Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 12.01.2021 3-19-116 Kadri Trilljärve kaebus Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018. a sünnikande osalise tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes Tartu Halduskohtu 26.11.2019. a otsus Rakvere Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kadri Trilljärv Vastustaja/apellant Rakvere linn Kaasatud haldusorgan Siseministeerium
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebaja vastuse lisadena esitatud väljavõte Statistikaameti koduleheküljelt eesnime Neleri kohta, N.R. sünnitunnistus, pildid Facebookist nime vastavuse kohta tegelikkusega, väljavõte Facebookist Nelery nime kohta, väljavõte veebilehelt www.myheritage.com nime Nelery kohta ja väljavõte veebilehelt www.ancestry.com nime Nelery kohta asja materjalide juurde.
2.Tagastada kaebajale advokaadi e-mail.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2019. a otsuse resolutsiooni p 1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018. a Neleri Xi sünnikanne eesnime „Neleri“ osas ja kohustada Rakvere Linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kaebaja lapse eesnimena sisse „Nelery“.
6.Jätta vastustaja apellatsiooniastme menetluskulu vastustaja enda kanda.
7.Tunnistada menetlus N.R. sünnitunnistuse osas kinniseks.
8.Otsuse avaldamisel mitte avaldada käesoleva otsuse punkti 61 ja asendada Nelery Xi perekonnanimi otsuses läbivalt tähemärgiga X.
9.Täiendada Tartu Halduskohtu 26.11.2019. a otsuse resolutsiooni punktiga 5 järgmises sõnastuses: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses Nelery Xi perekonnanimi läbivalt tähemärgiga X.“
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 11.02.2021 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 19.09.2018 Rakvere Linnavalitsusele lapse sünni registreerimise avalduse (digitoimiku leht (dtl) 26-28), mille kohaselt soovis anda lapsele eesnimeks Nelery.
2.Siseministeerium edastas 05.10.2018 Rakvere Linnavalitsusele isikunimekomisjoni seisukoha (dtl 33-34). Selle kohaselt on kirjakeele norm määratud õigekirjutuse, häälduse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“, mille üheks osaks on T. Erelti „Eesti ortograafia“. Juhindudes eesti keele õigekirjutuse reeglitest ei ole soovitud nimi Nelery kooskõlas nimeseaduse (NS) § 5 lg-s 2 sätestatuga. Eestikeelses nimes võivad esineda eesti tähestiku tähed. Võõrtähti (näiteks c, x, y, w) sisaldavad nimed on võõrkeelsed nimed ja peavad leidma teises riigis kasutust. Nime kasutuse tõestusena lähevad arvesse nimeraamatutes, teiste riikide nimestatistikates, Interneti-otsingutes usaldusväärsetel nimelehekülgedel esinevad nimed. Facebooki lehekülgi ei saa arvestada usaldusväärse tõendusena, kuna selles keskkonnas võivad isikud kasutada mitteametlikke nimesid. Ka peretraditsioonide jätkamiseks valitud eesnimi peab vastama nimeseaduse nõuetele ega anna alust jätta arvestamata nimeseaduses sätestatut. Rahvastikuregistri andmetel on eesnimi Nelery antud eesnimeks 1995. aastal sündinud lapsele, mil käesoleval ajal kehtiv nimeseadus (sh nimede õigekirjutuse nõuded) ei kehtinud. Seetõttu ei saa rahvastikuregistrisse kantud 1995. aastal Eestis sündinud isikut võtta eesnime tõenduse aluseks. Kasutades nimeraamatuid, teiste riikide nimestatistika lehekülgi (Soome, Rootsi Taani, Norra, Holland) ja keeleteadlaste poolt usaldusväärseks peetavaid Interneti-otsinguid, ei leidnud isikunimekomisjon Nelery kasutuse kohta teistes keeltes tüdruku eesnimena tõestust. Soovitud eesnime lähedane variant on näiteks Neleri (nimi vastab eesti nimede õigekirjutusele). Lähtudes eeltoodust leiti komisjonis, et nimi Nelery on vastuolus nimeseaduse nõuetega.
3.Kaebaja esitas 15.10.2018 avalduse (dtl 7), milles teatas, et paneb hetkel lapse eesnimeks Neleri, et saaks lapse osas teha edasisi toiminguid, kuid ei nõustu nime kirjapildiga ning soovib lapse eesnimeks Nelery.
4.Rakvere Linnavalitsus andis 19.10.2018. a sünnikandega nr 123-10-2018/161 lapsele eesnimeks Neleri.
5.Kaebaja esitas 06.11.2018 Siseministeeriumile vaide (dtl 8), milles vaidlustas Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018. a sünnikande. Kaebaja taotles asja uut otsustamist ning lapse eesnime asendamist nimega Nelery. Kaebaja väitel on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning kaebajal on lapse seadusliku esindajana õigus valida meelepärane nimi. Lisaks on rahvastikuregistri andmetel Eestis selline eesnimi olemas. Keeldumine sellise eesnime registreerimisest, mis on juba heaks kiidetud, ei ole õiguspärane.
6.Siseministeerium jättis 18.12.2018. a vaideotsusega nr 10-6/993-6 (dtl 9-13) vaide rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 18.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 2-4) ja 22.04.2019 täiendava avalduse (dtl 20). Kaebaja taotles Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018. a sünnikande tühistamist osas, millega lapsele anti eesnimeks Neleri, ning vastustaja kohustamist asja uueks otsustamiseks ja lapsele eesnime Nelery andmiseks. Kaebaja märkis, et tõendas nimekuju Nelery esinemist Facebooki vahendusel. Igaühel on õigus valida meelepärane nimi. Rahvastikuregistris on samuti varem nimekuju Nelery olemas. Analoogilised nimekujud (nt Helery) on Eestis lubatud.
