Viktor Baimovi kaebus võimaldada esindajatele kokkusaamine
Menetlusosalised
Kaebaja – Viktor Baimov
Viru Vangla kohustamiseks helistamine ja pikaajaline
Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Viktor Baimovi kaebus.
2.Jätta Viktor Baimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Jätta Viktor Baimovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
1.Viktor Baimov esitas 25.02.2020 Viru Vanglale taotluse telefonikõnede tegemiseks enda seaduslikele esindajatele. Viru Vangla jättis 03.03.2020. a vastusega nr 6-10/8881-2 V. Baimovi taotluse täiendavate telefonikõnede võimaldamiseks seaduslikele esindajatele rahuldamata.
2.V. Baimov esitas 30.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusele (registreeritud 03.04.2020; toimiku lehed (tl) 1–3, tõlge tl 12–12 pöördel). Kaebaja selgitas, et tal on notariaalselt volitatud esindajad (L. Surina, K. Kuznetsova, E. Tok), kuid Viru Vangla ei võimalda neile helistada. Seoses täieliku karantiiniga ei saa kaebaja enda asju lahendada. Vangla võimaldab helistada iga päev advokaadile, kohtusse, Justiitsministeeriumisse, kuid kõned esindajatele on keelatud, mis on kaebaja hinnangul solvav. Kaebaja leiab, et vangistusseadusest (VangS) tuleneb õigus helistada volitatud isikutele, kuid vangla ametnik K. Luuri ei võimalda seda. Üldise kõne jooksul, milleks antakse aega üks kord
3-20-598 nädalas 10 minutit, ei ole võimalik suhelda nii lähedaste kui ka esindajatega. Kaebaja palub kohtul lubada tal teha täiendavaid telefonikõnesid 2–3 korda nädalas kuni 15 minutit. Samuti palub kaebaja mõjutada vangla otsust talle naisega pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise kohta. Kaebaja ei ole oma naist näinud 5 aastat. Ühes kaebusega taotleb kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat kaebuse koostamiseks. Kaebaja väitel puuduvad tal vajalikud juriidilised teadmised korrektse kaebuse koostamiseks. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kaebusele on muu hulgas lisatud Viru Vangla 03.03.2020. a vastus nr 6-10/8881-2.
3.V. Baimov palus Viru Vanglale 06.04.2020 esitatud pöördumises (registreeritud 07.04.2020 nr 6-10/14097-1) võimaldada tal teha seadusega ette nähtud kõnesid ning helistada tema ametlikule esindajale tema poolt märgitud ajal. Kaebaja juhtis selles pöördumises tähelepanu 06.04.2020 hommikul aset leidnud juhtumile, mil valvur tõmbas tema ametliku kõne ajal välja telefonikaabli ning katkestas sellega kõne. Viru Vangla jättis 16.04.2020. a vastusega nr 6-10/12783-3 kaebaja 07.04.2020. a taotluse rahuldamata. Vangla selgitas selles vastuses V. Baimovile, et tulenevalt üksuses kehtivast ajutisest töökorraldusest võimaldatakse kinnipeetavatele helistamist kolm korda nädalas, mida on rohkem, kui vangistust reguleerivate õigusaktidega ette nähtud. Veel märkis vangla, et seaduslikule esindajale helistamine ametlike kõnede arvelt ei ole võimalik, kuna esindajale helistamine kuulub erakõnede alla. Vangla viitas, et tegelikkuses on V. Baimov kasutanud telefoni igapäevaselt, sh on mitmed kõned esindajale L. Surinale kestnud üle 30 minuti. Vangla kontrollis 06.04.2020 aset leidnud juhtumi asjaolusid ning leidis, et valvuri käitumine oli korrektne. V. Baimovile oli sel päeval lubatud helistada L. Surinale 20 minutit, kuid kui ta ei olnud nõus lõpetama kõnet ka 30 minuti pärast, hoiatas valvur teda korduvalt, et kui ta telefoni ära ei anna, siis kõne katkestatakse.
4.Kaebaja esitas 08.04.2020 kohtule kaebuse täienduse (tl 33, tõlge tl 35), milles märkis, et 06.04.2020 hommikul kell 9.40 lõpetas valvur tema ametliku telefonikõne, tõmmates välja telefonikaabli. Valvuril ei ole õigust keelata ametlikke kõnesid. Kaebajal oli vaja helistada halduskohtusse, Justiitsministeeriumisse, advokaadist esindajale, notariaalselt kinnitatud esindajale ning veel tahtis ta helistada õiguskantslerile. Kaebaja palub anda talle luba teha seaduses lubatud kõnesid, ilma et sellest tekiks probleem. Kaebajal on vaja teha neid kõnesid, et lahendada eluks vajalikud probleemid ja kohtuasi. Kaebaja palub võimaldada tal helistada tema esindajale tema poolt märgitud ajal. Kaebaja palub veelkord määrata talle esindaja kaebuse edasiseks esitamiseks kohtule või vaide kirjutamiseks vanglale. Kaebaja lisab, et kuna talle ei ole võimaldatud kokkusaamist tema naisega, tekkisid tal psüühikahäired.
5.Kaebaja märkis 09.04.2020. a kaebuse täienduses (tl 29, tõlge tl 32), et seadus lubab tal helistada ametlikult volitatud usaldusisikutele ning tal on vaja lahendada palju eluliselt vajalikke küsimusi, sh seoses kohtuasjadega, pärimisega, pankroti vormistamisega, kinnisvaraga Venemaal ja võlakohustustega riigi ees. Koos kaebuse täiendusega esitas kaebaja kohtule notariaalselt tõestatud volikirja K. Kuznetsova, E. Toki ja L. Surina esindusõiguse kohta (tl 30–30 pöördel).
6.Viru Vangla teatas 09.04.2020. a vastuses Tartu Halduskohtu 07.04.2020. a kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vangla 03.03.2020. a vastusele nr 6-10/8881-2 vaiet. Samuti märkis vangla, et tunnistas 16.03.2020 Viru Vangla 03.03.2020. a vastuse kehtetuks ning kaebaja teatas, et ei soovi uut kirjalikku vastust.
3-20-598 Täiendavalt selgitas vangla, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale taotlusi pikaajalisteks kokkusaamisteks abikaasaga 2020. aastal kahel korral. 17.01.2020 registreeritud taotluses soovitud pikaajalist kokkusaamist ei toimunud, kuna pikaajalise kokkusaamise toimumise päeval asus kokkusaaja (kaebaja abikaasa) kinnipidamisasutuses. 18.02.2020 registreeritud taotluses soovitud pikaajalist kokkusaamist vangla ei kooskõlastanud, sest kaebajale oli käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise kokkusaamise keeld. Vangla märkis, et kaebaja ei ole esitanud vaiet seoses pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega.
7.Kaebaja esitas 09.08.2020 kohtule täiendava taotluse (tl 36–37 pöördel, tõlge tl 41– 41 pöördel), milles selgitas, et 08.08.2020 keelati tal helistada advokaadile (seoses haldusasjaga nr 3-19-1741) ja notariaalselt volitatud usaldusisikutele. Kaebaja palub teha kohtul otsus, mis lubaks tal hoida ühendust usaldusisikutega, ning määrus selle kohta, et tal on õigus teha kõnesid seaduslikele esindajatele L. Surinale ja I. Zuevile. Veel palub kaebaja kohtul lubada tema esindajal L. Surinal võtta osa kõikidest tema kohtuasjadest ja teha parandusi.
8.Kaebaja esitas 19.10.2020 kohtule korduva taotluse (tl 42–42 pöördel, tõlge tl 44) talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kaebaja märkis, et ta jäeti 16.10.2020 ilma helistamise õigusest varem esitatud avalduse alusel Justiitsministeeriumi, sisekontrolli, advokaadile, kohtusse, esindajale ja Kiviõli linna omavalitsusse. Samuti on kaebaja jäetud ilma õigusest kokkusaamistele lähedastega. Kokkusaamine oleks pidanud toimuma 17.10.2020, kuid see jäi kontaktisiku hooletu suhtumise tõttu ära.
9.Kaebaja märkis 03.12.2020 kohtule esitatud taotluses (tl 45, tõlge tl 47), et tal ei ole helistamiseks võimalust ning vangla administratsioon ei anna talle võimalust täies mahus telefonikõnesid teha, isegi mitte kohtusse.
10.Viru Vangla selgitas 11.01.2021. a vastuses Tartu Halduskohtu 06.01.2021. a täiendavale kohtunõudele, et kaebaja on esitanud pärast 2020. a aprilli seoses helistamise piiramisega kolm pöördumist Viru Vanglale ning ühe pöördumise Justiitsministeeriumile, mis edastati lahendamiseks vanglale. Viru Vangla vastas kaebaja pöördumistele 16.04.2020. a vastusega nr 6-10/12783-3 ja 24.04.2020. a vastusega nr 6-14/15197-2. Muid taotlusi/pöördumisi/vaideid ei ole kaebaja seoses helistamise piiramisega vanglale esitanud. Veel selgitas Viru Vangla, et pikaajalisi kokkusaamisi on kaebajale 2020. aastal võimaldatud neljal korral: 02.–03.06.2020, 21.–22.07.2020, 13.–14.08.2020 ja 12.–13.09.2020. Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud nakatumise ohu tõusuga Eestis on pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste graafikute koostamine ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumine peatatud alates 27.08.2020. Oktoobrist pikaajalisi kokkusaamisi Viru Vanglas ei toimu. Kaebaja ei ole esitanud vanglale vaideid seoses pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus annab esmalt hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotluse talle advokaadi määramiseks (II). I
12.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
13.Kaebusest ja selle täiendustest nähtub kaebaja tahe, et Viru Vangla võimaldaks talle rohkem telefonikõnesid, et ta saaks suhelda tema kolme notariaalselt volitatud esindaja ja teda haldusasjas nr 3-19-1741 esindava vandeadvokaadist esindajaga. Samuti on kohtule kaebusest
3-20-598 ja selle täiendustest arusaadav kaebaja tahe, et vangla võimaldaks talle pikaajalise kokkusaamise tema abikaasaga. Eelnevat arvestades tõlgendab kohus kaebust selliselt, et selles on esitatud nõuded Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal helistada tema esindajatele vangla töökorraldusega ettenähtust enam (s.o 2–3 korda nädalas kuni 15 minutit ja kaebaja poolt märgitud aegadel) ning võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine abikaasaga (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebaja on oma avaldustes viidanud ka asjaolule, et piiratud on tema õigust helistada halduskohtusse, Justiitsministeeriumisse, õiguskantslerile ja Kiviõli linna omavalitsusse, kuid seoses sellega ei ole kaebaja kohtule ühtegi konkreetset taotlust esitanud.
14.Kohtu hinnangul kuulub kaebus mõlema nõude osas tagastamisele, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4).
15.Kohus selgitab, et VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval kohustamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus nr 3-3-1-24-15, p 17). HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ka olukordades, kus kinnipeetav taotleb vanglalt täiendava helistamise või pikaajalise kokkusaamise võimaldamist, tuleb tal esitada vastav taotlus vanglale ning tema taotluse vangla poolt rahuldamata jätmise korral vaidlustada see esmalt vaidemenetluse korras, taotledes vanglalt toimingu sooritamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3). Vaideotsusega mittenõustumisel on seejärel võimalik pöörduda halduskohtu poole 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest arvates kohustamiskaebusega, taotledes kohtult vangla kohustamist toimingut tegema või otsustama uuesti toimingu sooritamise üle (HKMS § 5 lg 1 p 2, § 41 lg 3).
16.Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastustest ja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud küll vanglale taotlusi suuremas mahus helistamise ning pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks, kuid asja materjalidest ei nähtu seda, et kaebaja oleks esitanud vangla vastustele vaideid ja läbinud kohustusliku vaidemenetluse.
16.1.Kaebaja on esitanud 25.02.2020 Viru Vanglale avalduse (tl 18 pöördel), milles palus talle selgitada, millisel alusel on tal keelatud helistamine enda seaduslikule esindajale ning palus võimaldada tal oma seaduslikule esindajale telefonikõnede tegemist. Viru Vangla vastas kaebaja 25.02.2020. a avaldusele 03.03.2020. a vastusega nr 6-10/8881-2 (tl 17–17 pöördel) ning jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Sama vastusega vastas vangla kaebaja sarnase sisuga 27.02.2020. a ja 28.02.2020. a avaldustele ning tagastas läbivaatamatult tema 02.03.2020. a venekeelse pöördumise. Enda 16.03.2020. a otsusega nr 6-10/8881-3 (tl 19) tunnistas Viru Vangla 03.03.2020. a vastuse nr 6-10/8881-2 kehtetuks ning otsusele nr 6-10/8881-3 on kaebaja omakäeliselt vene keeles kirjutanud, et ta ei soovi uut kirjalikku vastust.
