lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2526/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 26.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2526/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1198
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 18 lg 2Taotluse läbivaatamineHKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 3Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-2526

Määruse kuupäev

26. veebruar 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Daniil Shumskiy kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ Daniil Shumskiy Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada asja menetlus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kaebajale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas registreeriti 23. detsembril 2019 Daniil Shumskiy (kaebaja) kahjunõue nr 6-16/133-1 (koostatud 22. detsembril 2019). Kaebaja selgitas, et läks umbes kell 11.15‒ 11.30 R4 sektoris helistamisputka juurde, et küsida seal helistava D. Kulikovi käest, kui kaua ta veel räägib. Korrapidaja E. Laikoja ütles kaebajale, et ta ei siseneks putkasse. Kaebaja ei sisenenud, vaid tegi ainult ukse lahti. Kuna E. Laikoja rääkis kõrgel toonil, ei kuulnud kaebaja, mis talle vastas D. Kulikov, ning ta pidi küsima veel kord. E. Laikoja astus ligemale ja surus kaebaja kaela putka uksega, mille tõttu tundis kaebaja füüsilist valu ja kael läks punaseks. Kaebaja käis meditsiiniosakonnas fikseerimas seda, mis kaelale jäi. Samuti tegi T. Onton foto. Kaebaja palus eeltoodu kompenseerida summas 500 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Viru Vangla jättis 8. detsembri 2020. a otsusega nr 6-16/133-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 13. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla korrapidaja E. Laikoja tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et 23. detsembril 2019 umbes kell 11.15 pistis ta pea sektsioonis R4 asuva telefoniputka ukse vahele, et uurida

3-20-2526 telefoniga rääkiva D. Kulikovi käest, kui pikalt ta veel räägib. Kaebaja sõnul jooksis korrapidaja E. Laikoja telefoniputka juurde ning surus spetsiaalselt vastu ust ja surus kaebaja kaela ukse vahele, millega tekitas füüsilist valu. Kaelal oli punetus, mis on fikseeritud meditsiiniosakonnas. Samuti tegi peavalvur T. Onton foto. Kaebaja märkis, et tema suhtes kasutati füüsilist mõjutamist, mis ei olnud mitte mingil viisil provotseeritud. Kaebaja soovib, et kohus mõistaks juhtunu eest välja rahalise kompensatsiooni 500 eurot.

4.Kohus jättis 8. veebruari 2021. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja kahjunõude täpsustamiseks tähtaja.
5.Kaebaja esitas 12. veebruaril 2021 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud aimugi kaebuse esitamise ajast ja samuti ootas ta vastust Viru Vanglalt. Kaebaja täpsustas, et nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega.

KOHTU SEISUKOHT

6.Vangistusseaduse § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõike 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lõige 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
7.Kohus selgitas 8. veebruari 2021. a määruses kaebajale, et kaebus kohtule on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja on kahjunõude Viru Vanglale koostanud 22. detsembril 2019 ning Viru Vangla registreeris selle 23. detsembril 2019. RVastS § 18 lõikest 1 tulenev kahjunõude lahendamise kahekuuline tähtaeg hakkas kulgema vanglale kahjunõude esitamisest ning viimane päev kahjunõude lahendamiseks oli 25. veebruar 2020 (haldusmenetluse seaduse § 33 lõige 3). Kuna vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, siis oleks kaebaja pidanud pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika), s.o hiljemalt 26. märtsil 2020. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule 13. detsembril 2020. Seega ületas kaebaja kaebetähtaega peaaegu üheksa kuud.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
9.Kaebaja esitas 12. veebruaril 2021 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud aimugi kaebuse esitamise ajast ja samuti ootas ta vastust Viru Vanglalt.
10.Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandlikel juhtudel võivad tähtaja ennistamise tingida ka

3-20-2526 isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. (Vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, punkt 19; 24. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, punkt 12; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16 ja 17.)

11.Kohtupraktikas on juba aastaid tagasi kinnistunud seisukoht, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral kohaldub 30-päevane kaebetähtaeg vastavalt RVastS § 18 lõikele 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja kohtuvaidluse algatamise kord, sh tähtaeg. Kaebaja koostas kahjunõude Viru Vanglale 22. detsembril 2019 ning Viru Vangla registreeris selle
23.detsembril 2019. Sellele, et kaebaja oli teadlik, et vanglale on kahjunõudele vastamiseks ette nähtud tähtaeg, viitab kaebuses märgitu „aga juba ammu on möödunud kõik vastamise tähtajad, seoses sellega kirjutan kohtule“. Kaebaja ei saanud ka õiguslikult kogenematu inimesena eeldada, et kui vangla tema kahjunõudele tähtaegselt ei vasta, võib ta sellest hoolimata jääda vangla vastust ootama ja pöörduda kohtusse umbes kümme kuud pärast kahjunõude lahendamiseks ette nähtud tähtaja möödumist. Kohus rõhutab veel kord eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohta, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebaja pidi ka õiguslikult kogenematu inimesena mõistma, et kui vangla tema kahjunõuet tähtaegselt ei lahenda, tuleb teatud tähtaja jooksul kohtusse pöörduda. Kui kaebaja selles tähtajas kahtles, oleks ta piisava hoolsuse korral saanud selle välja selgitada, küsides tähtaja kohta vanglalt või kohtust. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ja tähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5.oktoobri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-597, punkt 18).
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
13.Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul lõpetada määrusega asja menetlus (HKMS § 124 lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2). Kaebetähtaja rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3). Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab kohus määrusega praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata.
14.Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).
15.Menetluse lõpetamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium