Serhii Beresti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. detsembri 2020. a haldusakti nr 1052237963 peale
Menetlusosalised
Kaebaja ‒ Serhii Berest Vastustaja ‒ Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Tagastada pärast praeguse määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole.
3.Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 23. detsembril 2020 ettekirjutuse nr 1052237963, millega kohustas Serhii Berestit Eestist lahkuma seitsme päeva jooksul ja kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks.
2.Serhii Beresti esindajana esitas X 30. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA
23.detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237963 tühistamiseks täies ulatuses, alternatiivselt sama ettekirjutuse tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas.
3.PPA teatas 8. jaanuaril 2021 kohtule, et alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 345 lõike 1 järgi Tartu Halduskohtule mitmes kohtuasjas (sh praeguses kohtuasjas) võltsitud dokumentide (volikirjad) esitamise kahtluses.
3-20-2646
4.Tartu Halduskohus jättis 22. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse käiguta ning andis esindusõiguse kohta täiendavate tõendite või seni tehtud menetlustoimingute osas kaebaja heakskiidu esitamiseks aega 9. veebruarini 2021 (kaasa arvatud).
5.X teatas 9. veebruaril 2021 kohtule, et kaebaja on Eestist lahkunud ning ta on kaotanud kaebajaga kontakti. Seetõttu ei ole võimalik kõrvaldada volikirjaga seotud puudusi. X märkis, et tal puudub põhjus kahelda, et volitus oli antud kaebaja poolt, mida kinnitab muu hulgas PPA ülekuulamise protokoll. Kaebaja on vastanud PPA-le, et volitus oli välja prinditud ja toodi Otepääl tema peatumispaika.
KOHTU SEISUKOHT
6.PPA on kohut teavitanud, et on alustanud kriminaalmenetlust, kuna tal on tekkinud kahtlus, et mitmes Tartu Halduskohtus algatatud kohtuasjas (sh praeguses kohtuasjas) esitatud volikirjad võivad olla võltsitud. PPA teatest saab järeldada, et PPA kahtleb, kas X al on tegelikult olemas esindusõigus Serhii Beresti esindamiseks praeguses kohtuasjas.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lõike 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lõike 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Vastavalt HKMS § 35 lõikele 2 võib menetlusosaline taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks (HKMS § 35 lõige 3). Kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale (HKMS § 121 lõike 1 punkt 5).
8.PPA teadet saab tõlgendada HKMS § 35 lõike 2 tähenduses taotlusena kontrollida kaebaja esindaja esindusõigust. Seadus ei sätesta, mis vormis tuleb volikiri kohtule esitada. Praegusel juhul on kohtule esitatud omakäeliselt allkirjastatud volikiri, kuid mitte originaalina, vaid elektroonilise koopiana. Kui võrrelda sellel volikirjal olevat allkirja teistel asja materjalide hulgas asuvatel dokumentidel (vaidlustatud haldusakt, ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeet, passi väljavõte, seletuskiri Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibimise kohta, teatis viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta) olevate kaebaja allkirjadega, on kohtu hinnangul erinevus volikirjal oleva allkirja osas silmatorkav. Seetõttu ei saa PPA kahtlust volikirja ehtsuses ja seega esindusõiguse olemasolus pidada alusetuks. Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks nõuda 22. jaanuari 2021. a määrusega X alt täiendavaid tõendeid oma esindusõiguse kinnitamiseks. Kohus nõudis volikirja vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Lisaks selgitas kohus, et kaebajal on õigus menetluses osaleda ka isiklikult, kiites esindaja seni tehtud menetlustoimingud heaks ja esitades edaspidi menetlusdokumente kohtule ise esindaja vahenduseta.
9.Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja esitamiseks.1 Kohus andis 22. jaanuari
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434.
3-20-2646 2021. a määrusega esindusõiguse kohta täiendavate tõendite või seni tehtud menetlustoimingute osas kaebaja heakskiidu esitamiseks aega 9. veebruarini 2021 (kaasa arvatud). Kohus hoiatas, et kui X ei esita oma esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 5 alusel.
10.X teatas 9. veebruaril 2021 kohtule, et kaebaja on Eestist lahkunud ning ta on kaotanud kaebajaga kontakti, mistõttu ei ole võimalik kõrvaldada volikirjaga seotud puudusi. X märkis, et tal puudub põhjus kahelda, et volitus oli antud kaebaja poolt, mida kinnitab muu hulgas PPA ülekuulamise protokoll. Kaebaja on vastanud PPA-le, et volitus oli välja prinditud ja toodi Otepääl tema peatumispaika.
11.Niisiis ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule esitatud volikirja vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Samuti ei ole kaebaja kohtu määratud tähtaja jooksul heaks kiitnud X a seni tehtud menetlustoiminguid. X on viidanud PPA protokollile, kuid pole seda kohtule esitanud. Kohus ei pea vajalikuks seda ka omal algatusel välja nõuda, sest seda ei saa pidada kohtu nõutud vormis esitatud volikirjaks ega ka kaebaja heakskiiduks seni tehtud menetlustoimingute osas. X on ise märkinud, et ta pole enam kaebajaga ühendust saanud. See asjaolu süvendab kahtlust, et kaebaja ei pruugi olla huvitatud praeguse kohtuvaidluse pidamisest ega ka sellest, et X teda selles vaidluses esindab. Kohus ei saa X a paljasõnalise kinnituse ega ka varasemast perioodist pärineva PPA protokolli põhjal usaldusväärselt esindusõigust tuvastada. Kohus on nõudnud dokumente, mis kinnitaksid ilma kahtlusteta kaebaja tahet kohtumenetluses osalemise ja tema esindamise kohta, kuid selliseid dokumente pole kohtule esitatud. Kui kaebajal oleks reaalselt soov kohtuvaidlust pidada ja lasta ennast esindada X a poolt, näitaks ta ka ise aktiivselt üles huvi kohtumenetluse vastu ja aitaks kaasa kohtu nõudmiste täitmisele. Kohtu nõudmisi ei saa pidada ebamõistlikeks ega nende täitmist objektiivselt võimatuks. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et esindusõiguse kontrollimise eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, punkt 10).
12.Kuna X ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud oma esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei ole kiitnud tema tehtud menetlustoiminguid heaks, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 5 alusel. Kohtul puudub kohustus teha jõupingutusi selleks, et välismaal asuva kaebajaga ise otse ühendust võtta.
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebuse tagastamise tõttu ei hinda kohus, kas lahkumisettekirjutuse osas oleks põhjendatud üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
15.HKMS § 104 lõike 5 punkti 2 alusel tagastab kohus kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv kantakse riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole pärast seda, kui on jõustunud praegune määrus kaebuse tagastamise kohta. Kohtupraktika kohaselt ei saa tagastada esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud 15-eurost riigilõivu, sest kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-9-11, punkt 10).
3-20-2646
16.Kaebuse tagastamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lõige 4). Niisiis jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks vastustaja võimalike menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kaebus puudutab vastustaja põhitegevust ning sellisel juhul ei ole väljakujunenud kohtupraktika järgi vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.