lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-478/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-478/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1107
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-478/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja26.03.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (9)

lahend.ee
3-20-2279/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.06.20213-20-2067/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.05.20213-21-317/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.03.20213-21-158/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.01.20213-20-2067/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.01.20213-20-2279/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel 11.04.2018, Tartu 3-18-478 Vladimir Viira kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses juristiga suhtlemise takistamise ja kohustuste täitmata jätmisega Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a määrus Vladimir Viira määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vladimir Viira

RESOLUTSIOON

1.Jätta Vladimir Viira riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Tagastada Vladimir Viira määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla registreeris 18.01.2018 V. Viira võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse juristiga suhtlemise takistamise asjaoludel.
2.Tallinna Vangla andis 24.01.2018. a kirjaga nr 5-37/18/10-2 V. Viirale 10-päevase tähtaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Vangla palus esitada taotluse eestikeelne tõlge või anda kinnitus, et V. Viira on nõus tõlkekulud oma isikuarvel olevate rahaliste vahendite arvelt kandma.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-20-1683/15
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
03.11.2020
3-20-558/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.09.2020
3-20-558/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.06.2020
3.Tallinna Vangla tagastas 12.02.2018. a otsusega nr 5-37/18/10-3 V. Viira taotluse, kuna V. Viira ei vastanud 24.01.2018. a kirjale nr 5-37/18/10-2 ega kõrvaldanud puudusi.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 05.03.2018 V. Viira kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel takistati tal Tallinna Vanglas viibimise ajal suhelda juristi A. Saluga. Kaebaja väitel esitas ta 2016. aastal nõude vanglale, kuid vangla ei vastanud ning teatas, et ei ole avaldust saanud. Seejärel esitas kaebaja kaebuse kohtusse, kuid

kohus ei täitnud oma ülesannet. Seejärel esitas kaebaja teistkordselt nõude vanglale, kuid vangla ei täitnud oma kohustusi.

5.Tartu Halduskohus tagastas 26.03.2018. a määrusega V. Viira kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Määruse põhjendused: Arvestades, et kaebaja on mitmel korral osalenud eesti keele A1 koolitusel ning on varasemalt korduvalt esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi, kaebaja ei lisanud võõrkeelsele kahjunõudele taotlust pöördumise tõlkebüroole saatmiseks, selgitas vangla kaebajale õiguspäraselt 24.01.2018. a kirjas nr 5-37/18/10-2, et tal on võimalik avaldus endal ära tõlkida või esitada taotlus selle tõlkimiseks, kinnitades, et ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud. Vangla andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks piisava aja, s.t 10 päeva, kuid kaebaja ei vastanud vanglale ega kõrvaldanud avalduse puuduseid, s.h ei vaielnud kaebaja vastu tõlkimise kohustusele või sellele, et peab tõlkekulud ise kandma. Seega tagastas vangla õiguspäraselt 12.02.2018. a otsusega nr 5-37/18/10-3 V. Viira kahjunõude läbivaatamatult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.V. Viira esitas 08.04.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a määruse tühistamiseks. V. Viira väitel kohtunik ignoreeris tema avaldusi, millega võttis võimaluse kaitsta oma õigusi ja vabadusi. Kaebaja leiab, et kohus asus Tallinna Vangla poolele, kuigi kaebaja teatas, et esmased paberid on märk olulisest rikkumisest vangla poolt ning palus juristi abi mahuka kaebuse esitamiseks vangla tegevuse peale. Kaebaja nõuab juristi abi kaebuse esitamiseks, kuna ta on juriidiliselt harimatu. Lisaks nõuab kaebaja suulist menetlust. Veel palub kaebaja vabastada ta riigilõivust, kuna ta ei tööta ja tal puudub sissetulek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Järgnevalt võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha V. Viira riigi õigusabi taotluse osas (I) ja seejärel kaebaja määruskaebuse osas (II). I
8.V. Viira nõuab määruskaebuses juristi abi kaebuse esitamiseks, kuna ta on juriidiliselt harimatu. Määruskaebusele lisatud taotluses riigi õigusabi saamiseks on kaebaja märkinud ristikesega taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamise kriminaal- ja tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamise ja tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Probleemi kirjeldusena märkis kaebaja, et ta soovib õigusabi enda esindamiseks haldusasjas nr 3-18-478. Veel märkis kaebaja, et soovib õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) seoses tema inimõiguste rikkumisega asjas nr 3-18-478. Arvestades, et kaebaja on taotluses selgelt viidanud soovile õigusabi saamiseks käesolevas haldusasjas ega ole esitanud täpsemaid andmeid kriminaal- või tsiviilasjade kohta ning käesolevas haldusasjas puudub lõplik jõustunud kohtulahend, mille vaidlustamiseks oleks kaebajal õigus pöörduda EIK-sse, siis tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja soovib õigusabi määruskaebuse esitamiseks.
9.Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses (RÕS) selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud halduskohtule mitmeid kaebuseid, ka määruskaebuseid ja kasutanud korduvalt edasikaebeõigust. Eelnevate kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus ka selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et kaebaja ei suuda edaspidi menetlusdokumente koostada ja menetluses osaleda. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna V. Viira määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu puudub alus V. Viira riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Seega jääb V. Viira riigi õigusabi taotlus rahuldamata. II

10.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
11.Tartu Halduskohus tagastas 26.03.2018. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest esineb olukord, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja on kinnipeetav, kellele kehtib vaidlustatud kohtumääruses viidatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 regulatsioon. Riigikohtu praktika kohaselt peab halduskohus kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise kontrollimisel veenduma, kas tegelikult esinesid alused, millele tuginedes isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati (Riigikohtu 20.06.2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega hindas halduskohus õigustatult, kas Tallinna Vangla 12.02.2018. a otsusega ( tl 16) kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastamine oli õiguspärane. Kahju hüvitamise taotluse osas selgitas esmalt Tallinna Vangla 24.01.2018. a kirjas (tl 15-15p), et kaebajal on võimalik taotlus endal tõlkida või esitada taotlus selle tõlkimiseks, kinnitades, et ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud. Kaebaja ei ole vanglale vastanud talle määratud 10-päevase tähtaja jooksul ega kõrvaldanud esinenud puudusi. Eelnevat arvestades on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et vangla tagastas õiguspäraselt 12.02.2018. a otsusega kaebaja taotluse läbivaatamatult. Seega ei saa kohtueelset menetlust kahju hüvitamise nõude osas läbituks lugeda ning kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, siis tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevat arvestades kaebaja võimalus ülaltoodud osas oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub V. Viira määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja