6.Asendada kohtulahendi avaldamisel selles nimetatud isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale ning edastatakse teadmiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 22.12.2020. a ettekirjutusega nr 1052237925 tehti Venemaa Föderatsiooni kodanikule X.X ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 29.12.2020, ning kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu.
3-20-2628
2.X.X (edaspidi kaebaja) volitatud esindaja Y.Y. esitas 29.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tühistada PPA 22.12.2020. a ettekirjutus täies ulatuses või alternatiivselt kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamise osas. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse sunniviisilise täitmise keelamiseks. Kaebusele on lisatud volikiri, mille kohaselt kaebaja volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Y.Y end esindama kõigis kohtu- ja ametiasutustes.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 30.12.2020. a resolutsioonmäärusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 252 lg 4 alusel osaliselt ning keelas PPA-l lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni 15.01.2021 (k.a).
4.PPA edastas kohtule 05.01.2021 teate, milles märkis, et on tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja sellele lisatud dokumentidega ning tuvastas visuaalsel vaatlusel, et jurist Y.Y poolt esitatud volikirjal olev allkiri erineb PPA poolt kaebajale koostatud ettekirjutusel olevast kaebaja allkirjast. PPA-l tekkis põhjendatud kahtlus, et kohtule dokumendi (volikiri) esitamisega on ilmnenud karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 alusel kuriteo tunnused (võltsitud dokumendi esitamine). 08.01.2021 teavitas PPA kohut, et PPA Ida prefektuur alustas 08.01.2021 kriminaalmenetluse nr 21240300001 KarS § 345 lg 1 järgi seoses mh käesolevas haldusasjas kohtule võltsitud dokumendi (volikirja) esitamise kahtluses.
5.Tartu Halduskohus jättis 11.01.2021. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ning kohtule volikirja ja selle koostamist puudutavate selgituste ja andmete esitamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Nimetatud määrusega kohustas kohus kaebajat esitama kohtule esindusõigust tõendava volikirja originaal ning andis kaebajale võimaluse esitada kohtule uus kehtiv volikiri ja avaldus, milles ta kiidab esindaja poolt seni menetluses tehtud menetlustoimingud heaks.
6.Y.Y kinnitas kohtule 19.01.2021 esitatud vastuses, et on esitanud palve originaalvolikirja saamiseks kaebaja tööandja esindajale, kes on kaebaja kontaktisikuks, kuid ei ole veel volikirja originaaldokumenti enda valdusesse saanud. Y.Y leidis, et juhul, kui leiab tõendust PPA väide volikirja ehtsuse osas, on tema esindusõigus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2 järgi küsitav. Samuti kinnitas Y.Y, et ootab kaebajalt uut volikirja kinnitusega, et kaebaja kiidab seni menetluses tehtud menetlustoimingud heaks, ning esitab kohtule uue volikirja koos avaldusega esimesel võimalusel.
7.Tartu Halduskohus määras 12.02.2021. a kohtunõudega Y.Yle tähtaja seitse päeva kohtule tema esindusõigust kinnitavate tõendite või juba kohtumenetluses tehtud toimingutele kaebaja heakskiidu esitamiseks. Kohus selgitas, et kui Y.Y ei esita oma esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel.
8.Y.Y sai Tartu Halduskohtu 12.02.2021. a kohtunõude kätte 15.02.2021 ning esitas 23.02.2021 kohtule taotluse kohtunõude täitmise tähtaja pikendamiseks 14 päeva võrra põhjusel, et viibib haiguslehel.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus lahendab esmalt Y.Y taotluse kohtunõudele vastamise tähtaja pikendamiseks (I), kontrollib seejärel kaebuse tagastamise aluse esinemist (II) ning otsustab viimasena asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamise (III). I
10.Kuigi Y.Y kinnitas 19.01.2021 Tartu Halduskohtu 11.01.2021. a käiguta jätmise määrusele vastates, et ootab kaebajalt uut volikirja ning esitab selle kohtule esimesel võimalusel, ei ole
3-20-2628 kõnealust uut volikirja kohtule käesoleva määruse tegemise ajani esitatud. Kohus andis Y.Yle 12.02.2021. a kohtunõudes täiendava 7-päevase tähtaja esindusõigust kinnitavate tõendite või juba kohtumenetluses tehtud toimingutele kaebaja heakskiidu esitamiseks. Kohus selgitas selles kohtunõudes, et volikiri tuleb kohtule esitada vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Arvestades, et Y.Y sai kohtunõude kätte 15.02.2021, pidi ta kohtunõude täitma hiljemalt 22.02.2021. Y.Y ei vastanud kohtule selle tähtaja jooksul, kuid esitas 23.02.2021 taotluse eelnimetatud kohtunõudega määratud menetlustähtaja pikendamiseks.
