Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
01.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2279
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-2279.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 10.05.2021 vastus haldusasjas nr 3-20-2067 (3-20-2067/19s, dtl 210–211) ja Justiitsministeeriumi 11.05.2021 vastus haldusasjas nr 3-21-680 (3-21-680/8s, dtl 39–40).
Jätta rahuldamata XX taotlus ärakirjade saamiseks haldusasja materjalidest.
5.Toimetada määrus XXle kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldades järgneva teate: „Määruse avalik kättetoimetamine Tallinna Ringkonnakohus avaldab halduskohtumenetluse seadustiku § 72 lg 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg-te 1 ja 3 alusel 01.06.2021 määruse haldusasjas nr 3-20-2279. Tallinna Ringkonnakohus määras 01.06.2021 määruses järgmist:
Jätta rahuldamata XX taotlus ärakirjade saamiseks haldusasja materjalidest.
20-2279
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 204 lg 1). Määrus loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega võib Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2021 määruse peale esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul sama määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.“
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 204 lg 1). Määrus loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega võib Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2021 määruse peale esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul sama määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Halduskohtule 19.11.2020 kaebuse, mida halduskohus tõlgendas selliselt, et kaebaja nõuab vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist ja vangla kohustamist väljastada talle nimesilt, kus oleks keeletasemeks märgitud 0, võimaldada jalutuskäike värskes õhus, tutvustada vangistusseadust, sisekorraeeskirju, põhiseadust ja halduskohtumenetluse seadustikku.
2.Tallinna Halduskohus küsis Tallinna Vanglalt, kas kaebaja on pöördunud vangla poole taotlusega nimesildi väljastamiseks, kus on kirjas keeletase 0, värskes õhus jalutuskäikude võimaldamiseks ning seaduste ja vangla sisekorraeeskirja tutvustamiseks. Kui sellised taotlused on esitatud, siis teatada, kas neile on vastatud ja kas vastuste peale on esitatud vaided, mille vangla on läbi vaadanud. Vanglal tuli ka teavitada, kas kaebaja on esitanud kaebuses kirjeldatud kahju hüvitamise taotluse ja kui on, siis kas see on läbi vaadatud.
3.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 27.11.2020. Sealt nähtub, et kaebaja esitas vanglale 13.03.2020 taotluse nr 5-37/20/18-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses värskes õhus jalutuskäigu ärajäämisega. Kaebajale selgitati 17.03.2020 kirjas 5-37/20/18-2, et taotlus tuleb esitada eestikeelsena või taotleda selle tõlkimist tasu eest. Ühtlasi anti kaebajale võimalus taotluse puudused kõrvaldada. Kaebaja taotluse puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu see tagastati 07.04.2020 kirjaga nr 5-37/20/18-3. Sarnaselt toimis vangla 19.03.2020 pöördumisega nr 537/20/20-1. Vangla tagastas selle 03.04.2020 kirjaga nr 5-37/20/20-3, sest kaebaja ei esitanud eestikeelset taotlust või taotlust selle tõlkimiseks tasu eest. Vangla teatas, et kaebaja ei ole esitanud vaiet 14.10.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/249 peale. Kaebaja on esitanud võõrkeelseid pöördumisi erinevatel teemadel. Pöördumised on tagastatud tõlkimise taotlemiseks kinnipeetava kulul.
4.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 14.12.2020 määrusega. Kinnipeetav võib hüvitamiskaebuse esitada juhul, kui ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Vangla registreeris kaebaja 13.03.2020 võõrkeelse pöördumise nr 5-37/20/18-1. Kaebajale selgitati dokumentide tõlkimise korda 17.03.2020 kirjas ning talle anti 10-päevane 2(5)
20-2279 tähtaeg tõlke esitamiseks või taotluse esitamiseks, et saata see tõlkesse. Kaebajale selgitati puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid ta keeldus kirja vastu võtmast, misjärel jäeti see kambrisse. Vangla tagastas pöördumise 07.04.2020 vastusega nr 5-37/20/18-3, sest kaebaja ei kõrvaldanud selle puudusi. Vangla registreeris kaebaja 19.03.2020 võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/20/20-1 seoses ära jäänud jalutuskäiguga. Vangla andis kaebajale 23.03.2020 võimaluse esitada taotluse tõlge või nõuetekohane taotlus, et see tõlkesse saata. Talle selgitati puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Kaebaja keeldus 23.03.2020 kirja vastu võtmast. Vangla tagastas taotluse 03.04.2020 vastusega nr 5-37/20/20-3, sest kaebaja ei kõrvaldanud selle puudusi. Vangla tagastas kaebaja taotlused õiguspäraselt. Haldusasja nr 3-18-478 materjalidest nähtuvalt osales kaebaja eesti