2-16-10525/12 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXX tellis XXXX täispuhutava madratsi koos kandekoti ja elektrilise pumbaga. Kostja esitas arve 2817 eurot tasumiseks. Hageja tasus arve, kuid kaupa ei saanud. Hageja nõuab tasutud rahasumma tagastamist. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot, tõlkekulud 138,31 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2000 eurot (tl 38-41, 6779). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 275 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Hageja palub kostjalt välja mõista tõlkekulu summas 138,31 eurot. Kohus leiab, et tõlkekulu väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud (TsMS § 143 p 1). Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu kokku 2000 eurot ning õigusabiteenuse tunnihinnaks on olnud 115 eurot. Hageja on arvestanud menetluskulude nimekirja koostamise õigusabiteenuse hulka. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, ning tulenevalt eeltoodust peab kohus lepingulise esindaja kulu summas 345 eurot põhjendatuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 275 eurot, tõlkekulu 138,31 eurot ja lepingulise esindaja kulud 345 eurot, s. o kokku 758,31 eurot.