest ilmajätmisega tekitatud mittevaraline kahju ja tervisekahju 30 000 eurot. Kaebusele olid lisatud taotlused riigi õigusabi määramiseks, riigilõivust vabastamiseks, kaebusest koopia saatmiseks ning kohtulahendi saatmiseks vene keeles.
2.Tallinna Halduskohtu 12.03.2021 määrusega tagastati XX kaebus (p 1); jäeti XX riigilõivust vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata (p 2); jäeti XX taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata (p 3) ning selgitati, et kohtumäärusest venekeelse tõlke saamiseks tuleb kaebajal tasuda 102 eurot (p 4).
3.XX esitas 16.03.2021 kohtule venekeelse avalduse, mille selgituse kohaselt ei saa XX 12.03.2021 määrusest aru, kuna ei valda eesti keelt. Kaebaja ei sooritanud A1-taseme keeletesti. Tema poolt eesti keeles esitatud avaldused on kirjutatud teiste isikute dikteerimisel või nende poolt. Samuti puudub tal raha tõlke eest tasumiseks. Kaebaja palub talle saata kohtulahendid vene keeles. Avaldusele oli lisatud taotlus sellest koopia saamiseks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
4.Tallinna Halduskohtu 18.03.2021 määrusega jäeti XX 16.03.2021 taotlus tema 16.03.2021 avaldusest koopia saamiseks rahuldamata (p 1); jäeti XX 16.03.2021 menetlusabi taotlus rahuldamata (p 2) ning selgitati, et Tallinna Halduskohtu 12.03.2021 määrusest venekeelse tõlke saamiseks tuleb XX-l tasuda tõlgitasu 102 eurot 7 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (p 3). Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tal on perioodil 17.11.2020–16.03.2021 olnud sissetulekuid 915 euro ulatuses. Põhjendatud väljaminekuteks tuleb lugeda kinnipidamisi nõuete fondi ja elektriteenuse eest tasumisi kokku 472,26 eurot. Samuti on kaebaja teinud oste vangla kauplusest ja selles osas on põhjendatud kulu Riigikohtu praktikast tulenevalt 116,80 eurot (29,2 × 4). Seega on kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel 162,97 eurot [(915 – 472,26 – 116,8) ÷ 4 × 2]. Halduskohtu hinnangul läheb 12.03.2021 määruse tõlkimine maksma umbes 102 eurot. Seega ei ole kaebaja maksejõuetu tõlketasu maksmisel. Taotlus 16.03.2021 avaldusest koopia saamiseks jääb rahuldamata. Kaebajal puudub vajadus koopia saamiseks. Kaebajale on dokumendi sisu teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale ärakiri (vt ka Riigikohtu 27.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13).
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(6)
3-21-317
5.XX palub 22.03.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.03.2021 määruse resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada ta tõlkekulude kandmisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei valda kaebaja riigikeelt. Halduskohus ei väljastanud kaebaja pöördumise koopiaid ning rikkus tema õigust õiglasele menetlusele. Määruskaebusele olid lisatud taotlused õigusabi võimaldamiseks ning koopiate väljastamiseks määruskaebusest ja varem esitatud pöördumistest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.03.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et soovib juriidilist abi. Kaebaja ei ole täpsustanud, millisteks toiminguteks õigusabi taotletakse, kuid ringkonnakohus mõistab taotlust nii, et kaebaja taotleb riigi õigusabi määruskaebuse menetluses. Taotluse rahuldamiseks puudub alus. Menetluses koostatud dokumentidest nähtuvalt on taotleja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb lisaks sellele, kas isik omab õigusteadmisi, ka vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus asjas nr 3-2-1-708, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus asjas nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Seega ei ole riigi õigusabi määramine vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6). XX on ringkonnakohtule esitanud ise määruskaebuse. Kaebaja seisukohad on arusaadavad ning nende alusel on ringkonnakohtul võimalik halduskohtu määruse põhjendatust kontrollida. Eelnevast tulenevalt puudub riigi õigusabi taotluse lahendamisel vajadus hinnata täiendavalt kaebaja majanduslikku võimekust õigusabi eest tasumiseks. II
8.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusabi andmise korras isiku mh vabastada täielikult või osaliselt muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks (HKMS § 111 lg 4).
9.Ringkonnakohus selgitas 31.03.2021 määruse asjas nr 3-21-324 p-s 2, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas 3(6)
3-21-317 nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine menetlusabi korras riigi rahaliste vahendite arvel eeldab mõjuvat põhjust, eeskätt vajadust tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas.
