X.i (X.) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/30507-2 peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.i kaebus.
2.Jätta X.i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Kuulutada haldusasja nr 3-20-2606 menetlus kinniseks.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
X. (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 6. novembril 2020 puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse, milles palus talle määrata puudega tööealise inimese toetus ja õppetoetus.
2.SKA selgitas kaebajale 24. novembri 2020. a vastusega puudega tööealise inimese toetuse ja õppetoetuse maksmisega seonduvat. SKA otsustas 4. detsembri 2020. a otsusega nr 16-3/128582-2 kaebajale õppetoetust mitte määrata.
3.Kaebaja esitas SKA-le eelnimetatud otsuse peale vaide, mille SKA jättis 18. detsembri 2020. a vaideotsusega nr 8-3/30507-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 28. detsembril 2020 kaebuse SKA 18. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/30507-2 peale. Kaebaja taotleb haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Kaebaja põhjendab, et talle on juba varasemalt määratud puudega tööealise inimese toetus ning ta soovis 6. novembri 2020. a taotlusega selle suurendamist. Kaebaja väljendab rahulolematust nii õppetoetuse määramata jätmise, puudega tööealise inimese toetuse
3-20-2606 suurendamata jätmise kui ka vaidlustatud vaideotsuse osas. Kaebusele on lisatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.
5.Tallinna Halduskohus andis 31. detsembri 2020. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi saabus Tartu Halduskohtusse 19. jaanuaril 2021.
6.SKA esitas 25. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles teatab, et ei ole kaebaja 6. novembri 2020. a taotluses sisalduvat puudega tööealise inimese toetuse taotlust eraldiseisva haldusaktiga lahendanud. SKA on kaebajale selgitanud, et puudega tööealise inimese toetuse summa saab muutuda üksnes siis, kui muutuvad puudega tööealise inimese toetuse maksmise aluseks olevad funktsioonide kõrvalekalded ehk kui isikul on puude raskusaste tuvastatud, siis makstakse talle kõige suurema kõrvalekalde funktsiooni järgi puudega tööealise inimese toetust. Seega pole võimalik taotleda puudega tööealise inimese toetuse suuruse muutmist eraldiseisvalt, kui puude raskusaste ega kõige suurema kõrvalekaldega funktsioon pole muutunud. Ühtlasi esitas SKA kohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
7.Tartu Halduskohus jättis 26. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks ja maksejõuetust tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse üksnes siis, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4) ning seega on vaideotsuse vaidlustamise võimalused piiratud. Samuti ei aita käesoleval juhul üksnes vaideotsuse vaidlustamine kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele. Otstarbekas ei ole ka tuvastamisnõude esitamine, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Kaebajal on kõige tulemuslikum nõuda SKA 4. detsembri 2020. a otsuse nr 16-3/128582-2 tühistamist ning SKA kohustamist vaadata kaebaja 6. novembri 2020. a taotlus läbi nii õppetoetuse kui ka puudega tööealise inimese toetuse määramise osas. Ühtlasi on kaebajal võimalik nõuda SKA 18. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/30507-2 tühistamist. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub kohtuga. Kohus märkis täiendavalt, et kui kaebaja soovib siiski vaidlustada üksnes vaideotsust, tuleb tal sellest kohut teavitada ja põhjendada, kuidas vaideotsus tema õigusi eraldiseisvalt vaide esemest rikub. Kui kaebaja soovib jääda tuvastamiskaebuse juurde, peab ta kohtule selgitama, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Lisaks põhjendas kohus, et kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks peab kohus hindama kaebaja majanduslikku seisundit, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud selleks vajalikku teavet.
8.Tartu Halduskohus jättis 10. veebruari 2021. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks ja maksejõuetust tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus põhjendas, et kuna kaebaja ei ole kohtu 26. jaanuari 2021. a määrusest juhindudes kohtule vastanud ega nõutud dokumente esitanud, esinevad kaebuses endiselt puudused ning kohus peab kaebaja huvide kaitseks vajalikuks kaebus uuesti käiguta jätta.
KOHTU SEISUKOHT
9.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
3-20-2606
10.Tartu Halduskohus on andnud kaebajale kahel korral, s.o 26. jaanuari 2021. a ja
10.veebruari 2021. a määrustega võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning riigi õigusabi taotluse lahendamiseks vajalike andmete esitamiseks, kuid kaebaja ei ole kohtule vastanud ega nõutud teavet esitanud. Viimane kord andis kohus kaebajale 10. veebruari 2021. a määrusega puuduste kõrvaldamiseks viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte 11. veebruaril 2021, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema
12.veebruaril 2021 ning möödus 16. veebruaril 2021. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
11.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
12.Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et üksnes vaideotsuse vaidlustamine on võimalik vaid piiratud juhtudel ja et tuvastamisnõude esitamine ei ole tõhusamate vahendite olemasolu tõttu otstarbekas ning selgitas kaebajale, millised nõuded oleksid tema õiguste kaitseks kõige tõhusamad. Ühtlasi märkis kohus, et kui kaebaja soovib jääda kaebuses esitatud nõuete juurde, tuleb tal põhjendada, kuidas vaideotsus eraldiseisvalt tema õigusi rikub ning miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole aga kaebuse nõudeid täiendavalt selgitanud ega ilmutanud huvi haldusasja menetlemise vastu ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Seega on jätnud kaebaja puudused kõrvaldamata.
13.Kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, siis ei ole võimalik seda menetleda ning kohus tagastab X.i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid oma majandusliku olukorra kohta, kuigi kohus on talle selleks korduvalt võimaluse andnud, on riigi õigusabi taotluse lahendamise üks eeldustest täitmata ning RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimused taotluse rahuldamiseks ei ole täidetud. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (RÕS § 14 lg 6).
15.Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole tema eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.