8.Vastustaja palus vastuses kaebusele (dtl 187-190) jätta see rahuldamata. Halduskohtu otsus
9.Tartu Halduskohus rahuldas 26.11.2019. a otsusega (dtl 41-46) kaebuse, tühistas Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018. a sünnikande eesnime Neleri osas ja kohustas vastustajat eesnime andmist uuesti otsustama. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
10.Halduskohus märkis, et NS § 5 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.03.2005. a määruse nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ (määrus nr 61) § 1 lg 1 järgi eeldatakse, et isikunime kirjutamine vastab nõuetele, kui isikunimede kirjutamisel kasutatakse Eesti standardis EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“ kindlaks määratud eesti-ladina tähtede loetelu ESET1 tähti (määruse lisa 1). Määruse lisas 1 sisaldub eesti-ladina tähtede põhiloetelus täht „y“. Samuti on väide, et iga tähte „y“ sisaldav nimi on võõrkeelne nimi, vastuolus välja kujunenud nimetraditsiooniga. Nii on sagedasti kasutusel paralleelvormid Anneli/Annely, Merili/Merily, Heleri/Helery, Eveli/Evely. Nime Ly esineb Eestis rohkem kui Lii. Ilmselgelt ebaproportsionaalne oleks lugeda kõik y-lõpulised nimevormid võõrkeelseteks. NS § 5 lg-s 2 ja § 7 lg-s 11 nimetatud võõrkeelse nime all tuleb pigem mõista nime, mis on kasutusel mõne muu keele kui eesti keele nimetraditsioonis. Selline nimi ei pruugi sisaldada võõrtähte.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNKOHTUS
Apellatsioonkaebus
11.Vastustaja esitas 20.12.2019 halduskohtu otsuse peale hiljem apellatsioonkaebuse (dtl 49-52), milles palus halduskohtu otsuse tühistada.
täiendatud
12.Nimeseaduse järgi peab eestikeelse isikunime kirjapilt vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Õigekirjutuse reeglite üheks osaks on ka Eesti ortograafia, mille kohaselt on „y“ võõrtäht (võõrtähed on ka c, q, w, x). Võõrtähte sisaldav nimi on NS § 5 lg-te 1 ja 2 tähenduses võõrkeelne nimi.
13.Määrus nr 61 sätestab nimede õigekirjutuse reeglid, selle lisa annab eesti-ladina tähtede loetelu, st eesti tähtede ja ladina tähtede loetelu. Täht „y“ on ladina tähestiku täht ehk võõrkeelne täht. Seda kasutatakse võõrnimede ja võõrkeelsete sõnade kirjutamisel. Määruse nr 61 eesmärgiks ei ole eesti ja võõrtähtede eristamine, vaid isikunimede andmisel kasutatavate tähtede loetelu kehtestamine. Loetelus toodud tähtede kasutamine tagab, et isikunimedes
kasutatavad tähed oleks loetavad ja arusaadavad. See välistab nimedes tundmatute tähtede, sümbolite jms kasutamise.
14.Vastustaja tugines lisaks ka nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 531) seletuskirjale (lk 3-4).
15.Vastustaja arvates ajas halduskohus segi mõisted võõrkeelne ja võõrapärane. Nimi võib olla võõrapärane nii võõrtähega kui ka ilma. Nimeseaduse tähenduses on eesnimi võõrkeelne, kui selles sisaldub võõrtäht.
16.Lubatav on anda lapsele ka varem mitte kasutatud või vähe kasutatud nimi. Nimeseadus ei keela võõrkeelset eesnime ega loe neid ebasoovitavateks. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kaebaja ei nõustu vastuses apellatsioonkaebusele (dtl 168-172) sellega ja vaidleb sellele vastu. Lisaks taotleb kaebaja 3300 euro ulatuses õigusabikulude ja 6000 euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist.
18.Kaebaja nõustub halduskohtu poolt nimeseadusele antud tõlgendustega, tugineb PS §-le 19 ja leiab, et seda on rikutud.
19.Mujal Eestis on pandud lastele selliseid nimesid nagu Dreico, Cherelyn, Synne jne. 01.01.2020. a seisuga on Eestis 9 Neleri-nimelist. Selle põhjal ei saaks öelda ka, et Neleri on eesti rahvuse nimi. „i“ või „y“ nime lõpus ei säilita eesti rahvust ja kultuuri.
20.Rahvastikuregistris on esindatud ühel korral ka nimi „Nelery“. Kui seda nime on ükskord lubatud, siis tuleks ka teistele seda lubada. See nimi on varasemalt samuti välja antud Rakveres. Tegemist on sama asutusega, mis on vahepeal Lääne-Viru maavalitsusest kolinud Rakvere Linnavalitsusse. Seadusest ei saa välja lugeda, kui mitmel korral peaks olema nimi välja antud, et seda käsitleda Eestis üldtuntud nimena. Kui nimi on kasutusel juba ühel korral ning nimi pole kuidagi kahjustanud Eesti mainet või kultuuri, mida Nelery nimi pole ka teadaolevalt teinud, tuleb seda pidada lubatavaks ka järgnevatel kordadel.
21.N.R.e puhul on tegemist nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tuntud modelliga ning sellega seoses on see nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud nimi.
22.Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikliga 8 on vastuolus keelduda lapsele sellise eesnime registreerimisest, mis on juba heaks kiidetud.
23.Kaebaja osutas sellele, et Nelery-nimelisi isikuid leidub mujal maailmas veel. Peamine allikas oli sotsiaalvõrgustik Facebook. Rakvere Linnavalitsuse jaoks ei olnud see tõendusmaterjal piisav, kuna nende väitel võib isik panna endale sotsiaalmeedias nimeks ükskõik millise meelepärase nime. Kaebaja väidab, et Facebook kontrollib kahtluse korral nime vastavust tegelikkusele ja võib nõuda dokumendist koopiat. Koopia mitte esitamisel konto suletakse. Lisaks on ebatõenäoline, et nimi, mis väidetavalt kasutusel ei ole, esineb Facebooki lehel sedavõrd mitmel korral, ilma et Facebook neid kontosid sulgenud oleks. Facebooki andmetel elab osa Nelery nime kandvatest isikutest USA-s.
24.Kaebaja esitab kohtule uute tõenditena leiud leheküljelt www.myheritage.com ja www.ancestry.com. Kaebaja väitel jäid need halduskohtule esitamata oskamatuse tõttu otsida sellistest andmebaasidest.
25.Õigusabikulusid põhjendab iseenda kulutatud aja tasustamise sooviga.
26.Mittevaralise kahju tekkimist põhjendab kaebaja nii haldusmenetluse põhjustatud kui ka meedia tähelepanust tingitud stressiga. Kaasatud haldusorgani seisukoht
27.Siseministeerium taotleb oma seisukohas (dtl 182-186) halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
28.Halduskohus on valesti kohaldanud NS § 5 lg-eid 1 ja 2 ning § 7, samuti määrust nr 61. Y-lõpulised eesnimed ei ole Eestis ebasoovitatavad ja sellist järeldust ei ole võimalik nimeseaduse alusel teha. Nimeseaduse kohaselt ei ole keelatud võõrkeelsete eesnimede andmine, kuid taotletava võõrkeelse eesnime kasutus teises riigis peab leidma kinnitust (NS § 7 lg 11). Nimetatud nõudest tulenevalt ei ole Eestis võimalik oma lapsele panna uut võõrkeelset eesnime, mille kasutus teises riigis ei ole leidnud kinnitust. Seevastu eestikeelse eesnime puhul ei ole uue eesnime (uudisnime) andmine selliselt piiratud.
29.Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele (NS § 5 lg 2). Eesti õigekirjutuse reeglid tulenevad õigekeelsussõnaraamatust ja ortograafiareeglistikust. Keeleseaduse (KeeleS) § 4 lg 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.06.2011. a määrus nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“ (määrus nr 71), mille kohaselt kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, milleks on „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“, ning Emakeele Seltsi keeletoimkonnas heakskiidetud ortograafiareeglistikuga, milleks on veebiväljaanne „Eesti õigekeelsuskäsiraamat“ (2019)1. Eesti õigusaktides kasutatakse nimetust „eesti-ladina tähestik“, selle all mõeldakse eesti tähestiku tähti ja lisaks kõiki muid ladinakirjaliste keelte tähti, mida tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamisel võidakse kasutada. Eesti tähestikule lisatud ladina alustähestiku tähed c, q, w, x, y on võõrtähed. Eestikeelsetes sõnades võõrtähti ei kasutata. Seega juhul, kui sõnas või nimes esineb täht c, q, w, x või y, on tegemist võõrsõna või võõrnimega (T. Erelt. Eesti ortograafiast. 5. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 3), selle kirjapilt ei vasta eesti keelekasutusele vastavale kirjapildile. Siseministeerium viitab ka nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale.
30.Eesti Keele Instituudi eksperthinnangu kohaselt tuleb nime Nelery pidada võõrkeelseks nimeks. Võõrtähte sisaldav nimi on juba definitsiooni kohaselt võõrkeelne nimi – seda ka juhul, kui nimi on vabalt välja mõeldud, sest eestikeelseks nimeks võõrtähte sisaldavat nime kvalifitseerida ei saa. Eesti õigekirjutuse reeglitele vastavad eestikeelsed sõnad ja nimed üksnes siis, kui neis on kasutatud eesti tähestiku tähti A, B, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü ega ole eksitud häälikute märkimise reeglite vastu (ehk teisisõnu, kui kirjapilt ei lange hääldusega kokku).
31.Tulenevalt NS § 5 lg-st 6 on määrusega kehtestatud isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid. Eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu kasutatakse dokumenteerimisel. Tulenevalt NS § 3 lg-st 3 kasutatakse ümberkirjutusreegleid vajadusel isikunime kohaldamise käigus, st välisriigis väljaantud dokumenti kantud isikunime dokumenteerimisel Eesti haldusorgani või kohtu poolt.
32.Kui isikunime kirjutamisel kasutatakse määruses toodud tähti, ei tähenda see automaatselt seda, et nime kirjapilt vastab eesti õigekirjutuse reeglitele – määrus nr 61 ei reguleeri seda, milliseid tähti on võimalik kasutada eestikeelse nime puhul. Määruse nr 61 lisas 1 „Eesti-ladina tähtede loetelu“ on loetletud ligi 200 tähte (koos suur- ja väiketähtedega), mida kasutatakse eesti tekstis eestikeelsete ja võõrkeelsete sõnade ja nimede kirjutamisel. Loetelu sisaldab näiteks ka erinevaid diakriitiliste märkidega tähti (diakriitikud on märgid, mis tähe peale, alla või keskele lisandudes muudavad tähe hääldust vms) ja Eesti tähestikku mittekuuluvaid tähti nagu c, q, w, x, y. Määrus on pigem tehnilise iseloomuga ega loetle eraldi võõrtähti. Võõrtähti eristatakse lähtudes ortograafiareeglitest. Siseministeerium viitab ka käesolevas asjas tehtud Riigikohtu määrusele (p 13).
33.Siseministeerium lisab, et rahvusliku nimetraditsiooni säilitamine on avalikes huvides. Avalikes huvides võib olla ka keeld välja mõelda võõrkeelseid uudisnimesid. Samas ei ole Eestis keelatud oma lapsele soovi korral panna võõrkeelset nime, mida kasutatakse teistes riikides (mis on levinud või teise riigi poolt tunnustatud nimi). Rahvusliku nimetraditsiooni säilitamise eesmärki on pidanud legitiimseks ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) (vt Mentzen vs. Läti (nr 71074/01), Johansson vs. Soome (nr 10163/02) p 36). Menetluse käik
34.Tartu Ringkonnakohus tagastas 31.01.2020. a määrusega (dtl 81-83) vastustaja apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel.
35.Riigikohus tühistas 03.07.2020. a määrusega (dtl 151-154) Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2020. a määruse ja saatis asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
36.Tartu Ringkonnakohus võttis 26.08.2020. a määrusega (dtl 163-165) vastustaja apellatsioonkaebuse menetlusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37.Ringkonnakohus leiab, apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab kaebaja lapse sünnikande eesnime „Neleri“ osas ja kohustab Rakvere Linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kaebaja lapse eesnimena sisse „Nelery“. Ringkonnakohus tagastab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse ja jätab rahuldamata kaebaja taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks.
38.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt menetluslikke küsimusi (I), analüüsib seejärel soovitud eesnime sissekandmisest keeldumise õiguspärasust ja kaebaja subjektiivset õigust
panna oma lapsele soovitud eesnimi (II) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III). I
39.Kaebaja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule järgmised tõendid: väljavõte Statistikaameti koduleheküljelt eesnime Neleri kohta, N.R.e sünnitunnistus, pildid Facebookist nime vastavuse kohta tegelikkusega, väljavõte Facebookist Nelery nime kohta, väljavõte veebilehelt www.myheritage.com nime Nelery kohta, väljavõte veebilehelt www.ancestry.com nime Nelery kohta ning advokaadi e-maili. Veebilehtede väljavõtete halduskohtus esitamata jätmist põhjendab kaebaja oma oskamatusega otsida sellistest andmebaasidest. Ringkonnakohus võtab HKMS § 2 lg 4 ls 1 ning § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel asja materjalide juurde väljavõtte Statistikaameti koduleheküljelt eesnime Neleri kohta, N.R.e sünnitunnistuse, pildid Facebookist nime vastavuse kohta tegelikkusega, väljavõtte Facebookist Nelery nime kohta, väljavõtte veebilehelt www.myheritage.com nime Nelery kohta ja väljavõtte veebilehelt www.ancestry.com nime Nelery kohta. Ringkonnakohus andis vastustajale ja Siseministeeriumile 10.11.2020. a määrusega võimaluse esitada oma seisukoht muuhulgas ka kaebaja vastuse ja selle lisade kohta. Täiendavaid seisukohti menetlusosalistelt ei laekunud.
40.Ringkonnakohus tagastab kaebajale vastuse lisana esitatud advokaadi e-maili HKMS § 62 lg 2 alusel, sest selle sisu puudutab asjaolusid, mida ei ole käesolevas menetluses vaja tõendada. Nimetatud e-mailis on juhitud tähelepanu võimalusele taotleda riigi õigusabi, märgitud konkreetse advokaadibüroo tunnihind ning selgitatud, et linnavalitsuselt ei saa nõuda hüvitist selle eest, et isik on pöördunud kohtu poole.
41.Ringkonnakohus tunnistab menetluse asja materjalide juurde võetud N.R.e sünnitunnistuse (dtl 174) osas kinniseks. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. N.R. ei ole käesoleval juhul menetlusosaline, vaid asjasse puutumatu kolmas isik. Tema sünnitunnistus sisaldab isikuandmeid isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679) art 4 p 1 mõttes. Käesoleval juhul on küll olemas kaebaja õigustatud huvi nimetatud sünnitunnistuse tõendina kasutamise suhtes isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 punkti f mõttes, kuid see ei hõlma avalikkuse ligipääsu nimetatud sünnistunnistusele. Kohus leiab, et antud juhul on huvi kolmanda isiku eraelu kaitseks nimetatud sünnitunnistuse osas kaalukam üldisest kohtumenetluse avalikkuse põhimõttest (põhiseaduse § 24 lg 3, HKMS § 2 lg 7).
42.Kaebaja on esitanud vastuses apellatsioonkaebusele lisaks taotluse 6000 euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus tagastab selle taotluse HKMS § 182 lg 3 ja § 187 lg 3 p 7 alusel. Nimelt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. See kehtib ka apellatsioonkaebusele vastuse osas. Kui selline nõue siiski esitatakse, siis tuleb ringkonnakohtul see tagastada.
II
43.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal on õigus panna oma lapsele nimeks y-lõpuga Nelery või tohtis vastustaja selle keelata.
44.Peamised normid, mille tõlgenduse üle vaidlus käib, on NS § 5 ja § 7. NS § 5 lg 1 järgi kasutatakse isikunime kirjutamisel eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. NS § 5 lg 2 sätestab, et eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele; võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. NS § 5 lg 6 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid. Osutatud määruse nr 61 03.06.2016–02.08.2019 kehtinud redaktsiooni § 1 lg 1 sätestas, et isikunimede kirjutamisel kasutatakse Eesti standardis EVS 8:2008/AC:2011 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“ määratletud eesti-ladina tähtede loetelu ESET1 tähti (lisa 1). Nimetatud lisa 1 kehtestab nii eesti-ladina tähtede põhiloetelu, mis sisaldab koos suur- ja väiketähtetega 64 tähte alates A-st kuni y-ni, kui ka lisaloetelu, mis sisaldab kokku 135 diakriitiliste märkidega suur- ja väiketähte. NS § 7 lg 11 sätestab, et võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena. Lisaks sätestab NS § 7 lg 2, et eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. NS § 7 lg 3 näeb ette, et eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv (p 1), isiku soole mittevastavat nime (p 2) ning üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime (p 3).
45.NS § 7 lg 11 lisati nimeseadusse 10.12.2009 vastu võetud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (531 SE) ning selle seletuskirjas on märgitud järgmist: „Seaduse §-i 7 täiendatakse lõikega 11, et täpsustada § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtet selgemalt. Nimeseaduse rakendamisel lähtutakse eesnime andmisel järgmistest põhimõtetest. Nimeseaduse § 5 lg 2 kohaselt peab eestikeelse isikunime kirjapilt vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse isikunime kirjapilt asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Keeleseaduse § 1 lg 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.09.2006 määrusega nr 196 „Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord“, mille kohaselt kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse, häälduse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006“, mille üheks osaks on „Eesti ortograafia“ (autor T. Erelt). Kui taotletav eesnimi ei vasta eelnimetatud reeglitele, siis kohaldatakse nimele nimeseaduse § 5 lg 2, mille kohaselt peab võõrkeelse isikunime kirjapilt vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Praktikas tähendab see, et kontrollitakse, kas taotletav eesnimi on mujal riigis kasutusel (levinud või riigi poolt tunnustatud nimena). § 5 lg 2 eesmärgi täpsustamiseks on seadust täiendatud lausega, et võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena.“2
46.Lisaks nimeseadusele tuleb arvestada ka keeleseaduse nõuetega. KeeleS § 2 lg 1 järgi reguleeritakse keeleseaduses eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise
https://www.riigikogu.ee/download/a33836bd-8cd6-0467-7e09-94e37fe75102, lk 3 j.
riiklikku ja haldusjärelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest. KeeleS § 4 lg 1 laused 1 ja 2 sätestavad, et ametlik keelekasutus on riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse, kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus; ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. KeeleS § 4 lg 2 järgi mõistetakse kirjakeele normi all õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi; kirjakeele normi rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Viidatud volitusnormi alusel antud määruse nr 71 § 1 sätestab, et eesti kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi; kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Määruse nr 71 § 2 lg 1 järgi on kirjakeele norm määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Lisaks tuleb silmas pidada ka KeeleS § 4 lg-t 3, mille kohaselt muudes avalikkusele suunatud tekstides, millele ei kohaldata ametliku keelekasutuse nõuet, sealhulgas eesti keele kasutamisel meedias, järgitakse keelekasutuse head tava.
47.Vastustaja ja Siseministeerium väidavad, et Eesti ortograafia kohaselt on „y“ võõrtäht ja et võõrtähte sisaldav nimi on võõrkeelne nimi. KeeleS § 4 lg 2 ls 2 alusel kehtestatud määruse nr 71 kohaselt kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“, ning Emakeele Seltsi keeletoimkonnas heakskiidetud ortograafiareeglistikuga, milleks on veebiväljaanne „Eesti õigekeelsuskäsiraamat“ (2019). Eesti õigusaktides kasutatakse nimetust „eesti-ladina tähestik“, selle all mõeldakse eesti tähestiku tähti ja lisaks kõiki muid ladinakirjaliste keelte tähti, mida tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamisel võidakse kasutada. Eesti tähestikule lisatud ladina alustähestiku tähed c, q, w, x, y on võõrtähed. Eestikeelsetes sõnades võõrtähti ei kasutata. Seega juhul, kui sõnas või nimes esineb täht c, q, w, x või y, on tegemist võõrsõna või võõrnimega (T. Erelt. Eesti ortograafiast. 5. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 3), selle kirjapilt ei vasta eesti keelekasutusele vastavale kirjapildile.
48.Halduskohus osutas sellele, et nimeseaduses ega muudes õigusaktides ei ole antud termini „võõrkeelne nimi“ legaaldefinitsiooni. Halduskohus leidis (otsuse p 11), et Eesti ortograafias võõrtäheks loetud tähte sisaldav nimi ei ole veel tingimata võõrkeelne nimi. Halduskohus tõi välja, et nimeseaduse alusel kehtestatud eesti-ladina tähestik ei erista tähte „y“ võõrtähena. Samuti osutas halduskohus sellele, et Statistikaameti avaldatud nimede statistika3 kohaselt on Eestis kasutusel arvukalt i- ja y-lõpulisi eesnimede paralleelvorme. Neist mitmed leidsid sagedast kasutust, näiteks eesnimed Anneli 3425 isikul / Annely 800 isikul, Merili 616 / Merily 375, Heleri 407 / Helery 86, Eveli 464 / Evely 261 jne. Nime Ly esineb rohkem kui nime Lii, vastavalt 1010 / 518. Kõik eelnimetatud y-lõpulised nimed esinesid ka vanuserühmades 0-4 ja 5-9, mistõttu oli neid antud kehtiva nimeseaduse ajal. Veel leidis halduskohus (otsuse p 12), et võõrkeelse nime all tuleb pigem mõista nime, mis on kasutusel mõne muu keele kui eesti keele nimetraditsioonis (näiteks Oksana, Jean, John). Selline nimi ei pruugi sisaldada võõrtähte.
49.Esmalt märgib ringkonnakohus, et halduskohus jättis kaebuse lahendamisel keeleseaduse tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub Siseministeeriumiga, et ka keeleseadust tuleb
https://www.stat.ee/nimed/.
arvestada. Siiski ei nõustu ringkonnakohus Siseministeeriumi tõlgendusega, et nime panekule kohaldub KeeleS § 4 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 71 järgi range kirjakeele norm. Selline tõlgendus ei ole ainuvõimalik. Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (531 SE) seletuskirjas on küll soovitud sellist tulemust saavutada, kuid kohtu jaoks on määrav seaduse enda tõlgendus koosmõjus teiste seaduste ja põhiseadusega. Seejuures on oluline silmas pidada, et keeleseadusel on kaks eesmärki. Üheks keeleseaduse eesmärgiks on reguleerida eesti keele kasutust ametlikus asjaajamises ning selle saavutamiseks sätestab KeeleS § 4 lg 1 ametliku keelekasutuse, st kohustab eelkõige riigi ametiasutusi ja valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi ning kohaliku omavalitsuse ametiasutusi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavaid asutusi, samuti notareid, kohtutäitureid ja vandetõlke ning muid avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutusi. Regulatsioon on võrdlemisi keerukas. Keeleseaduse teiseks eesmärgiks on aga kaitsta eesti keelt laiemalt, sh näiteks meedias. Selle saavutamiseks kehtestab KeeleS § 4 lg 3 kohustuse järgida märksa avaramat eesti keele head tava. Praegusel juhtumil on küsimus lapsele nime valikus ja mitte haldusorganite keelekasutuses, mistõttu on küsitav, kas isikutelt on üldse proportsionaalne nõuda lapsele nimepanekul keeruka range kirjakeele normi järgimist. Samuti tuleb arvestada, et seadus sätestab selgelt ja ühemõtteliselt vanema subjektiivse õiguse oma lapsele ise nimi valida. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 23 lg 1 ls 1 kohaselt esitab lapse seaduslik esindaja sünni registreerimiseks perekonnaseisuasutuses sellekohase avalduse. PKTS § 24 lg 1 kohaselt kantakse lapse isikunimi rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel; lähemalt reguleerib lapsele nime panekut nimeseadus. Veel tuleb arvestada, et vanema õigus oma lapsele nimi ise valida on kaitstud ka põhiõigustega. Riigikohtu üldkogu on selgelt asunud seisukohale: „Erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. [...] Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse“ (RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36).
50.Ringkonnakohus on seisukohal, et tõlgendus, mille kohaselt tuleks nimepanekule kohaldada ranget kirjakeele normi, on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja piirab ülemäära vanemate põhiõigusi. Kaalumisel on seejuures kaalukaussidel vastamisi põhiseaduslikud väärtused. Ühel pool on eesti keele kaitse (PS preambul, § 6, § 51 lg 1 ja § 52 lg 1). Samas on teisel kaalukausil puudutatud põhiõigustena nii vanemate õigus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (PS § 27 lg 3), õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) kui ka üldine vabaduspõhiõigus (PS § 19 lg 1). Seejuures on oluline silmas pidada, et isikute eesnimed mõjutavad keele püsimajäämist üksnes vähesel määral. Palju olulisemat mõju omab nt eestikeelse hariduse või eestikeelse väärtkirjanduse kättesaadavus. Samas on vanemate jaoks valikuõigus nime panekul väga olulise kaaluga. Vanemad elavad reeglina lapsega peale lapse sündi aastaid koos ja kõnetavad last iga päev korduvalt nimepidi. Nimi, mida nad pole saanud vabalt valida, võib jääda neid kogu eluks häirima. Sellest lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et nimepanekul ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid vastavalt KeeleS § 4 lg-le 3 keelekasutuse head tava. Seda järeldust toetab ka tõdemus, et lapsele nime panekul kohalduv keelenõuete regulatsioon peab juba selle oluliselt teistsuguste adressaatide ringi tõttu olema vähem keerukas kui erialase väljaõppega ametnikele suunatud range kirjakeele norm.
51.Eelnevast tulenevalt ja tuginevalt PKTS § 24 lg 1 lausele 2 tuleb seega nimeseadust käsitleda lapsele nime panekul keeleseaduse suhtes eriseadusena, mis täpsustab keelekasutuse head tava KeeleS § 4 lg 3 mõttes ning selle valguses tuleb mõista NS §-des 5 ja 7 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on neid norme otsuse punktides 11 ja 12 õigesti tõlgendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse nende põhjendustega ega pea
vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja Siseministeeriumi poolt NS §-dele 5 ja 7 antud tõlgendusega. Seega lähtub ringkonnakohus nimepanekul sellest, et isikunime kirjutamisel tuleb kasutada eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid (NS § 5 lg 1). Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele ja võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele (NS § 5 lg 2).