10.Halduskohus tõlgendas XX 16.03.2021 avaldust nii, et ta soovib menetlusabi halduskohtu 12.03.2021 määruse tõlkimiseks, ning leidis, et selleks on kaebajal piisavad rahalised vahendid olemas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusabi taotluse esitamine keelatud nii, et sellega soovitakse menetlusabi üksnes konkreetse kohtulahendi tõlkimiseks. Halduskohtul tuleb aga menetlusabi taotluse tõlgendamisel – seda eriti kohtumenetluse jätkumisel – hinnata mh seda, kas isiku soov võib olla ka järgnevate kohtulahendite või muude menetlusdokumentide tõlkimine. Ebapiisava keeleoskuse ning rahaliste vahendite korral tuleb isikule tagada menetlusest arusaamine kogu kohtumenetluse vältel. Sellises olukorras ei ole välistatud, et isikul on võimalik küll tasuda konkreetse kohtulahendi tõlkekulude eest, kuid mitte kogu kohtutoimikut või järgnevaid kohtulahendeid puudutavas osas. Seejuures tuleb silmas pidada isiku võimalusi kaitsta oma õigusi kohtumenetluses, mis võib mh hõlmata vajadust tõlkida muid menetlusdokumente (hinnates kavandatavat menetluses osalemise edukust ja olulisust kaebaja jaoks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 18).
11.Kaebaja on 16.03.2021 avalduses märkinud, et ta ei saa 12.03.2021 määrusest aru, kuna ei valda eesti keelt. Samuti palus kaebaja saata talle otsused vene keeles. Sama on kaebaja selgitanud 15.02.2021 kaebuses. Seega viitab XX avaldus pigem sellele, et ta soovib saada vene keelde tõlgituna kohtulahendeid. Kuna halduskohtus lõppes menetlus 12.03.2021 määrusega, millega XX kaebus tagastati, puudutas kaebaja taotlus eelkõige halduskohtu 18.03.2021 ning 12.03.2021 määruseid. Samas ei ole välistatud, et kaebeõiguse efektiivseks teostamiseks tuleb halduskohtul kaebuse tagastamise korral tõlkida isikule eelnevas menetluses teiste menetlusosaliste esitatud vastused. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud halduskohus menetlusabi taotluse lahendamisel pidama silmas seda, kas kaebaja vaidlustab halduskohtu määruseid. HKMS § 114 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuigi olukorras, kus menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, võib kohus igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud (HKMS § 114 lg 2). Seega ei välista menetlusabi andmine või andmata jätmine ühes kohtuastmes sellele uue hinnangu andmist kohtulahendi edasikaebamisel.
12.Halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kohtu hinnangul on 12.03.2021 määruse tõlkekulu eelduslikult ca 102 eurot. Ringkonnakohtule nähtub kohtumenetlustes – sh praeguses haldusasjas – esitatud tõlkearvetest (nt kohtute infosüsteemis dokumendid 3s ja 19j), et nii eesti keelest vene keelde kui ka vene keelest eesti keelde tõlketeenuse hinnaks on 10,50 eurot lehekülg (lisandub käibemaks). Halduskohtu 12.03.2021 määrus on veidi alla viie lehekülje. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlketeenuse hinnaks ca 63 eurot (koos käibemaksuga). Halduskohtu 18.03.2021 ca kaheleheküljelise määruse tõlke maksumuseks kujuneks 21 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku ca 84 eurot.
13.HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate 4(6)
3-21-317 ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 ja halduskolleegiumi 15.06.2016 määruse nr 3-3-1-36-16 kohaselt tuleb kinnipeetavate isikute puhul lugeda vältimatuteks kulutusteks kulutusi, mis ulatuvad ligikaudu 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2020. a töötasu alammäär 584 eurot, millest 5% moodustab 29,20 eurot. 2021. a töötasu alammäär on samas suuruses).
14.Kaebaja vanglasisese konto väljavõttelt nähtub, et perioodil 17.11.2020 kuni 16.03.2021 oli isiku sissetulek 915 eurot. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab XX-le olema tagatud igakuiste vältimatute vajalike kulutuste katteks 116,80 eurot (29,20 × 4). Halduskohus arvestas sissetulekust õigesti maha ka kinnipidamised nõuete fondi (457,50 eurot; VangS § 44 lg 2), samuti kulutused elektriteenuse eest (14,76 eurot). Seega oli XX rahaliste vahendite suuruseks, mida tõlkekulude tasumisel arvesse võtta, 325,94 eurot (915 – 116,80 – 14,76 – 457,50 = 325,94) ning HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatav taotleja nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek 162,97 eurot (325,94 ÷ 4 × 2 =162,97). Seega oli kaebajal piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda tõlketeenuse eest mõlema eelnevalt nimetatud halduskohtu määruse tõlkimise eest.
15.Hoolimata eelnevast tuleb määruskaebus rahuldada.
16.XX esitas 15.02.2021 halduskohtule venekeelse kaebuse. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1 esimene lause). Menetlusabi taotlemine HKMS § 110 lg 1 p 1 ning § 111 lg 1 mõttes on võimalik ka juhul, kui see on vajalik menetlusosalise enda esitatud võõrkeelsete menetlusdokumentide tõlkimiseks (vrdl ka Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15). Seega tuli halduskohtul kaebajale menetlusabi andmisel hinnata nii neid tõlkekulusid, mis seonduvad kaebaja enda esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkega kui ka kohtulahendite tõlkega vene keelde. Halduskohus tõlkis 15.02.2021 kaebuse eesti keelde ega mõistnud tõlkekulusid kaebajalt välja. See viitab sellele, et kaebajale anti vaikimisi menetlusabi. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta kogu isiku menetluses osalemise perioodi ning võimalikke tõlkekulusid. Sellises olukorras on vastuoluline halduskohtu tegevus, kus kaebuse kohtu kulul tõlkesse saatmisel jääb isikule esmalt mulje, et ta on kohtumenetluses tõlkekulude kandmisest vabastatud, ent peab siiski hiljem tasuma kulusid osas, mis puudutab kohtulahendite tõlkimist ning jääb nende tasumata jätmisel tõlkest ilma. Halduskohtul oli võimalus kontrollida kaebaja majanduslikku olukorda ning tõlkimise eeldatavaid kulusid juba kaebuse menetlusse võtmisel või paluda kaebajal menetlusabi taotlust selles osas täpsustada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et XX 15.02.2021 kaebuse tõlkimise kuluks oli 118,32 eurot (koos käibemaksuga; dokument 3s). Lisades siia juurde eeldatavad halduskohtu määruste tõlkekulud ca 84 eurot, ületavad need (kokku 202,32 eurot) kaebaja nelja kuu kahekordset keskmist sissetulekut.
17.Tõlkekulude kandmisest vabastamisel tuleb täiendavalt hinnata isiku keeleoskust. Haldusasjas nr 3-21-324 märkis ringkonnakohus, et kohtud on haldusasjas nr 3-20-558 jt hiljutistes kohtuasjades leidnud, et XX oskab eesti keelt. Kaebaja kui kogenud kohtuskäija eesti keele oskus on piisav selleks, et mõista lihtsat ja lühikest resolutsioonmäärust, vajadusel sõnaraamatu abiga (31.03.2021 määruse p 2.1). XX eesti keele oskuse piisavust nentis ka Riigikohus 21.12.2020 määruse asjas nr 3-20-558 p-s 3. Samas on XX praeguses asjas 16.03.2021 esitatud avalduses selgitanud, et on küll kohtutele esitanud eestikeelseid dokumente, ent need on kirjutatud teiste isikute dikteerimisel või nende poolt. Ringkonnakohtu 5(6)
3-21-317 hinnangul ei ole teistes kohtuasjades esitatud eestikeelsete dokumentide pinnalt kindel, et XX valdab eesti keelt sellisel tasemel, et suudab mõista ka keerukamaid õigusalaseid tekste, sh halduskohtu määrusi. Nii on XX nt haldusasjas nr 3-19-1810 küll esitanud eestikeelseid teabenõudeid, ent need on valdavalt lihtsamad, ühelauselised tekstid (kohtute infosüsteemi dokumendid 13s–16s). Samuti viitavad osad dokumendid sellele, et need on kirjutatud eesti keelt oskavate kaaskinnipeetavate poolt. Sellele viitab ka haldusasjas nr 3-16-1779 esitatud kaebus. Seega ei saa järeldada, et XX mõistab eesti keelt sellisel tasemel, et ilma keerukamaid kohtulahendeid, sh halduskohtu 12.03.2021 määrust tõlkimata on tal võimalik tõhusalt enda õigusi kaitsta. Kaebaja õiguste kaitseks ei piisa üksnes sellest, et ta saab esitada avaldusi ja taotlusi enda emakeeles.
18.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus XX määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 18.03.2021 määruse resolutsiooni punkti 2. Uue määrusega rahuldab ringkonnakohus XX 16.03.2021 menetlusabi taotluse halduskohtu 12.03.2021 määruse venekeelse tõlke saamiseks.
19.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et lahendas praeguses määruskaebuse menetluses üksnes XX määruskaebust seonduvalt 16.03.2021 menetlusabi taotlusega halduskohtu 12.03.2021 määruse tõlkimiseks. Muude kohtulahendite tõlkimisel tuleb halduskohtul täiendavalt hinnata menetlusabi andmise vajadust, võttes arvesse ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi. III
20.Kaebaja taotleb koopia väljastamist 22.03.2021 määruskaebusest ning enda varasematest pöördumistest. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 08.09.2015 määrus nr 3-7-1-502-15; 27.10.2016 otsuse nr 3-3-1-59-16, p 13). XX ei ole määruskaebuses selgitanud, miks on koopiate saamine vajalik tema õiguste kaitseks. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka ringkonnakohtule. Seega jääb see taotlus rahuldamata.
21.Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt (HKMS § 114 lg 2) tuleb vene keelde tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ning ringkonnakohtu põhjendused.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.