4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.12.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Kadri Trilljärv esitas Rakvere Linnavalitsusele 19.09.2018 lapse sünni registreerimise avalduse (digitaalse toimiku leht (dtl) 26-28), milles soovis registreerida oma
12.09.2018.a sündinud lapse sünni ja anda lapsele eesnime Nelery.
2.Siseministeerium edastas 05.10.2018 Rakvere Linnavalitsusele isikunimekomisjonis kujundatud seisukoha (dtl 33-34). Selle kohaselt on kirjakeele norm määratud õigekirjutuse, häälduse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“, mille üheks osaks on Tiiu Erelti „Eesti ortograafia”. Juhindudes eesti keele õigekirjutuse reeglitest ei ole soovitud nimi Nelery kooskõlas nimeseaduse (NS) § 5 lg 2 sätestatuga. Eestikeelses nimes võivad esineda eesti tähestiku tähed. Võõrtähti (näiteks c, x, y, w) sisaldavad nimed on võõrkeelsed nimed ja peavad leidma teises riigis kasutust. Nime kasutuse tõestusena lähevad arvesse nimeraamatutes, teiste riikide nimestatistikates, Interneti-otsingutes usaldusväärsetel nimelehekülgedel esinevad nimed. Facebooki lehekülgi ei saa arvestada usaldusväärse tõendusena, kuna selles keskkonnas võivad isikud kasutada mitteametlikke nimesid. Ka peretraditsioonide jätkamiseks valitud eesnimi peab vastama NS nõuetele ega anna alust jätta arvestamata NS sätestatut. Rahvastikuregistri andmetel on eesnimi Nelery antud eesnimeks 1995. aastal sündinud lapsele, mil käesoleval ajal kehtiv NS (sh nimede õigekirjutuse nõuded) ei kehtinud. Seetõttu ei saa rahvastikuregistrisse kantud 1995.a Eestis sündinud isikut võtta eesnime tõenduse aluseks. Kasutades nimeraamatuid, teiste riikide nimestatistika lehekülgi (Soome, Rootsi Taani, Norra, Holland) ja keeleteadlaste poolt usaldusväärseks peetavaid Interneti-otsinguid, ei leidnud isikunimekomisjon Nelery kasutuse kohta teistes keeltes tüdruku eesnimena tõestust. Soovitud eesnime lähedane variant on näiteks Neleri (nimi vastab eesti nimede õigekirjutusele). Lähtudes eeltoodust leiti komisjonis, et nimi Nelery on vastuolus NS nõuetega.
3.Kaebaja esitas 15.10.2018 avalduse (dtl 7), milles märgib, et paneb koos lapse isaga hetkel lapse eesnimeks Neleri, et saaks lapsega teha edasisi toiminguid, kuid ei nõustu nime kirjapildiga ning soovib lapse eesnimeks Nelery. Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018.a sünnikandega nr 123-10-2018/161 anti lapsele eesnimeks Neleri.
4.Kaebaja esitas 06.11.2018 Siseministeeriumile vaide (dtl 8), milles vaidlustas Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018.a sünnikande. Kaebaja taotles asja uut otsustamist ning lapse eesnime asendamist nimega Nelery. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele ning kaebajal on lapse seadusliku esindajana õigus valida lapsele meelepärane nimi. Lisaks on Eestis selline eesnimi olemas. Keeldumine sellise eesnime registreerimisest, mis on juba heaks kiidetud, ei ole õiguspärane. Kuigi Nelery ei vasta Eesti õigekirjareeglitele, vastab see inglise keelsele kirjapildile sama palju kui nt nimi Helery, mis on Eestis lubatud nimi.
5.Siseministeerium jättis 18.12.2018.a vaideotsusega nr 10-6/993-6 (dtl 9-13) vaide rahuldamata.
