lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2661/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2661/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
706
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-20-2661 10. veebruar 2021 Karin Jõks Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu 03.11.2020.a distsiplinaarmenetluse protokolli ja 03.12.2020.a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/641-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Juri Kolesnikov esitas 30.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebajat süüdistati selles, et ta käitus ebaviisakalt valvuriga. Tegelikult käitus hoopis valvur valesti. Kaebaja ei ole rahul sellega, et temaga peeti vestlus. Kaebaja esitab kaebuse preventiivsel eesmärgil, et tulevikus ei juhtuks seda, et kaebaja tunnistatakse alati süüdi ja kui selgub, et ta suudab oma õigust tõestada, siis tehakse vestlus, mida kaebajal ei ole õigust vaidlustada. Kaebaja ei nõustu ka vaide tagastamisega, kuna vestlust ja ettekannet kasutab vangla hiljem ära teistes menetlustes. Kaebaja palus tunnistada ebaõigeks, et teda tunnistati süüdi, kuid valvurit mitte, ning et vaie tagastati. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivust ja anda talle advokaat.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla teatas kohtule, et valvur A-E. Raus koostas 08.10.2020 ettekande, mis registreeriti numbriga 6-38/3316. Valvur liikus 08.10.2020 kaebaja kambri juurde, et viia kaebaja sotsiaaltöötaja juurde. Kaebaja ei täitnud valvuri korraldust panna kaela nimesilt. Kaebaja püüdis ust kinni lüüa ja edasistele küsimustele ei vastanud. Valvur sulges kambri ukse ja lahkus. 03.11.2020.a distsiplinaarmenetluse protokollis tegi menetleja ettepaneku loobuda kaalutlusõiguse alusel karistamisest ja viia kaebajaga läbi vestlus. Vangla selgitas kohtule, et distsiplinaarmenetlus lõppes protokolli koostamisega, haldusakte ei antud ja ettekande alusel muid toiminguid ei tehtud. Kaebaja esitas 02.12.2020 vanglale vaide. Kaebaja vaidlustas protokolli vestluse kohta, kuna vastutama peab valvur. Tartu Vangla tagastas vaide 03.12.2020.a otsusega nr 1-11/641-2, kuna protokolli koostamine on menetlustoiming ja selle peale ei saa vaiet esitada.

Kohtu seisukoht

3.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebaja soovib 03.11.2020.a distsiplinaarmenetluse protokolli ja 03.12.2020.a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/641-2 õigusvastasuse kindlakstegemist.
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma seadusest või muust õigusaktist tulenev subjektiivne õigus, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise kaudu maksma panna.
5.Distsiplinaarmenetluse protokoll ei mõjuta mingil moel kaebaja õigusi või kohustusi. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 3 kohaselt on tegemist menetluse käiku ja menetleja ettepanekuid kirjeldava dokumendiga. VangS § 64 lg 1 annab vanglale õiguse ja paneb kohustuse viia distsipliinirikkumise kahtlusega teo korral läbi distsiplinaarmenetlus. Protokoll koostatakse alati, kui distsiplinaarmenetlus on algatatud, olenemata sellest, millega menetlus lõpeb. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda või keelata distsiplinaarmenetluse läbiviimist või selle kohta protokolli koostamist. Protokoll ei seo õiguslikult kinnipeetavat ega vanglat. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangla kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Vestlus ei ole distsiplinaarkaristus ning vestluse toimumine ei mõjuta kaebaja õigusi või kohustusi.
6.Kui vastustaja tugineb mõnes teises haldusmenetluses 08.10.2020 toimunud juhtumile või selle kohta koostatud ettekandele ja annab kaebaja arvates juhtumile vale tähenduse või kaalu, siis saab kaebaja esitada selles menetluses oma vastuväited. Vastustaja saab seejuures tugineda üksnes asjaolule, et selline sündmus toimus. Vastustaja ei saa ettekande või distsiplinaarmenetluse protokolli alusel väita, et kaebaja pani 08.10.2020 toime distsipliinirikkumise või oli juhtumis süüdi. Distsipliinirikkumise toimumist või kaebaja süüd saaks vastustaja väita ainult juhul, kui ta oleks andnud välja seda tuvastava haldusakti. Sh oleks vastustaja saanud anda haldusakti distsipliinirikkumise ja süü tuvastamise, kuid karistuse määramata jätmise kohta. Sellist haldusakti vastustaja andnud ei ole.
7.Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele. Sel juhul ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust, millele tuginedes teha etteheiteid vaide tagastamisele. Vaide tagastamine ei mõjuta kaebaja õigusi või kohustusi. Kaebaja leiab, et talle oleks tulnud anda võimalus pealkirjastada oma avaldus teisiti. Kohtule jääb arusaamatuks, mida oleks kaebaja sellega saavutanud. Vastustaja on ka vaiet tagastades andnud kaebajale selgitusi. Kui selgitused ei olnud kaebaja arvates piisavad, siis saab kaebaja esitada täiendava selgitustaotluse.
8.Määruse punktis 4-7 toodud põhjendustel on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks ei vaja kaebuse tagastamise korral lahendamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium