Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.02.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-575
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.02.2020 otsuse nr 13-21/00471-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata kaebaja 30.01.2020 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Jelena Aru Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 30.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/178, millega kohustas XX tasuma 2002. aasta eest täiendavalt tulumaksu 20 014 500 krooni (Tasmo Ärigrupi AS aktsiate võõrandamine ja maksustatavast tulust koolituskulude ebaõige mahaarvamine). XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.03.2009 maksuotsuse tühistamiseks, mille halduskohus rahuldas 30.12.2009 otsusega haldusasjas nr 3-09-1863. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.03.2011 otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 21.06.2011 määrusega, millega jäeti XX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.15.12.2015 kuulutati välja XX pankrot.
3.XX esitas 31.07.2018 MTA-le taotluse 30.03.2009 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 ja põhiseaduse (PS) § 12 alusel. Taotluses leiti, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-09-1863 on vastuolus Riigikohtu praktikaga, sh otsuses nr 3-3-1-79-11 väljendatud seisukohtadega.
4.MTA jättis 28.08.2018 otsusega nr 12.2-4/022029-2 XX taotluse rahuldamata.
5.XX esitas 05.09.2018 Riigikohtule avalduse Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2011 otsuse teistmiseks. Riigikohus keeldus 02.10.2018 määrusega teistmisavalduse menetlusse võtmisest.
6.XX esitas 12.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.08.2018 otsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2019 otsusega haldusasjas nr 3-18-1773 kaebuse rahuldamata. Otsus jõustus 02.10.2019 Riigikohtu määrusega, millega keelduti kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
7.XX esitas 30.01.2020 MTA-le taotluse kustutada maksuvõlg selle sissenõudmise ebaõigluse alusel (MKS § 114 lg 3).
8.MTA jättis 28.02.2020 otsusega nr 13-21/00471-2 XX taotluse maksuvõla kustutamiseks rahuldamata. MTA leidis, et XX-lt nõutav maksusumma on määratud maksuotsusega, mis põhineb järeldusel, et XX hoidus tahtlikult kõrvale maksukohustusest. Seega pole alust väita, et tegemist oleks olukorraga, mille tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, mis ei olnud välditav ning mida taotlejal ei oleks olnud mõistlikult võimalik kõrvaldada. Taotleja puhul ei esine ka asjaolusid, mis oleksid tingitud vääramatust jõust või seaksid taotleja teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
9.XX esitas 28.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.02.2020 otsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks vaadata kaebaja 30.01.2020 taotlus uuesti läbi. 1) 30.03.2009 maksuotsusest tulenev maksukohustus ja maksuvõlg on ebaõiglased, kuna teised sarnases olukorras olnud maksumaksjad ei pidanud makse üldse maksma. Aastatel 2004– 2009 maksustas MTA mitmeid aktsiate müügitehinguid füüsiliste isikute tuluna tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 alusel koostoimes MKS §-ga 84. Maksude määramine ja sissenõudmine peaks olema samasugune kõikide maksumaksjate puhul. Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebaja on sisuliselt ainus, kelle maksukohustus jäi püsima. Vaatamata sellele, et maksuotsus on jõustunud, võis olla tegemist inimliku eksimusega. Maksuhaldur saab õiglase olukorra taastada. Kaebajal on õigus taotleda MKS § 114 lg 3 alusel kehtiva haldusakti tühistamist. Võrreldes teiste maksukohustuslastega on kaebaja ebavõrdses olukorras. 2) Kaebajat maksustati seetõttu, et maksuhalduri hinnangul müüs kaebaja oma aktsiad OÜ Della Project kaudu eesmärgiga hoiduda kõrvale tulumaksu maksmise kohustusest ning aktsiate eest saadud raha laekus lõpuks kaebajale kuuluvasse OÜ-sse Bariot Grupp. Riigikohus leidis otsuses nr 3-3-1-79-11, et pelgalt raha paigutamine ettevõtlusse ei saa luua maksueelist, kui 2(7)
3-20-575 füüsilisel isikul puudub tegelik võimalus tehingute tulemusena ettevõtlusse paigutatud raha makse vältides kasutada. Olukorras, kus pole välja selgitatud raha liikumine füüsilise isiku valdusesse ilma, et sellega oleks kaasnenud maksukohustuse täitmine, ei saa olla tegemist kõnealustele tehingutele moonutatud kuju andmisega ega kujundusvõimaluste kuritarvitamisega. Viidatud lahendis toodud seisukoht hakkas välja kujunema juba 2008. aastal (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-57-08, nr 3-3-1-23-09 ja nr 3-3-1-79-11). Kõikides viidatud asjades vaidlustatud maksuotsustes jõudis MTA TuMS § 15 lg 1 koostoimes MKS §-ga 84 tõlgendamise osas samale järeldusele. Riigikohus leidis, et MTA tõlgendus ei ole õige ning tühistas vaidlustatud maksuotsused aktsiate müügist saadud tulu osas. Üksnes kaebaja suhtes tehtud maksuotsus jäi jõusse. Ringkonnakohus leidis 14.03.2011 otsuses nr 3-09-1863, et mööndes võimalust, et saadud tulu kasutati kaebaja ainuomandis ja juhitava OÜ Bariot Grupp ettevõtluses, sai kaebaja nimetatud äriühingu ettevõtlusesse väärtpaberite müügist laekunud kasu paigutada välditud tulumaksu võrra suuremas summas kui olukorras, kus ta oleks need väärtpaberid AS-le Technomar & Adrem müünud isiklikult. Seega on kaebaja maksueelise saanud. Sellise maksueelise tõttu ei välista MKS § 84 kohaldamist asjaolu, et kasu väärtpaberite müügist pole kaebajale laekunud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et nendel põhjustel ei eelda füüsilisele isikule TuMS alusel ja MKS § 84 kohaselt tulumaksu määramine tingimata tuvastamist, et füüsiline isik on tema poolt tulumaksukohustuse vältimise skeemis kasutatud juriidilisele isikule laekunud tulu isiklikult kasutanud. 3) Lahendites nr 3-3-1-79-11 ja nr 3-09-1863 käsitletud juhtumid on sarnased. Vastustaja ei ole selgitanud, miks maksustatakse kaebajat teisiti võrreldes teiste maksukohustuslastega, kes ei pidanud sarnastel asjaoludel tulumaksu maksma. Kaebaja maksustamine ei ole kooskõlas ühetaolise maksustamise põhimõttega. Olukord, kus kaebaja peab maksma tulumaksu tulult, mida ta ei ole isiklikult kätte saanud, on ebaõiglane. 4) Otsus on sisuliselt motiveerimata, selles on keskendutud üksnes kaebaja seisukohtade tsiteerimisele.
10.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Praeguses vaidluses on asjakohased ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsuse asjas nr 3-18-1773 p-des 7, 10 ja 11 toodud põhjendused. 2) Jõustunud kohtulahendi uuesti läbi vaatamine ja tühistamine uute asjaolude ilmnemise tõttu on HKMS § 239 järgi võimalik üksnes teistmise korras. Kaebaja on teistmisavalduse esitanud, kuid Riigikohus ei võtnud seda menetlusse. Sellest võib järeldada, et kaebaja väited tema viidatud kohtuasjade sarnasusest tema suhtes tehtud maksuotsusega tuvastatud asjaoludega on põhjendamatud. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-79-11 p-s 23 märkinud, et õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamisele viitab tehingu ebakohasus. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 3-09-1863 p-des 12–14 tuvastanud kaebajale kuulunud aktsiaid puudutavate tehingute ebakohasuse. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-79-11 tuvastatud teise isikuga seotud asjaoludele. Kohtute võimalikud erinevad käsitused teistes kohtuasjades ei ole muu asjaolu, mida saab lugeda ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 mõttes. 3) Maksukohustuslane peab maksuvõla kustutamise taotluses esitama asjaolud, mis seavad taotleja konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Lisaks on taotlejal kohustus tõendada, et nende asjaolude tekkimine ei sõltunud tema tahtest ning ta ei saanud neid mõjutada. Kaebaja ei ole esitanud selliseid põhjendusi, millest saaks järeldada, et maksu sissenõudmine rikuks tema põhiõigusi, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet. Maksuhalduril ei ole lubatud põhjendamatult maksuvõlgasid kustutada, sest see 3(7)
3-20-575 rikuks ühetaolise maksustamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Maksuvõla kustutamine on maksukorralduses erandlik toiming.
