Aktsiaseltsi E.R.S. kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 11.05.2017 käskkirja nr 1-10/17-171, 02.06.2017 otsuse nr 1-10/17-204, 26.06.2017 otsuse nr 1-10/17-247, 25.07.2017 käskkirja nr 1-10/17-273, 05.09.2017 otsuse nr 1-10/17-319, 05.10.2017 otsuse nr 1-10/17-344, 30.10.2017 otsuse nr 1-10/17-375, 29.11.2017 otsuse nr 1-10/17-426, 27.12.2017 otsuse nr 1-10/17-471 ning 04.02.2018 otsuse nr 1-10/18-004-TI tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Aktsiaselts E.R.S, volitatud esindaja vandeadvokaat Arne Ots Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (varasem nimi: Tehnilise Järelevalve Amet), volitatud esindajad Illimar Pärnamägi ja Mariann Salomets Kolmas isik – aktsiaselts EESTI RAUDTEE
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 22.11.2016 otsusega nr 1-10/16-433 määrati aktsiaselts EESTI RAUDTEE (AS Eesti Raudtee) raudteeinfrastruktuuri prognoositud kasutustasu
3-17-1226 11.12.2016 algavaks liiklusgraafikuperioodiks. Aktsiaselts E.R.S. (ERS) esitas 21.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 22.11.2016 otsuse tühistamiseks. Kohus võttis 24.01.2017 määrusega haldusasjas nr 3-16-2653 ERS-i kaebuse menetlusse. TJA 01.03.2017 otsusega nr 1-10/17-077 täpsustati 22.11.2016 otsuse alusel määratud kasutustasusid 2017. a jaanuari osas. TJA 29.03.2017 otsusega nr 1-10/17-121 täpsustati 22.11.2016 otsuse alusel määratud kasutustasusid 2017. a veebruari osas. ERS esitas 31.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 01.03.2017 otsuse ja 29.03.2017 otsuse tühistamiseks. Kohus võttis 07.04.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-721 ERS-i kaebuse menetlusse. Sama määrusega liitis kohus haldusasjad nr 3-16-2653 ja 3-17-721 ühte menetlusse haldusasja nr-ga 3-16-2653. Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2017 kohtuotsusega ERS-i kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2018 otsusega ERS-i apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 22.06.2017 otsuse muutmata. Riigikohus rahuldas 17.12.2020 otsusega ERS-i kassatsioonkaebuse osaliselt (resolutsiooni p 2). Riigikohus tühistas halduskohtu 22.06.2017 otsuse ja ringkonnakohtu 04.10.2018 otsuse osas, milles kohtud jätsid TJA 22.11.2016 otsuse, 01.03.2017 otsuse ja 29.03.2017 otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata Euroopa Liidu sisesele kaubaveole põhiteenuse eest määratud kasutustasu puudutavas osas. Ülejäänud osas jättis Riigikohus kassatsioonkaebus rahuldamata ning haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata, asendades ringkonnakohtu otsuse põhjendused Riigikohtu otsuse põhjendustega (resolutsiooni p 3). Riigikohus jättis majandusja kommunikatsiooniministri 28.04.2008 määruse nr 32 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ § 6 lg-d 3 ja 7 ning § 8 lg-d 3 ja 5, välja arvatud kasutustasu püsi- ja muutuvkulude maksimaalsete piirmäärade osas, Euroopa Liidu sisest kaubavedu puudutavas osas vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega kohaldamata (resolutsiooni p 4). Riigikohus rahuldas kaebuse osaliselt, tühistas TJA 22.11.2016 otsuse, 01.03.2017 otsuse ja 29.03.2017 otsuse osas, milles määrati kasutustasu Euroopa Liidu sisesele kaubaveole põhiteenuse eest ning jättis kaebuse ülejäänud osas, st Eesti ja Venemaa vahelisele kaubaveole põhiteenuse eest määratud kasutustasu osas, rahuldamata (resolutsiooni p 5).
2.TJA 11.05.2017 käskkirjaga nr 1-10/17-171, 02.06.2017 otsusega nr 1-10/17-204, 26.06.2017 otsusega nr 1-10/17-247, 25.07.2017 käskkirjaga nr 1-10/17-273, 05.09.2017 otsusega nr 1-10/17-319, 05.10.2017 otsusega nr 1-10/17-344, 30.10.2017 otsusega nr 1-10/17-375, 29.11.2017 otsusega nr 1-10/17-426, 27.12.2017 otsusega nr 1-10/17-471 ning 04.02.2018 otsusega nr 1-10/18-004-TI täpsustati 22.11.2016 otsuse aluse määratud kasutustasusid 2017. a märtsi – detsembri osas. ERS esitas nimetatud otsuste / käskkirjade peale Tallinna Halduskohtule kaebused, millised kohus võttis haldusasjades nr 3-17-1226, 3-17-1549, 3-17-2020, 3-17-2608, 3-17-2852, 3-18-203 ja 3-18-453 menetlusse. Ühtlasi peatas kohus nimetatud haldusasjades menetluse kuni haldusasjas nr 3-16-2653 menetluse lõppemiseni.
3.Tallinna Halduskohus uuendas 22.12.2020 määrusega haldusasjades nr 3-17-1226, 3-17-1549, 3-17-2020, 3-17-2608, 3-17-2852, 3-18-203 ja 3-18-453 menetlused ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse AS-i Eesti Raudtee.
4.Vastustaja esitas 21.01.2021 kohtule taotlused haldusasjade nr 3-17-1226, 3-17-1549, 3-17-2020, 3-17-2608, 3-17-2852, 3-18-203 ja 3-18-453 menetluste lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna tunnistas 19.01.2021 otsusega nr 1-7/21-006-TI vaidlusalused haldusaktid osaliselt kehtetuks (s.o osas, milles määrati 2016/2017 liiklusgraafikuperioodi AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasu Euroopa Liidu sisesele kaubaveole põhiteenuse eest). 2(4)
3-17-1226 Menetluskulude jaotamisel palus vastustaja arvestada sellega, et ERS vaidlustas kaebusega 2016/2017 liiklusgraafikuperioodiks AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kaubaveole määratud kasutustasu kogu ulatuses, st ka Eesti ja Venemaa vahelise kaubaveo osas, mille osas jättis Riigikohus aga kaebuse rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus liitis 26.01.2021 määrusega haldusasjad nr 3-17-1226, 3-17-1549, 3-17-2020, 3-17-2608, 3-17-2852, 3-18-203 ja 3-18-453 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-17-1226. Sama määrusega kohustas kohus kaebajat esitama seisukoht menetluse lõpetamise kohta ning soovi korral menetluskulude väljamõistmise taotlus ja menetluskulu dokumendid kohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus andis ka kolmandale isikule võimaluse sama tähtaja jooksul esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise kohta. Lisaks andis kohus vastustajale võimaluse esitada vastuväited kaebaja ja kolmanda isiku poolt esitatule 5 päeva jooksul kaebaja või kolmanda isiku seisukohtade kättesaamisest.
6.Kaebaja esitas 08.02.2021 menetlusdokumendi, milles palub lõpetada haldusasja menetlus, kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv kaebaja arvele EE901010220010555014, jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt välja kaebaja lepingulise esindaja kulu 1392 eurot ja tagastamisele mittekuuluv riigilõiv. Vastustaja on tunnistanud kaebustes vaidlustatud haldusaktid osaliselt kehtetuks ja palunud sel alusel menetlus ära lõpetada. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus (HKMS § 152 lg 1 p 4). Lisaks on kaebaja nõus kaebusest loobumisega ja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel ka osas, milles vastustaja ei tunnistanud vaidlustatud haldusakte kehtetuks.
7.Kolmas isik menetluse lõpetamise osas seisukohta ei esitanud, samuti ei esitanud vastustaja vastuväiteid kaebaja 08.02.2021 menetlusdokumendile.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
8.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Tulenevalt Riigikohtu 17.12.2020 otsuses nr 3-16-2653 antud juhistest tunnistas vastustaja oma 19.01.2021 otsusega nr 1-7/21-006-TI vaidlusalused haldusaktid osaliselt kehtetuks (s.o osas, milles määrati 2016/2017 liiklusgraafikuperioodi AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasu Euroopa Liidu sisesele kaubaveole põhiteenuse eest). Sellest tulenevalt on kaebaja kaebus(t)ega taotletava eesmärgi osaliselt saavutanud. Kaebaja ei ole soovinud ka menetluse jätkamist. Seega tuleb selles osas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
9.HKMS § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3). Kaebaja teatas 08.02.2021 menetlusdokumendis kohtule, et ta on nõus kaebusest loobuma osas, milles vastustaja ei tunnistanud vaidlustatud haldusakte kehtetuks. Kohus võtab selles osas kaebusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.
10.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et menetluse lõpetamise korral nii HKMS § 152 lg 1 p 3 kui p 4 alusel ei saa samas asjas teist korda kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
3(4)
3-17-1226 Menetluskulud
11.Kaebaja on vastustaja otsuste ja käskkirjade vaidlustamiseks tasunud riigilõivu kokku 120 eurot. Esmalt märgib kohus, et kaebaja tasus 08.06.2017 kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-17-1226 riigilõivu 15 eurot enam kui seaduses nõutud (vt ka Tallinna Halduskohtu 19.06.2017 määrus asjas nr 3-17-1226, p 9). Enam tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8). Kaebaja on 08.02.2021 menetlusdokumendis väljendanud soovi riigilõivu tagastamiseks. Seega tagastab kohus kaebuselt enamtasutud osas (15 eurot) riigilõivu kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel. Kaebaja poolt tasutud ülejäänud riigilõivu (105 eurot) tagastamise küsimuses tuleb kohtul juhinduda HKMS § 104 lg 5 p-st 4 ja lg 6 p-st 2. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-de 2 või 4 alusel. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et menetluse lõpetamisel kaebusest loobumise korral tagastatakse pool riigilõivust, kui tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot. Kuna kohus lõpetas haldusasja nr 3-17-1226 menetluse osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel ja osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis on kohtu hinnangul põhjendatud kaebajale tagastada kaebus(t)e esitamisel tasutud riigilõivust 78,75 eurot (s.o 52,5 (105 / 2) + 26,25 (52,5 / 2)). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajale määruse jõustumisel tagastada riigilõiv summas 93,75 eurot (s.o 15 + 78,75). Vastavalt kaebaja 08.02.2021 menetlusdokumendis märgitule tagastab kohus riigilõivu kaebaja arvelduskontole nr EE901010220010555014.
12.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud (HKMS § 104 lg 9). Kohtu hinnangul on ilmne, et vaidlusaluste haldusaktide osaline kehtetuks tunnistamine on tingitud halduskohtule kaebus(t)e esitamisest. Kaebaja palus vastustajalt mõista välja kaebaja lepingulise esindaja kulu 1392 eurot (koos käibemaksuga) ja tagastamisele mittekuuluva riigilõivu. Menetluskulu tõendamiseks esitas kaebaja arved nr-tega 20145799, 20146330, 20147350, 20147860 ja 20148074, millistelt nähtub osutatud õigusabi teenuse seotus käesoleva haldusasjaga. Kohtu hinnangul on menetluskulu põhjendatud suuruses (HKMS § 109 lg 6). Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kaebajale tuleb tagastada riigilõiv summas 93,75 eurot, siis tagastamisele mittekuuluva riigilõivu suuruseks on 26,25 eurot. Seega on kaebaja tõendatud ja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 1418,25 eurot (1392 + 26,25). Kuna kohus lõpetas käesoleva haldusasja menetluse üksnes osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, s.o hinnanguliselt pooles ulatuses (vt ka Riigikohtu 17.12.2020 otsuse nr 3-16-2653 p 48), siis on kohtu hinnangul põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 709,13 eurot (s.o 1418,25 / 2). Ülejäänud kulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.