keele A1 taseme koolitustel ning on varem esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi. Vangla on õigesti selgitanud, et kaebajal on võimalik tõlkida pöördumised ise või esitada taotlus nende tõlkimiseks, kinnitades, et ta on nõus kandma tõlkimisega seotud kulud. Kaebaja ei ole neid võimalusi kasutanud, mistõttu tema pöördumised tagastati õiguspäraselt ning kohtueelset menetlust ei saa seega lugeda läbituks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.12.2020 määruskaebuse, millest nähtus tahe vaidlustada Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määrust. Kaebaja esitas tuvastamisnõude, kuid avaldust on tõlgendatud kaebusena. Avaldust ei ole tõlgendatud kaebaja tahtest lähtuvalt. Kohus ei käsitlenud piinamist, kahju tekitamist, liikumisvabaduse piiramist, arstiabi andmisest keeldumist, väljapressimist. Tähelepanuta on jäetud kaebaja riigi õigusabi taotlus, eelistungi taotlus, taotlus nõuda välja pöördumised ja vastused. Tuvastamisnõude puhul ei ole kohtueelne menetlus kohustuslik. Kohtueelne menetlus ei ole kohustuslik ka siis, kui sellel puudub mõte. Pealegi on kaebaja kohtueelse menetluse läbinud. Kaebajat ei lubatud jalutuskäigule, arsti juurde ja protseduuridele, sest ta keeldus kandmast silti, mis ei vasta testitud keeletasemele. Vangla ei ole kaebaja avaldusi registreerinud. Vanglalt tuleb välja nõuda kõik pöördumised alates 2020. a septembrist. Kaebaja ei valda eesti keelt, mistõttu ei saanud ta aru, kuidas puudusi kõrvaldada. Kaebaja palub ka juristi abi, vabastada ta riigilõivu tasumisest, saata otsused vene keeles, edastada kõigi materjalide ja pöördumiste koopiad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 2 alusel.
7.Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada talle nimesilt, kus oleks keeletasemeks märgitud 0, võimaldada jalutuskäike värskes õhus, tutvustada talle vangistusseadust, sisekorraeeskirju, põhiseadust ja halduskohtumenetluse seadustikku ning hüvitada kahju kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Halduskohus küsis 26.11.2020 nende etteheidete osas vangla seisukohta kohtueelse menetluse läbimise osas. Need taotlused on toodud kaebuse tõlke seitsmendal leheküljel (dtl 90).
8.Kaebajal on õigus selles, et kaebuses on vangla tegevusele tehtud rohkem etteheiteid, kui on käsitletud 14.12.2020 määruses (ja 26.11.2020 kohtunõudes). Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul ka sellega, et vangla ei väljasta talle tema pöördumistest tasuta koopiaid, kontaktisik ei menetle tema pöördumisi, kaebajale ei osutatud arstiabi, talle ei antud võimlemismatti, talle ei anta tööd, arstiabi osutamata jätmise ja ebaõige menüü tulemusena 3(5)
20-2279 tekkis tervisekahjustus. Halduskohus ei ole nende väidete osas Tallinna Vanglalt seisukohta küsinud ega 14.12.2020 määruses neid väiteid käsitlenud. Seejuures on kaebuse lisade hulgas töötamisega seonduvad teabenõuetena pealkirjastatud avaldused ning käitises töötamiseks antud loa lõpetamisega seotud dokument. Kaebuse puhul, kus on palju konkretiseerimata taotlusi, võib olla otstarbekas jätta see vaidluse eseme täpsustamiseks esmalt käiguta ning anda kaebajale võimalus selgitada, mida ta täpselt kaebusega soovib saavutada. Kui kaebaja kaebuse puuduseid ei kõrvalda, siis aga kaebus tagastada. Täpse eesmärgi väljaselgitamine on vajalik eriti siis, kui isik esitab massiliselt kaebusi, sest sama nõudega samal alusel esitatud kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele, kui selline kaebus juba on kohtu menetluses. Näiteks praegusel juhul oli kaebaja kontaktisiku tegevust vaidlustanud ka haldusasjades nr 320-2056, 3-20-2067, koopiatega seonduvat heitis kaebaja ette ka haldusasjas nr 3-20-1683. Halduskohtu ülesanne ei ole koostada kaebust kaebaja eest, sh nõuda välja kõik kaebaja pöördumised teataval ajavahemikul, nagu nõudis kaebaja praegusel juhul, kuid ebaselguse korral tuleb kaebajale anda võimalus esitatud kaebust täpsustada. Kaebuses sisaldus ka menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja kohtulahendi tõlkimiseks, riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses ning taotlus avaldustest koopiate saamiseks. Halduskohus ei ole nende menetluslike taotluste osas määruse resolutsioonis seisukohta võtnud. Kuna 14.12.2020 määrus on vene keelde tõlgitud, võib järeldada, et kaebaja on halduskohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest vabastatud. Menetlusabi andmisel kohtulahendi tõlkimiseks ei hinnata menetluses osalemise edukust (HKMS § 111 lg 4). Kui kohus kaebuse tagastas, siis ei olnud menetlusabi andmine kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks põhjendatud. Kaebuse tagastamise tõttu ei tulnud eraldi lahendada taotlust eelistungi korraldamiseks. Taotluse koopiate saamiseks võib lahendada ka kohus, kelle menetluses on põhivaidlus.
