3-20-1683/55 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Tallinna Halduskohus võttis 03.11.2020 määrusega asja juurde Tallinna Vangla 05.05.2020 vastuse haldusasjas nr 3-20-558 ja Tartu Vangla 16.10.2019 vastuse lisad haldusasjas nr 3-19-1810 (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 2), jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). Kaebaja on vastuses loetlenud üldisi probleeme, kuid ei ole välja toonud ühtegi üheselt tuvastatavat olukorda, kuupäeva, dokumendi numbrit vms. Kaebaja esitatud dokumentide vastustest ei selgu, missuguse probleemiga seoses ta vangla poole pöördus. Kaebaja peab teadma, mis põhjusel ja millal ta vangla poole pöördus ning mida talle vastati. Ka õigusteadmisteta isik peab oskama välja tuua haldusaktid, mille vaidlustamiseks ta abi soovib (Riigikohtu 16.04.2013 määrus nr 3-3-1-12-13). Kohtu selgitamis- ja tõlgendamiskohustust ei saa sisustada selliselt, et kohus asub ise vaidlustatavaid probleeme, isiku esitatud taotlusi ja neile esitatud vastuseid välja selgitama, sest see tähendaks kaebaja eest kaebuse koostamist. Kaebaja on esitanud kohtule koopiad oma pöördumistest ning tema K-raha väljavõttelt nähtub, et ta on paljundamise eest maksnud, seega on tal olnud võimalus oma pöördumiste kohta arvet pidada ning konkreetsetele pöördumistele ja vastustele viidata. Kohus peab tagama, et isikul ei jääks vajalikud avaldused esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Kaebaja ei ole õiguslikult kogenematu. Soovi korral oskab ta esitada konkreetset kaebust konkreetse haldusakti või toimingu peale (vt haldusasjad nr 3-20-2067, 3-19-472, 3-19-424, 319-370, 3-19-229, 3-19-177 jt). Kaebajat on haldusasjas nr 3-20-558 hoiatatud, et kohus võib kaebeõiguse kuritarvitamise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastada üldiste väidetega kaebuse, kus ei ole nimetatud konkreetseid haldusakte või toiminguid või esitatud konkreetseid taotlusi, sh kui kaebajale on selgitatud vaidemenetluse korda ning ta oskab sellest soovi korral lähtuda. Nii on teinud Tartu Halduskohus 25.10.2019 määrusega nr 3-19-1810. Kaebaja on esitanud distsiplinaarmenetluse materjalid, sh otsused, millega teda karistati distsiplinaarkorras. Kaebaja ei ole vaatamata juhistele täpsustanud, milliseid konkreetseid otsuseid ta vaidlustab ja kas ta on vaidemenetluse läbinud. Kohus ei saa tõlgendada, et kaebaja soovib kõigi haldusaktide tühistamist. Selle nõude peab kaebaja esitama ise. Kaebajaga seotud varasematest kohtuasjadest võib järeldada, et ta oskab nõudeid soovi korral täpsustada. Puudub kahtlus, et ta on teadlik vaidemenetluse kohustuslikkusest. Eesmärgipärane ei ole taotlus kohustada vanglat taotlusi ja vaideid läbi vaatama. Kohtul tuleb lahendada vaidlust sisuliselt, hinnates, kas eelnev menetlus on läbitud ja kas isikul on kaebeõigus. Kohustamisnõude esitamine on lubatud siis, kui vangla jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning isik on läbinud vaidemenetluse (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3, vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Kaebeõigus puudub, kui taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks õiguspäraselt tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata. Kaebaja analoogseid nõudeid on kontrollitud haldusasjas nr 3-20-558 ning seal esitatud vangla selgitused on asjakohased. Vangla on kaebaja võõrkeelsed pöördumised tagastanud. Kohustamisnõue ei ole õiguspärase tagastamise korral lubatav. Vangla on leidnud, et kaebajal on piisavalt raha, et tõlkimise eest tasuda. Arvestades kaebajaga seotud sarnaste vaidluste rohkust, peab ta olema teadlik võõrkeelsete vaiete ja taotluste tõlkimise tingimustest. Kui kaebaja oskab piisavalt eesti keelt ja tal on raha, et tõlkimise eest tasuda, ei pea vangla tema võõrkeelseid avaldusi tõlkima. Olulisi küsimusi puudutavaid avaldusi on menetletud ka võõrkeelsena. Kaebajale on tagatud võimalus pöörduda arsti poole. Ta on suhelnud vanglaga ka eesti keeles. Isegi kui kaebaja sissetuleku moodustavad annetused, on see tema isikuarvel olev raha. Kaebajal on võimalik valida, mille tarbeks ta seda kasutab. Kaebus tuleks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

19.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui see ei vasta HKMS §-des 37– 39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ning need takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis kaebuse 25.09.2020 määrusega käiguta, sest kaebaja ei olnud kaebuses osutanud konkreetsetele taotlustele, mille vangla oleks rahuldamata jätnud, ega haldusaktidele ja vaideotsustele, mida ta soovib vaidlustada. Arvestades kaebaja esitatud taotluste ja vaiete rohkust, ei pidanud halduskohus võimalikuks küsida vanglalt välja kõiki kaebaja pöördumisi alates 01.04.2020. Puuduste kõrvaldamise avalduses palus kaebaja võtta menetlusse kuus pöördumist. Ta ei täpsustanud samas, missuguste pöördumiste osas tehtud otsuseid ta soovib vaidlustada, kas ta on vastavate taotlustega pöördunud vangla poole, mille vangla oleks jätnud rahuldamata või tagastanud, missuguseid haldusakte ta vaidlustab ja kas ta on läbinud kohustusliku vaidemenetluse. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi ning puudused takistasid asja läbivaatamist. Kohtul ei olnud kaebuse ja selle täienduse põhjal endiselt võimalik piiritleda vaidluse eset. Kaebuses märgitakse kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number, kui see on võimalik, samuti kaebuse faktiline põhjendus; tuvastamiskaebuses selgitatakse täiendavalt, miks kaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 1 p-d 5–7, lg 2). Kaebuses toodud etteheidetest ei ole võimalik järeldada, mida kaebaja täpselt vaidlustab. Seega polnud kohtul võimalik selgitada välja vaidluse eset ja vajadusel teha kaebajale ettepanek kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p-d 1 ja 3). Arvestades, kui palju taotlusi kaebaja vanglale esitab (vt Tallinna Vangla 05.05.2020 vastus haldusasjas nr 3-20-558), ei pidanud kohus välja küsima kõiki kaebaja avaldusi alates 01.04.2020. Puuduste kõrvaldamise avalduses palus kaebaja võtta menetlusse kuus pöördumist (määruskaebuses on viidatud kaheksale pöördumisele). Samas on täienduses hulgaliselt etteheiteid erinevatele vangla tegevustele (vangla menüü, meditsiinilise abi osutamata jätmine, vangistust puudutavate aktide tutvustamata jätmine, pakkide kadumine, halvad kinnipidamistingimused, tõlkimise puudulikkus, ametnike tegevus, kaupluses pakutava kauba defektsus, sportimisvõimaluste puudumine, koopiate tegemata jätmine), selles on ka erinevad tuvastamistaotlused. Koos avaldusega esitas kaebaja lisad 69 leheküljel. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, missuguste pöördumiste osas ta soovib kohtumenetlust algatada. Kohtu selgitamis- ja tõlgendamiskohustus ei ole niivõrd ulatuslik, et kohtul tuleks kaebus koostada kaebaja eest. Kaebaja on esitanud kohtule massiliselt kaebusi, mistõttu on selge taotluse ja faktiliste asjaolude väljatoomine oluline, et teha kindlaks, kas tegemist on samal alusel esitatud nõudega, mis on juba kohtumenetluses ja tuleks seetõttu tagastada (HKMS § 120 lg 1 p 8, § 121 lg 1 p 3). Näiteks kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamist on kaebaja nõudnud ka haldusasjades nr 3-20-2056 ja 3-20-2067. Praegusel juhul ei olnud see võimalik. 5(7)