16.2.Seejärel on kaebaja esitanud vanglale seoses seaduslikele esindajatele helistamise võimaldamise sooviga 24.03.2020 ja 27.03.2020 kaks venekeelset avaldust ning 06.04.2020 eestikeelse avalduse. Viimati nimetatud 06.04.2020. a pöördumises (registreeritud 07.04.2020 nr 6-10/14097-1; tl 57) palus kaebaja võimaldada tal teha seadusega ette nähtud kõnesid ning helistada tema ametlikule esindajale tema poolt märgitud ajal. Selle pöördumisega samasisulise kaebuse esitas kaebaja 06.04.2020 ka Justiitsministeeriumile (registreeritud 14.04.2020, tl 60),
3-20-598 kust see edastati vastamiseks Viru Vanglale (Viru Vanglas registreeritud 20.04.2020 nr 6-14/15197-1). Viru Vangla tagastas 16.04.2020. a vastusega nr 6-10/12783-3 (tl 58–59) kaebaja 24.03.2020. a ja 27.03.2020. a venekeelsed pöördumised ning jättis kaebaja 07.04.2020. a taotluse nr 6-10/14097-1 rahuldamata. Justiitsministeeriumi poolt edastatud kaebaja pöördumisele vastas Viru Vangla 24.04.2020. a vastusega nr 6-14/15197-2 (tl 61).
16.3.Viru Vangla kinnitusel ei ole kaebaja rohkem kirjalikke avaldusi seoses helistamise võimaldamisega vanglale esitanud.
16.4.Vangla on edastanud kohtule ka kaebaja taotlused pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks, kuid vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vanglale vaideid seoses pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega.
17.Eeltoodust ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud enda taotlustele saadud vangla vastuseid või pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisi vaidemenetluses. Seega ei ole kaebaja läbinud VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust, kohustamisnõuded ei ole lubatavad ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tervikuna tagastada.
18.Kohus peab vajalikuks selgitada kaebajale järgmist. Viru Vangla 11.01.2021. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vanglas on seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud nakatumise ohu tõusuga Eestis peatatud pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste graafikute koostamine ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumine alates 27.08.2020. Seega tuleneb pikaajaliste kokkusaamiste keeld alates 27.08.2020 vangla direktori otsusest. Järelikult tuleb kaebajal tema eesmärgi ehk pikaajalise kokkusaamise saamise saavutamiseks taotleda Viru Vangla käskkirjade tühistamist, millega on vastav piirang kohaldatud. Enne käskkirja tühistamisnõudega kohtusse pöördumist tuleb kaebajal aga samuti läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
19.Kohus selgitab, et vastavalt HMS §-le 75 tuleb esitada vaie haldusaktile või toimingule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Tulenevalt HMS § 73 lg-st 1 esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Vaie vangla direktori haldusakti peale tuleb esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile (VangS § 11 lg 41). Seega, kui vangla direktor peaks pikaajalise kokkusaamise võimaldamise piiranguid enda käskkirjaga pikendama, on kaebajal õigus esitada sellele käskkirjale esmalt vaie ning pärast vaidemenetluse läbimist kaebus kohtule (VangS § 11 lg 5). Vaidemenetluse ajal on kaebajal vajadusel võimalik taotleda tema suhtes piiranguid kehtestava käskkirja täitmise peatamist kas haldusorganilt (HMS § 81) või esialgse õiguskaitse korras kohtult (HKMS § 249 lg 2).
20.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
21.Kaebuses ja hilisemates kaebuse täiendustes on kaebaja muu hulgas taotlenud talle advokaadi määramist. Kohus saab nendest taotlustest aru selliselt, et kaebaja soovib talle riigi õigusabi korras esindaja määramist haldusmenetluses ja käesolevas haldusasjas kaebuse koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6).
22.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
23.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse ja
3-20-598 kaebuse täpsustused, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kaebusest nähtub, et kaebaja on võimeline enda probleemi kirjeldama ning esitama põhjendusi selle kohta, miks ta leiab, et vangla on tema õigusi rikkunud, on kohus veendunud, et ta on võimeline seda tegema ka kohustuslikus kohtueelses menetluses. Seega puudub alus arvata, et kaebaja ei suuda haldusmenetluses või halduskohtumenetluses menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on eelnevalt esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi vangla vastu, mistõttu ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et ta ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada, seda muu hulgas halduskohtumenetluses kehtiva kohtu selgitamis- ja abistamiskohustusest tuleneva kohtu abiga. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus praegusel juhul kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks (vt määruse I osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
taotluse
riigi
õigusabi
saamiseks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.