52.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega, et eestikeelse isikunimena tuleb antud kontekstis mõista isikunime, mis kasutab eesti-ladina tähti ja sümboleid ning kuulub laiemas mõttes Eesti nimetraditsiooni. Eesti nimetraditsiooni all ei tohi seejuures mõista midagi kivinenut ega ajas muutumatut, vaid midagi dünaamilist ning arenevat. Rahvuslik nimetraditsioon on ajas arenev nähtus, nagu on seda ka keel ise. Näiteks on kehtiva Eesti õigekeelsuskäsiraamatu veebiväljaandes märgitud: „Vanades laenudes on f-i asemel hv või v ning š asemel s: kohv, ohvitser, paragrahv, puhvet, sohva, tahvel, trühvel; konverents, veebruar, platvorm, vorm, vundament; marsruut, plüüs, sarm, snepper.“4 See osutab sellele, et kui nimetatud sõnad tuleksid alles tänapäeval laensõnadena kasutusele, siis kirjutaksime ilmselt paragrahvi asemel paragra(a)f ja vormi asemel form, nagu me kirjutame üldtunnustatult ka fosfor ja asfalt. Keel on alati avatud teistest keeltest pärit mõjutustele. Ringkonnakohus nõustub Siseministeeriumiga, et nimetraditsiooni säilimine on küll avalikes huvides ja et selle kaitset on pidanud legitiimseks ka EIK, kuid selgitab, et selle tagamiseks ei pruugi lapse huve kahjustavate nimede keelamisest kaugemale ulatuvad nimede keelamise alused olla vajalikud meetmed, kuna nimetraditsiooni saab efektiivsemalt ja õigusi vähem piiravamalt tagada näiteks hariduse, selgitustuste ja soovitustega. Seega järgib Siseministeerium iseenesest küll legitiimset eesmärki, kuid on käesoleval juhul rakendanud selleks meetmeid, mis on ülemäärased.
53.Nime kirjapildis olev eesti-ladina tähestiku võõrtäht ei pruugi muuta nime veel võõrkeelseks, kui see oma kõlalt sobitub Eesti nimetraditsiooni ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed sellist kirjapilti oma lastele nimede panekul kasutada soovivad. Statistikaameti eesnime otsingu andmetel leidub Eestis vähemalt viis naist, kel on üks järgnevatest eesnimedest: Annely, Avely, Anny, Cäroly, Elly, Emily, Evely, Geily, Geity, Gerly, Gerty, Helery, Hely, Häly, Janely, Kady, Kaidy, Keidy, Keily, Keity, Kenely, Kerly, Kerty, Kristy, Kädy, Käty, Lilly, Lily, Ly, Marely, Meery, Merily, Rety, Sirely. See loetelu Eestis kasutatud y-lõpulistest naisenimedest ei pruugi olla sugugi täielik, kuid ilmestab, et y-lõpulised naisenimed on võrdlemisi levinud. Rahvuslik nimetraditsioon, mida Siseministeerium soovib kaitsta, ei seisne selles, mis ametnikule või keeleteadlasele meeldib, vaid selles, millised nimed on tegelikult kasutuses. Kuna Eestis on võrdlemisi levinud y-lõpulised naisenimed, siis tuleb tunnistada, et Eesti nimetraditsiooni võivad kuuluda ka y-lõpulised naisenimed. Kaebaja on põhjendatult viidanud sellele, et nimi „Nelery“ on väga sarnane aktsepteeritud nimega „Helery“. Kuna Nelery on ringkonnakohtu hinnangul eelnevast tulenevalt eestikeelne nimi, mis ei ole NS § 7 lg-te 2 ega 3 alusel keelatud, ja mis esineb Eestis tõendatult (vt N.R.e sünnitunnistus) eelnevalt vähemalt ühel korral, puudus vastustajal alus keeldumiseks selle kaebaja taotlusel rahvastikuregistrisse kandmisest. Iseäranis ei ole tegemist tavatu eesnimega NS § 7 lg 3 p 1 tähenduses, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv, vaid eesnimena kasutamiseks täiesti sobiva nimega.
54.Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et Siseministeeriumi seisukohad on ebajärjekindlad. Siseministeerium on ise asunud seisukohale, et näiteks tähti „š“ või „ž“ sisaldavad nimed on eestikeelsed. Ringkonnakohus möönab, et Eesti õigekeelsuskäsiraamatu veebiväljaande järgi ei ole küll tähed „š“ ja „ž“ kvalifitseeritud võõrtähtedeks, kuid juhib tähelepanu sellele, et neid peetakse võõrsõna tunnuseks.5 Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks peaks tähed „š“ või „ž“ olema eesti keelele omasemad kui täht „y“. Erinevuseks on nende päritolu ilmakaar. Vahetegu võõrtähe, mis küll eesti-ladina tähestikus sisaldub, kuid mida kirjakeeles normi järgi kasutada ei tohi, ja eestikeelse tähe vahel, mida tohib kasutada, aga mis on võõrsõna tunnuseks, võib küll olla keeleteaduse seisukohalt vajalik, kuid selline vahetegu ei saa olla legitiimne alus keelata inimestel oma lapsele nime valimast. Ka Riigikohus leidis, et „kaasajal ei tohiks rahvusliku identiteedi kaitse välistada nime muutmist“ (RKPJKo 03.05.2001, 3-4-1-6-01, p 19). Kui see ei välista nime muutmist, siis ei tohi see ülemäära takistada ka nime panekut. Teine ja veelgi tõsisem vastuolu seisneb selles, et Siseministeerium püüab oma lapsele nime valida soovivale lapsevanemale peale sundida ranget eesti kirjakeele normi, lähtudes seejuures rahvusliku nimetraditsiooni kaitse eesmärgist. Ringkonnakohus juhib vastustaja ja Siseministeeriumi tähelepanu sellele, et traditsiooni kaitse kuulub juba terminoloogiliselt KeeleS § 4 lg 3 alla, mis kaitseb märksa avaramat keelekasutuse head tava. Samale järeldusele viivad ka sisulised argumendid (vt eelpool pinktid 49–50). Tava kaitse puhul ei tule aga lähtuda rangest kirjakeele normist.
55.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et perekonnaseisuametil on nime osas kaalutlusõigus. Kuna isikul on nii seadusest kui põhiseadusest tulenevalt subjektiivne õigus valida oma lapsele NS §-st 7 tulenevate piirangute raames nimi vabalt, siis on ainetud halduskohtu arutlused haldusorgani kaalutlusõiguse teemal (otsuse punktid 15-17).
56.Ringkonnakohus lisab, et eelnev mõttekäik kehtib ka juhul, kui asuda seisukohale, et Nelery on hoolimata tõendatud varasemast kasutuskorrast uudisnimi. Vastustaja ega Siseministeerium ei seadnud kahtluse alla, et vanemad on vabad andma oma lapsele ka eestikeelset uudisnime. Kaebaja on põhjendatult osutanud sellele, et nimi „Nelery“ on oma kõlalt väga sarnane aktsepteeritud nimele „Helery“. Kui asuda seisukohale, et hoolimata sellest, et Eestis ja Rakveres on juba varem kantud rahvastikuregistrisse naisenimi „Nelery“, tuleb seda nime lugeda uudisnimeks, siis tuleb seda lubada eestikeelse uudisnimena hoolimata sellest, et nime viimane täht on „y“. Seda sellepärast, et Eestis on praegusel ajal juba kasutusel sedavõrd suur hulk naisenimesid, mis lõpevad y-ga, ning sellepärast, et lapsevanematel on vabadus mõelda välja ka uusi nimesid.