9.Määruskaebuse osas tehtav määrus ei saaks muutunud asjaolude tõttu aga enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. Tartu Maakohtu 24.09.2018 otsusega karistati kaebajat 7 aasta 7 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistusega. Venemaa Föderatsiooni Moskva linna Presnja rajoonikohus tunnustas 26.03.2020 määrusega (täpsustatud 01.06.2020 määrusega) maakohtu 24.09.2018 otsuse täidetavaks, jättis kaebajale mõistetud karistuse muutmata ning määras kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust. Kaebaja anti Venemaale üle 31.03.2021 maakohtu 24.09.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tallinna Vangla 10.05.2021 vastuse haldusasjas nr 3-20-2067 (3-20-2067/19s, dtl 210–211) ja Justiitsministeeriumi 11.05.2021 vastuse haldusasjas nr 3-21-680 (3-21-680/8s, dtl 39–40). Seega ei viibi kaebaja enam Eestis. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on efektiivsed kohustamisnõuded, kuid kuna kaebaja ei viibi enam Eestis, siis ei oleks nende esitamine enam eesmärgipärane. Vastustajat ei ole võimalik kohustada sooritama toiminguid, mida kaebaja enda õiguste kaitseks taotleb (HKMS § 121 lg 2 p 1, RVastS § 6 lg 1). Tuvastamisnõude esitamine aga eeldab, et tuvastamisotsus aitab kaebaja olukorda paremaks muuta (HKMS § 38 lg 4). Kuna kaebaja enam Eestis ei viibi, siis ei annaks tuvastamisotsus kaebajale eelist või kasu. Kaebajal poleks seega õigust esitada tuvastamiskaebust ning selline kaebus tuleks tagastada või jätkutuvastuskaebuse puhul menetlus lõpetada (HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1, § 152 lg-d 2 ja 3). Halduskohus on õigesti tagastanud hüvitamiskaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus on 08.09.2020 määruse nr 3-20-558 p-s 5 märkinud, et kaebaja on võimeline pöörduma vangla poole eesti keeles. Seejuures pole kaebaja tõendanud seda, et tal ei olnud raha, et vajadusel ise tõlkida kahju hüvitamise nõue. Kuna vangla on õigesti kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastanud, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebuse esitamine ei ole lubatav (HKMS § 121 lg 1 p 4). 4(5)
20-2279 Selliselt ei olnud põhjendatud anda kaebajale ka menetlusabi, vabastades ta kaebuselt tasutavast riigilõivust, ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
10.Eelnevat arvestades tagastab ringkonnakohus XX määruskaebuse. II
11.Kaebaja on palunud tõlkida kohtulahend vene keelde. Sisuliselt on ta palunud menetlusabi kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.04.2021 määruses nr 3-21-317, et kaebaja ei saa eesti keelest aru määral, et mõista keerulisi õigusalaseid tekste, sh halduskohtu määrusi. Tema vabakasutuskontol oli taotluse esitamise hetkel küll raha, kuid tõlkekulud, sh teistes haldusasjades, ületaks tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (p-d 14–17). Seega esinevad alused menetlusabi taotluse rahuldamiseks. Praeguseks on asjaolud muutunud aga selle võrra, et kaebaja ei viibi enam Eestis ning kannab karistust Venemaa kinnipidamisasutuses. Kohtul puuduvad andmed tema viibimiskoha kohta ning kinnipeetava kinnipidamiskoha kohta andmeid ka ei avaldata, mistõttu puudub võimalus määrus kaebajale isiklikult kätte toimetada. Seega ei ole kohtulahendi tõlkimine põhjendatud ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. III
12.Kaebaja on palunud koopiaid haldusasja materjalidest. See taotlus jääb rahuldamata. Kohtupraktika järgi puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest. Sellise dokumendi sisu on talle teada ning tal on enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ise ärakiri (Riigikohtu 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-59-16, p 13). Kaebajale on saadetud ka kohtulahendite ärakirjad. Kui kaebaja soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, on tal võimalik esitada korduv taotlus koopiate väljastamiseks. Põhivaidluse lõppemisel lahendab menetluslikud taotlused kohus, kus on arhiveeritud haldusasja toimik ehk halduskohus (HKMS § 87 lg-d 1 ja 4). IV
13.HKMS § 72 lg 4 järgi kohaldatakse kättetoimetamisele TsMS § 306–315, § 317 ja § 319–
327.TsMS § 317 lg 1 p 2 kohaselt võib kohtu määruse alusel menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Kaebajale oli Venemaale üleandmine teada, kuid ta ei teavitanud sellest kohut. Kaebaja anti Venemaale üle 31.03.2021. Ringkonnakohtul puuduvad andmed kaebaja viibimiskoha kohta. Teistes haldusasjades on dokumentide kättetoimetamine pärast kaebaja Venemaale üleandmist ebaõnnestunud, (vt haldusasjad nr 3-21-324, 3-21-680), mistõttu puudub põhjus rakendada enne avalikku kättetoimetamist muid kättetoimetamise viise. Seega tuleb määrus toimetada kaebajale kätte HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse määrus avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.