11.Kohtu hinnangul ei ole Y.Y taotluse rahuldamine võimalik. Kohus ei saa HKMS § 69 lg 1 alusel pikendada tähtaega, mis on tähtaja pikendamise taotluse esitamise ajaks juba möödunud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 08.07.2020. a määruse nr 3-20-1052 p 10). Menetlustoimingu kohtu poolt antud tähtajal tegemata jätmine tõi antud juhul HKMS § 70 lg 1 järgi kaasa selle, et seda toimingut ei ole isikul õigust ka hiljem teha. Kohus märgib, et selgitas Y.Yle ka 11.01.2021. a käiguta jätmise määruses, mida peab viimane kaebuse edasi menetlemiseks kohtule esitama. Y.Yl oli sellele määrusele vastamiseks piisav aeg, sh kohtule 19.01.2021 vastamise ning 12.02.2021. a kohtunõude kättesaamise vahele jäänud aeg. Kohus määras 12.02.2021. a kohtunõudes Y.Yle uue tähtaja, kohustades teda esitama esindusõigust kinnitavad dokumendid ning selgitades seejuures, et dokumentide esitamata jätmisel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel. Seega oli Y.Yl menetluse kestel piisavalt aega kohtule nõutud dokumentide esitamiseks. Samuti puuduvad kohtul alused arvata, et Y.Yl oleks olnud takistusi esitada kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks talle määratud tähtaja kestel.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Y.Y taotluse kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. II
13.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks.
14.HKMS § 31 lg 1 järgi võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. HKMS § 31 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 5).
15.Vastavalt HKMS § 35 lg-le 2 võib menetlusosaline taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks (HKMS § 35 lg 3). PPA on teavitanud kohut kahtlusest, et käesolevas asjas kohtule esitatud volikiri võib olla võltsitud, ning sellest, et sel põhjusel on alustatud kriminaalmenetlust. Kohus järeldas PPA 05.01.2021. a ja 08.01.2021. a teadetest, et PPA palub kontrollida esindaja esindusõigust.
16.Seadus ei sätesta, millises vormis tuleb esindusõigust tõendav volikiri kohtule esitada. Praegusel juhul on kohtule esitatud omakäeliselt allkirjastatud volikiri, kuid mitte originaalina, vaid selle elektroonilise koopiana. Kui võrrelda volikirjal olevat kaebaja allkirja näiteks vaidlustatud haldusaktil oleva kaebaja allkirjaga, on erinevus volikirjal olevates allkirjades märgatav. Seetõttu ei saa pidada PPA kahtlust volikirja ehtsuses ja seega ka esindusõiguse olemasolus alusetuks.
3-20-2628
17.Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja selle kohtule esitamiseks.1 Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks paluda 11.01.2021. a määrusega ja 12.02.2021. a kohtunõudega kaebaja väidetavalt esindajalt Y.Ylt täiendavaid tõendeid tema esindusõiguse kinnitamiseks. Kohus hoiatas 12.02.2021. a kohtunõudes, et kui esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid kohtule ei esitata ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel.
18.Y.Y ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule volikirja vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Samuti ei ole kaebaja kohtu määratud tähtaja jooksul kiitnud heaks Y.Y seni tehtud menetlustoiminguid. Y.Y on märkinud, et tema ja kaebaja vaheliseks kontaktisikuks on kaebaja tööandja, kellele ta esitas ka palve originaalvolikirja saamiseks, kuid ei saanud seda, et täita kohtu 11.01.2021. a määrust. Y.Y selgitas, et esitab kohtule uue volikirja koos kaebaja avaldusega juba tehtud toimingute heakskiitmiseks esimesel võimalusel, samas märkides, et talle teadaolevalt on kaebaja Eestist lahkunud. Kohtu arvates süvendab eeltoodu kahtlust, et kohtule ei ole uue esindusõigust tõendava volikirja esitamine võimalik ning kaebaja ise ei pruugi olla huvitatud kohtuvaidluse pidamisest ega ka sellest, et Y.Y teda selles vaidluses esindab.
19.Kohus ei saa usaldusväärselt veenduda esindusõiguse olemasolus üksnes Y.Y kinnituse põhjal, et talle on kaebaja tööandja kinnitanud, et volituse on allkirjastanud kaebaja, mistõttu puudub tal endal põhjendus seda mitte uskuda. Dokumente, mis kinnitaksid ilma kahtlusteta kaebaja tahet kohtumenetluses osalemise ja tema esindamise kohta, ei ole kohtule aga ka kohtu nõudmisel esitatud. Kohus leiab, et kui kaebajal oleks reaalselt soov lahkumisettekirjutust vaidlustada ja lasta ennast vastavas kohtuvaidluses esindada Y.Yl, näitaks ta ka ise kohtumenetluse vastu üles huvi ja aitaks kaasa kohtu nõudmiste täitmisele. Kohtu nõudmisi ei saa pidada ebamõistlikeks ega nende täitmist objektiivselt võimatuks. Kohtupraktikas on selgitatud, et esindusõiguse kontrollimise eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine, kui see ei ole kooskõlas esindatava tahtega (Riigikohtu 02.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10).
20.Kuna Y.Y ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud oma esindusõiguse kinnitamiseks kohtule nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei ole kiitnud tema tehtud menetlustoiminguid heaks, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel. Olukorras, kus Y.Y on kohtule enam kui kuu aega tagasi kinnitanud, et ootab kaebajalt uut volikirja ning esitab selle seejärel kohtule, ei pea kohus põhjendatuks asuda ise Eestis mitteasuva kaebajaga kontakti otsima ja küsida temalt otse heakskiitu Y.Y toimingutele.
21.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22.Kaebuse tagastamise tõttu ei hinda kohus seda, kas juba kaebaja poolt täidetud lahkumisettekirjutuse osas oleks põhjendatud minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga seonduvalt märgib kohus, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321).
Vt K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434.
3-20-2628
23.Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv kantakse riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole pärast seda, kui on jõustunud käesolev määrus kaebuse tagastamise kohta. Kohtupraktika kohaselt ei saa tagastada esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu, kuna kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi (vt nt Riigikohtu 21.03.2011. a määrus nr 3-3-1-9-11, p 10).
24.Kaebuse tagastamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Sellest tulenevalt jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks vastustaja võimalike menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kaebus puudutab vastustaja põhitegevust ning sellisel juhul ei ole väljakujunenud kohtupraktika järgi vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu tema enda kanda.
25.Kohtulahendi avaldamisel tuleb selles sisalduvate isikute nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). III
26.Kohus rahuldas käesolevas asjas 30.12.2020. a määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel osaliselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas PPA-l lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni 15.01.2021 (k.a). Kuivõrd menetlusosalised määrust ei vaidlustanud, kehtib kohaldatud esialgne õiguskaitse ka käesoleval hetkel (HKMS § 249 lg 4).
27.Arvestades, et Y.Y on kohtule 19.01.2021 esitatud avalduses kinnitanud, et kaebaja on temale teadaolevalt Eestist lahkunud, ei vaja kaebaja enam esialgset õiguskaitset, mistõttu tühistab kohus 30.12.2020. a määrusega asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.