57.Ringkonnakohus selgitab, et samale tulemusele viib ka EIK-i asjakohaste lahendite appi võtmine nimeseaduse tõlgendamisel. Siseministeerium on tuginenud EIK-i otsustele asjades Mentzen vs. Läti (nr 71074/01) ja Johansson vs. Soome (nr 10163/02). Viimasele on viidanud ka Riigikohus (03.07.2020. a määruse p 16). Asjas Mentzen vs. Läti transkribeeris Läti pädev haldusorgan kaebaja perekonnanime „Mentzen“ talle väljastatud isikut tõendavas dokumendis lätipäraseks nimeks „Mencena“. EIK tunnistas kaebuse mittevastuvõetavaks, kuna Läti võimud lubasid lisada algse nimekuju „Mentzen“ ametlikesse dokumentidesse ning kinnitasid, et mõlema nimekuju õiguslik tähendus Lätis on võrdne. Asjas Johansson vs. Soome soovisid kaebajad panna oma pojale nimeks Axl, kuid pädev haldusorgan keeldus põhjendusega, et see ei vasta Soome nimetavale. Soome kohtud jätsid kaebajate kaebused rahuldamata. EIK leidis,
et Soome oli rikkunud EIÕK artiklit 8. Esiteks tugines EIK sellele, et nime „Axl“ oli varasematel juhtudel Soomes peetud lubatavaks (p 33). Edasi kordas EIK Mentzeni lahendis väljendatud seisukohta, et rahvusliku nimetava kaitse on legitiimne eesmärk (p 36). Kuid seejärel analüüsis EIK sisuliselt, kuivõrd nimi „Axl“ erineb Soome nimetava järgi lubatud nimedest, ja leidis, et see ei erinenud oluliselt teistest Soomes kasutuses olnud nimedest nagu „Alf“ või „Ulf“ (p 38). Samuti rõhutas EIK, et antud juhul puudusid argumendid kaitsmaks lapse huve vanemate valitud nime eest (p 38). Seetõttu leidis EIK ühehäälselt, et Soome oli rikkunud EIÕK artiklit 8. Asudes eelneva valguses analüüsma käesolevat juhtumit, on nimi „Nelery“ sarnasem Eestis aktsepteeritud nimega „Helery“ kui oli nimi „Axl“ nimega „Alf“ või „Ulf“, sest erinev on ainult nime algustäht. Seetõttu on väga tõenäoline, et EIK peaks antud juhul avaliku võimu keeldumist lubada nime „Nelery“ EIÕK rikkumiseks. Samuti tuleb arvestada seda, et nimes „Axl“ sisaldub täht „x“, mis on soome keele jaoks võõrtäht.6 Ometi ei pööranud EIK sellele aspektile mingit tähelepanu, vaid võrdles nime „Axl“ nimedega „Alf“ ja „Ulf“, mis ei sisalda ühtegi soome keele võõrtähte. Kuna soome keel on eesti keelele lähedane keel, saab sellele analoogiale tuginedes järeldada, et vastustaja ja Siseministeeriumi väitel, et y on võõrtäht, ei saa antud kontekstis olla määravat tähendust.
58.Ringkonnakohus lisab, et vastustaja keeldumine nime „Nelery“ rahvastikuregistrisse kandmisest oleks õigusvastane ka siis, kui asuda seisukohale, et Nelery on siiski võõrkeelne nimi. Seejuures rõhutab ringkonnakohus, et ei pea Neleryt võõrkeelseks nimeks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et mõiste „võõrkeelne eesnimi“ NS § 7 lg 11 mõttes on määratlemata õigusmõiste, kuid täpsustab, et määratlemata õigusmõistete sisustamisel on kohtul reeglina täiemahuline kontrolliõigus. Ainult erandjuhul võib haldusorganil olla hindamisruum. Määratlemata õigusmõiste erineb kaalutlusõigusest selle poolest, et esimesel juhul on normi eeldused määratlemata, ütlemata midagi normi õigusliku tagajärje struktuuri kohta, teisel ei ole aga normi eelduste kohta midagi öeldud, vaid ainult seda, et õigusliku tagajärje osas esineb kas otsustus- ja/või valikukaalutlus. Määratlemata õigusmõiste ja kaalutlusõigus võivad esineda ka koos ühes normis. Normi eelduste määratlematus ei saa kuidagi muuta normi õigusliku tagajärje struktuuri. Samuti ei mõjuta normi õigusliku tagajärje struktuur kuidagi seda, kas normi eeldused on üheselt selged või määratlemata. Tegemist on avaliku õiguse normiteooria põhialuste hulka kuuluva eristusega. See, kas normi eeldused on selged või määratlemata, samuti see, milline on normi õiguslik tagajärg, tuleb normiteksti tõlgendamise teel iga konkreetse normi puhul kindlaks teha.
59.Vastustaja ja Siseministeerium möönavad, et Eestis ei ole keelatud oma lapsele soovi korral panna võõrkeelset nime, mida kasutatakse teistes riikides. Samas väidavad vastustaja ja Siseministeerium, et Facebooki lehekülgi ei saa arvestada usaldusväärse tõendusena, kuna selles keskkonnas võivad isikud kasutada mitteametlikke nimesid, ning et nime kasutuse tõestusena lähevad arvesse nimeraamatutes, teiste riikide nimestatistikates ja Internetiotsingutes usaldusväärsetel nimelehekülgedel esinevad nimed. Kaebaja on seevastu välja toonud, et Facebook kontrollib kahtluse korral nime vastavust tegelikkusele ja võib nõuda dokumendist koopiat ning koopia mitte esitamisel konto suletakse. Seetõttu tuleb lugeda Facebooki väljavõtet tegelikult esineva nime kohta usaldusväärseks tõendiks. Samuti on kaebaja toonud välja, et on ebatõenäoline, et nimi, mis väidetavalt kasutusel ei ole, esineb Facebooki lehel sedavõrd mitmel korral, ilma et Facebook neid kontosid sulgenud oleks. Ringkonnakohus ei mõista, millele tugineb vastustaja ja Siseministeeriumi täiendavate tõendite esitamise nõue ning milliseid Interneti-lehekülgi tuleks käsitada usaldusväärsetena, kui
https://scripta.kotus.fi/visk/sisallys.php?p=7.
Facebook seda väidetavalt ei ole.
