Korrakaitse › Muu korrakaitse

KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 alusel kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Kohus märgib, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Tallinna Ringkonnakohus on 04.11.2009 määruse p-s 8 haldusasjas nr 3-09-1589 leidnud, et AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik küll aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda ning AdvS § 4 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada ka kaebuse halduskohtule, kuid sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Kohus selgitab, et asjast nähtuvalt X ei kõrvaldanud vandeadvokaat Sven Veltmanni peale esitatud kaebuses puuduseid, mistõttu ei olnud Eesti Advokatuuri aukohtul võimalik kaebust sisuliselt läbi vaadata ning jättis määrusega X kaebuse läbi vaatamata. Advokatuuri kodukorra § 58 lg 1 kohaselt aukohtu määrus on kohtulahend, millega aukohus asja sisuliselt ei otsusta. AdvS § 17 lg 7 kohaselt aukohtumenetluse täpsem kord määratakse advokatuuri kodukorras. Aukohtumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja advokatuuri kodukord ei reguleeri. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-st 3 tuleneb, et kui haldusorganile esitatud taotluses ei kõrvaldata puudust tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Vastavalt HMS § 15 lg-le 4 jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse. Advokatuur selgitas X 15.09.2020 kirjas, et järelevalve õigusbüroode tegevuse suhtes ei kuulu Eesti Advokatuuri pädevusse, mistõttu puudub Eesti Advokatuuril järelevalvepädevus OÜ Hugo tegevuse üle. Vandeadvokaat Sven Veltmanni tegevuse peale esitatud kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks anti X aega kuni 13.10.2020. Kaebaja puudusi ei kõrvaldanud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Eesti Advokatuuri aukohus on X kaebuse vandeadvokaat Sven Vetmanni tegevuse vaidlustamiseks jätnud läbi vaatamata õiguspäraselt, kuna esitatud kaebuse puudused jäid kõrvaldamata ja OÜ Hugo suhtes puudus Eesti Advokatuuril järelevalvepädevus. Seejuures on aukohus õigesti tuginenud HMS sätetele, millistest juhindumise näeb ette AdvS § 17 lg 7. Kohtu hinnangul ei ole Eesti Advokatuur kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud. Aukohus on X taotlust läbi vaadates järginud haldusmenetluse reegleid ja juhindunud kehtivatest sätetest ja korrast. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus ei ole haldusorgan, nagu kaebaja ekslikult arvab. Antud juhul Eesti Advokatuuri pädevus vandeadvokaat Sven Veltmanni tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks tulenes Advokatuuriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Kuna kaebaja pöördus vastava avaldusega 26.08.2020 Eesti Advokatuuri poole, siis oli advokatuur õigustatud avaldust menetlema. Seega on ebaõige kaebaja väide, et Advokatuuri aukohus tegi Tallinna Halduskohtu tööd. Kohus tegeleb õigusemõistmisega, olles oma tegevuses sõltumatu. Kohus mõistab õigust kooskõlas Põhiseaduse (PS) ja seadustega (PS § 146). Halduskohtumenetlus algab kohtule kaebuse esitamisega (HKMS § 37 lg 1). Kohus märgib, et kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse kaebuse esitamiseks aukohtule ning kaebus on läbi vaadatud/või jäetud läbi vaatamata õiguspäraselt haldusmenetluse reegleid järgides, siis sellega kohtulik kontroll piirdub. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ning milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Seega ka asja sisulisel läbivaatamisel ei saaks kohus huvitatud isiku kaebuse alusel asuda sisuliselt hindama, kas aukohus on väidetavad advokaadile etteheidetavad rikkumiste asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse p 10 asjas nr 3-14-50174). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi distsiplinaarkorras vastutusele võtmist ja karistamist. Kohus osundab Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määrusele haldusasjas nr 3-10-1037, milles ringkonnakohus on asunud järgnevale seisukohale: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust“. Lisaks märgib kohus, et kohtul puudub alus kohustada ning kaebajal puudub õigus nõuda, et aukohus kaebaja kaebust peaks menetlema olukorras, kus tulenevalt tuvastatud asjaoludest on aukohus jätnud õiguspäraselt kaebuse läbi vaatamata, sest kaebuse sisulise läbi vaatamise eeldused ei olnud täidetud. Seega on kohus seisukohal, et Eesti Advokatuuri aukohus on oma määrust selgelt ja arusaadavalt, kehtivat korda järgides põhjendanud, tuues välja põhjused, miks X kaebus vandeadvokaat Sven Veltmanni tegevuse peale jäeti läbi vaatamata. Lisaks puudus Eesti Advokatuuril pädevus OÜ Hugo suhtes järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Aukohtu vastav määrus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, seega on kaebus perspektiivitu ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Lisaks selgitab kohus kaebajale, et juhul, kui kaebaja ei olnud rahul Harju maakohtu otsustusega jätta X 24.07.2020 Harju maakohtule esitatud riigi õigusabi taotlus menetlusse võtmata (Harju maakohtu 02.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-10679), siis oli kohtumääruse peale õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.