11.Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Maksuvõla kustutamine on maksuhalduri kaalutlusotsus. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel kaalutlusreegleid rikkunud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri käsitusega, ei tähenda, et maksuhaldur oleks rikkunud otsuse motiveerimise nõuet. 2) Maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, mille eesmärgiks on vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-52401, p 14). Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on selle all mõeldud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1144, p 14; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-56-07, p 14). MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõigluse tuvastamisest, vaid maksuvõla sissenõudmine peab ebaõiglane olema maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-1276). 3) Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et MKS § 114 lg 3 tähenduses saab maksukohustuslaste ebavõrdne kohtlemine tuleneda väidetava vastuolu esinemisest kohtupraktikas sarnaste asjade lahendamisel. MKS § 114 lg 3 tähenduses mõistetakse maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse all olukorda, kus ebaõiglase olukorra tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Maksukohustus tekib vahetult seaduses sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuste tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (MKS § 31 lg 2). Kaebaja maksukohustus tekkis maksuotsuse alusel, mitte seda puudutava Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel. Seega ei saa väita, et maksukohustuse tekkimine ei oleks sõltunud kaebaja tahtest ega olnud tema kontrolli all. 4) Võimalikke erinevaid arvamusi kohtuotsustes seaduse kohaldamisel ei saa pidada maksuotsuse subjekti ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes teiste maksukohustuslastega. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 19.06.2019 otsuses nr 3-18-1773, et erinevad kohtukoosseisud võivad vaieldavates olukordades anda asjaoludele ja neist tulenevatele õiguslikele järeldustele erinevaid hinnanguid, kuid see ei tähenda, et rikutud oleks ühetaolise maksustamise põhimõtet. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik – ka juhul, kui see on õigusvastane. Kohus ei pea praeguses asjas andma hinnangut sellele, kas Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-1863 on vastuolus Riigikohtu 13.02.2012 otsuses nr 3-3-1-79-11 avaldatud seisukohtadega. Neid asjaolusid ei pidanud ka vastustaja vaidlustatud otsuses analüüsima. 5) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi uut tõendit ega toonud välja uusi asjaolusid. Sisustamata ning paljasõnaline on ka kaebaja väide, et tema suhtes tehtud maksuotsus on ainus otsus, mis sarnastel asjaoludel kehtima jäi. Kaebaja on välja toonud vaid mõned üksikud väidetavalt sarnased kohtuasjad, mistõttu ei ole usutav, et kaebajat on ka sisuliselt ebavõrdselt koheldud.
12.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus leidis ebaõigesti, et maksuhaldur ei ole rikkunud kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti motiveerimise nõuet. Maksuhaldur ei ole vähemalgi määral vastanud taotluses püstitatud küsimustele ega andnud keerulisele olukorrale mõistetavaid selgitusi, vaid on piirdunud sisutühjade väidetega ja taotluse valikulise tsiteerimisega. Maksuhaldur ei ole kaebajale selgitanud, miks taotluses esitatud võrdlus oli vale või mille poolest võrdluseks toodud lahendid erinevad kaebaja asjast. Ka halduskohus ei ole seda teinud. Maksuvõla suurust (3 183 612,71 eurot) arvestades on kaebaja tõstatatud küsimustele vastuste saamine ning otsuste põhjalik motiveerimine iseäranis olulise tähtsusega. Kui MTA jätab MKS § 114 lg 3 alusel esitatud taotluse rahuldamata, peab otsus veenma taotlejat, et teda ei ole ebavõrdsesse olukorda seatud. 2) Kaebaja ei teinud tehingut – 28 000 aktsia müük OÜ-le Della Project – maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgil ning seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika. Olukorras, kus kaebaja ei ole aktsiate müügist saadud raha reaalselt endale saanud (ehk raha on siiani äriühingu käes) ning teised maksukohustuslased ei pidanud taolises olukorras tulumaksu tasuma, tuleb kaebaja maksuvõlg MKS § 114 lg 3 alusel kustutada. Nimetatud sättes peetakse silmas olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid konkreetses kaasuses oleks võla sissenõudmine ebaõiglane. Kaebuses on põhjalikult selgitatud, miks on maksuvõla sissenõudmine kaebajalt ebaõiglane. 3) Kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte peamine eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine kõigi isikute suhtes. Kaebaja tutvus avalike kohtulahenditega ning täheldas, et tema asjas jõustus maksuotsus, milles toodud järeldused TuMS § 15 lg 1 koostoimes MKS §-ga 84 tõlgendamise kohta erinevad väljakujunenud kohtupraktikast. Maksumaksjale peab olema tagatud õiguskindlus, et võrreldavaid tehinguid maksustatakse ühetaoliselt. Valikuline maksustamine ei tohiks õigusriigis olla lubatav. 4) Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-18-1773 väljendatud seisukohad ei ole praeguses vaidluses asjakohased, kuivõrd nimetatud asjas vaieldi selle üle, kas Riigikohtu seisukohad sarnastes asjades võivad olla uueks asjaoluks MKS § 102 lg 1 mõistes. Praeguses asjas palub kaebaja hinnata MKS § 114 lg 3 järgi seda, kas kaebajalt maksuvõla sissenõudmine on õiglane.