60.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Selle järgi võib haldusmenetluses põhimõtteliselt olla tõendiks iga tõend, millega saab vaidlusalust asjaolu tõendada. Õiguskirjanduses on selgitatud: „Selleks, et mõnda asjaolu tõendatuks lugeda, ei pea olema selles 100% kindel. Tõendi arvestatavaks ja oluliseks lugemiseks piisab, et vastupidine võimalus (s.o tuvastatava asjaolu puudumine) on juhtumi asjaolusid mõistlikult kaaludes praktiliselt välistatud. Kui tõendite vasturääkivuse või puudulikkuse tõttu peaksid tekkima tõsised kahtlused planeeritava otsuse õiguspärasuses, siis tuleb haldusorganil kaaluda täiendavate tõendite kogumist“ (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 175). Sellest nähtuvalt ei oleks tohtinud vastustaja kaebaja esitatud Facebooki väljavõtteid kõrvale heita, vaid oleks pidanud ise välja selgitama, kuivõrd usaldusväärsed need on. Kuid veelgi olulisem on antud juhul tõendamiskoormuse jaotus. Nimelt on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus avalduse esitanud lapsevanemal on seadusest ja põhiseadusest tulenev põhimõtteline õigus valida lapsele nimi. Sellisel juhtumil kehtib üldtunnustatult järgmine tõendamiskoormuse jaotus: „Kui isikul on põhimõtteliselt õigus soodustusele, kuid esinevad seda õigust piiravad normid, siis on asutuse ülesandeks juba tõendada, et esineb faktiline alus mõne piirangu kohaldamiseks“ (samas, lk 176). Sellest tulenevalt ei pea avalduse esitaja tõendama 100%-liselt nime esinemist mujal, vaid haldusorgan peab mittenõustumise korral tõendama nime mitteesinemist. Seda ei ole aga ei vastustaja ega Siseministeerium tõendanud. Vastupidi, ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja esitatud Facebooki väljavõtted ning samuti veebilehtede www.myheritage.com ja www.ancestry.com väljavõtted on täiesti piisavad tõendid tõendamaks, et nimi „Nelery“ on mujal maailmas kasutuses. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Facebook kontrollib liitumisel, kas tegemist on tegelikult eksisteeriva isiku õige nimega.7 Järelikult tuleb Facebooki väljavõtteid pidada praegusel ajal piisavalt usaldusväärseteks tõenditeks. Seega oleks vastustaja keeldumine Nelery rahvastikuregistrisse kandmisest ilmselgelt õigusvastane ka siis, kui lugeda Nelery võõrkeelseks nimeks.
61.xxx
62.Nagu eelnevalt märgitud on kaebajal PKTS § 24 lg 1 lausest 1 ja põhiõigustest (PS § 19 lg 1, § 26, § 27 lg 3) tulenev subjektiivne õigus valida oma lapsele sobiv eesnimi ise. Järelikult leidis halduskohus õigesti, et kaebaja kohustamisnõue kuulub rahuldamisele. Siiski eksis halduskohus õiguslikus hinnangus selles osas, et pidas vastustaja keeldumisotsust kaalutlusotsuseks. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et tegu ei ole kaalutlusotsusega, vaid seotud otsusega (otsuse punktid 55 ja 58), mis tähendab seda, et juhul, kui perekonnaseisuasutusel puuduvad alused soovitud nime registrisse kandmisest keeldumiseks, siis on perekonnaseisuasutus kohustatud soovitud nime registrisse kandma. Seotud õigusliku tagajärjega haldusotsuse puhul on haldusorganil niisiis ainult üks võimalus taotletud haldusakti andmisest keeldumise õigusvastasuse kõrvaldamiseks ja selleks on taotletud haldusakti andmine. Ringkonnakohus selgitab, et käsitab lapse sünnikannet rahvastikuregistris tuvastava haldusaktina HMS § 51 lg 1 mõttes. III
https://www.facebook.com/terms.php, p 3 alap 1.
63.Kokkuvõttes on niisiis kaebajal subjektiivne õigus panna oma lapsele nimeks Nelery ja vastustaja keeldumine selle registreerimisest on õigusvastane. Vastustajal tuleb seetõttu kanda rahvastikuregistrisse kaebaja lapse nimena „Nelery“.
64.Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab kaebaja lapse sünnikande eesnime „Neleri“ osas ja kohustab Rakvere Linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kaebaja lapse eesnimena sisse „Nelery“.
65.Kaebaja on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse, soovides enda ajakulu hüvitamist advokaadi tunnihinna alusel. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et hüvitatavad menetluskulud on sätestatud HKMS §-des 101–107. HKMS § 101 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Ilmselgelt ei ole tegu kaebaja kohtukuludega. Kohtuvälised kulud on sätestatud HKMS §-s 103 ning selle lg 1 kohaselt on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (p 1), menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (p 2), menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek (p 3) ning menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud (p 4). Kaebaja soovitud enda ajakulu hüvitamine ei kuulu ühegi nimetatud punkti alla, mistõttu ei saa kohus seda vastustajalt välja mõista. Järelikult jääb menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata.
66.HKMS § 175 lg 4 sätestab, et kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka HKMS § 175 lg-s 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. Ringkonnakohus leiab, et avalikkusel võib olla huvi saada teada käesoleva otsuse põhjendused, mistõttu ei ole põhjendatud otsuse põhjenduste tervikuna avaldamata jätmine. Küll aga leiab ringkonnakohus, et käesoleva otsuse põhjenduste punkti 61 avaldamise osas on kaebaja lapse eraelu kaitse huvi kaalukam üldisest kohtumenetluse avalikkuse põhimõttest (põhiseaduse § 24 lg 3, HKMS § 2 lg 7). Käesoleva otsuse põhjenduste p 61 avaldamine ei ole kandvate põhjenduste jälgitavuse seisukohalt tingimata vajalik, kuid võib kahjustada kaebaja lapse eraelu. Otsuse avaldamisel tuleb käesolev otsus avaldada seega ilma otsuse punktita 61.
67.Vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 vastustaja enda kanda.
68.Ringkonnakohus selgitab kaebajale täiendavalt, et vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida; riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kaebaja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et ta sattus seoses käesoleva kohtumenetlusega suure meedia tähelepanu alla, mis oli stressi tekitav. Samas on kaebaja ise käesoleva menetluse teemal ajakirjandusega suhelnud.8 Sellest lähtuvalt ei asenda ringkonnakohus omal initsiatiivil kaebaja nime otsuses mõne tähemärgiga. Küll aga võib kaebaja seda halduskohtult ja ringkonnakohtult soovi korral hiljem taotleda.
69.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja lapse perekonnanime otsuses läbivalt tähemärgiga X.
70.Kuna ka halduskohtu otsus sisaldab kaebaja lapse perekonnanime, täiendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg-le 3 ja § 200 p-le 3 tuginedes halduskohtu otsuse resolutsiooni punktiga 5 järgmises sõnastuses: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses Nelery Xi perekonnanimi läbivalt tähemärgiga X“.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.