13.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. Kaebaja esitas 31.07.2018 MTA-le taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks MKS § 102 lg 1 p 2 ja PS § 12 alusel, tuginedes maksuotsuse vastuolule Riigikohtu lahendis 3-3-1-79-11 väljendatud seisukohtadega, kuid MTA jättis taotluse rahuldamata. Kohtud jätsid haldusasjas nr 3-18-1773 MTA otsuse jõusse. Kuivõrd praeguses asjas taotleb kaebaja maksuvõla kustutamist samadel argumentidel, on põhjendamatud kaebaja väited selgitamiskohustuse rikkumisest. Praeguses asjas saab arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsuses nr 318-1773 toodud põhjendusi. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja uusi asjaolusid, mis annaks aluse tema puhul MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(7)
3-20-575
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
15.Kaebaja esitas taotluse maksuvõla kustutamiseks MKS § 114 lg 3 alusel, mis sätestab, et maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Taotluse menetlemist reguleerib täpsemalt rahandusministri 02.05.2002 määrus nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“, mille § 51 lg 2 järgi tuleb taotluses esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust, ning tõendada, et nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada.
16.Kaebaja leiab Riigikohtu praktikale (eelkõige lahend asjas nr 3-3-1-79-11) tuginedes, et temalt maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane, kuivõrd sarnastel asjaoludel (maksukohustuslasele kuuluvate aktsiate müük tema kontrolli all oleva äriühingu kaudu) on maksuotsused aktsiate müügist saadud tulu puudutavas osas tühistatud.
17.Maksuvõla kustutamist selle sissenõudmise ebaõigluse tõttu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha (Riigikohtu 28.11.2007 otsus nr 3-3-1-56-07, p 14). Maksuvõla kustutamine on põhjendatud näiteks olukorras, kus äriühingu seaduslikult esindajalt vastutusotsusega nõutav maksuvõlg kattub kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga (Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p 17) või topeltmaksustamisest hoidumiseks on vajalik vältida samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist tsiviilkohtumenetluses ja maksumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2018 määrus nr 3-17-1181, p 11). Samuti võib intressinõude kustutamine olla kohane õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu (Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-78-14, p 21; 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 22). Maksuvõla kustutamiseks ei ole alust, kui maksukohustuslane võttis tehingute tegemisel ise kõrgendatud riski, mida oleks pidanud ette nägema ja mida oleks saanud vältida (Riigikohtu 28.11.2007 otsus nr 3-3-1-56-07, p 14). MKS § 114 lg-s 3 viidatud „ebaõigluse“ seisukohalt ei oma tähtsust see, kas isiku majanduslikud raskused tekkisid temast sõltuvatel või mittesõltuvatel põhjustel, vaid määravad on temalt sissenõutava maksuvõla tekkimise põhjused (Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14).
18.Kehtivas maksuotsuses heidetakse kaebajale ette aktsiate müügi korraldamist teadlikult selliselt, et hoida kõrvale TuMS § 15 lg-st 1 tulenevast füüsilise isiku tulumaksukohustusest kasult aktsiate müügist. Maksuotsuse kohaselt jõudis raha aktsiate müügist AVVA International Inc kaudu kaebaja kontrollitud OÜ-sse Bariot Group, kes omakorda kasutas raha kinnisvara soetamiseks ja arendamiseks, laenu tagasimaksmiseks ja laenude andmiseks. Maksuotsusega pole küll tuvastatud, et raha jõudis kaebaja isiklikku kasutusse, kuid selles toodud raha liikumise skeemi põhjal on ilmne, et on püütud varjata seda, kuhu aktsiate müügist saadud raha tegelikkuses jõudis. Kaebaja võttis ise oma tegevusega riski, et maksuhaldur võib MKS §-i 84 kohaldades aktsiate müüki sellegipoolest tulumaksuga maksustada. Puudub alus väita, et maksuotsuse tegemise aja seisuga oli tulumaksu määramine selgelt vastuolus MTA praktika või kohtupraktikaga. Kaebus 30.03.2009 maksuotsuse peale on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata. Seejuures arvestas ringkonnakohus 14.03.2011 otsuse tegemisel olemasoleva Riigikohtu praktikaga, sh 17.06.2009 otsusega asjas nr 3-3-1-23-09. Isegi kui nõustuda kaebaja 6(7)
3-20-575 seisukohaga, et MTA 30.03.2009 maksuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud sarnanevad haldusasjas nr 3-3-1-79-11 vaidluse all olnud maksuotsuse asjaoludega, ei saa seda, et kaebaja suhtes tehtud maksuotsust ei tühistatud nagu viidatud kohtuasjas, pidada ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 mõttes. Maksuvõla kustutamise menetluse eesmärk ei ole veelkord läbi arutada või ümber hinnata jõustunud kohtulahendeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2018 otsus nr 316-2384, p 17). MTA on 28.02.2020 otsuses piisavalt põhjendanud, miks ei ole alust kaebaja maksuvõlga MKS § 114 lg 3 alusel kustutada. Ilma seadusest tuleneva aluseta ei saa maksuhaldur maksuvõla sissenõudmisest loobuda (MKS § 128 lg 1).
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.