6.Kadri Trilljärv esitas 18.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 2-4) ja 22.04.2019 täiendava avalduse (dtl 20). Kaebaja taotles Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018.a sünnikande tühistamist osas, millega anti lapsele eesnimi Neleri ning vastustaja kohustamist asja uueks otsustamiseks ja lapsele eesnime Nelery andmiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse sünnikande osalise tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Kaebaja ei olnud teadlik, et vastustajal tuli eesnime andmisest keeldumise otsus vormistada kirjalikult, ja ta ei osanud seda nõuda. Kaebajale on tutvustatud nimekomisjoni seisukohta, milles selgitati tema valitud nime mittesobivust. Vastustaja on kaebajale andnud võimaluse otsida ise internetist, kas eesnimega Nelery isikuid leidub teistes riikides. Kaebaja on leidnud nime esinemise sotsiaalvõrgustikus Facebook ja on vastava info saatnud vastustajale. Kaebaja
teada kontrollib Facebook kahtluse korral nime vastavust tegelikkusele. Kaebaja soovib, et nimi lõpeks tähega „y“, kuna lapse isa poolt on lähisugulaste naiste nimedes kõigil „y“. Kaebaja nõustus lapsele eesnime Neleri panemisega, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud lapsega teha edasisi toiminguid. Kuna kaebajal puudub vastustaja dokument eesnime andmisest keeldumise kohta, tuleb kaebajal lähtuda Siseministeeriumi 18.12.2018.a vaideotsuse seisukohtadest. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et põhiseadusest tulenev vaba eneseteostuse õiguse riive ning perekonnaelu- ja eraelu puutumatuse riive on õigustatud eesti rahvuse ja kultuuri säilimise eesmärgil. Statistikaameti andmetel on eesnime Neleri koos kaebaja lapsega kasutatud üheksal inimesel, mille põhjal ei saa öelda, et tegemist on eesti rahvusliku nimega. Kaebaja hinnangul ei saa „i“ või „y“ nime lõpus eesti rahvust või kultuuri ohustada. Eesnimi Nelery on rahvastikuregistris ühel korral esindatud. Lähtudes demokraatlikust põhimõttest, kui ühele on kunagi midagi lubatud, tuleks lasta ka teistel sama teha. Vastustaja ei saa olla päris kindel, kas nimi leiab kasutust teistes riikides või mitte, kuna erinevate riikide statistikalehed on üles ehitatud samamoodi nagu Eesti Statistikaameti leht. Viimasel lehel päringu tulemusena tundub nagu nime Nelery Eestis ei eksisteeriks, vaatamata sellele on üks Nelery Eestis olemas. Kaebaja põhiõigusi rikub see, kui tal ei lasta panna oma lapsele meelepärast, ilusat ning lihtsat tüdruku eesnime.
7.Vastustaja leiab 31.05.2019.a vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja möönab, et nime andmisest keeldumise kohta oleks pidanud koostama kirjaliku haldusakti. Samas on kaebajal selge arusaam, et linnavalitsus keeldus nime andmisest isikunimenõukogu arvamuses ja vaideotsuses toodud põhjendustel. Kaebajale on nime andmisest keeldumise põhjuseid selgitatud korduvalt, põhjalikult ja ammendavalt. Haldusakti saab kontrollida ja kaalutlusi arvestada ka muul viisil kui ainult haldusakti enda kaudu. Vastustaja lähtus nime andmisest keeldumisel isikunimenõukogu arvamuses ja vaideotsuses toodud kaalutlustest ning viis läbi tavapärase menetluse. Linnavalitsus kontrollis eesnime Nelery kasutamist Siseministeeriumis kasutatavast lubatud nimede andmestikust, lisaks teiste riikide veebilehtede kaudu, mille loetelu on toodud ametnikule mõeldud abimaterjalis. Läbiviidud menetluse tulemusena ei leidnud tõestust nime Nelery kasutamisele teises riigis ning lapsele ei olnud seetõttu võimalik anda nimeks Nelery. Asjaolu, et Eestis on ühel isikul eesnimi Nelery, ei anna õigust nõuda lapsele nime andmist, mis ei vasta kehtivale nimeseadusele. Kaebaja tugineb nimeseaduse vastuolule põhiseadusega. Vastustaja peab rakendama nimeseadust. Isegi kui linnavalitsus jõuab menetluse käigus arusaamisele, et seadus võib olla vastuolus põhiseadusega, ei ole vastuolu tuvastamine linnavalitsuse pädevuses ja seadust tuleb rakendada sellisena nagu see kehtib. Kohtu seisukoht
8.Kaebaja soovis oma lapsele sünni registreerimisel anda eesnimeks Nelery. Vastustaja keeldus lapsele eesnime Nelery andmisest, põhjendades seda sellega, et nimi on selles sisalduva tähe „y“ tõttu võõrkeelne. Selleks, et seda nime kasutada, peaks nimi olema kasutusel teises riigis eesnimena, kuid nime Nelery kontrollimisel selle kasutust eesnimena ei leitud. Vastustaja võimaldas panna lapsele eesnime Neleri.
9.Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 23 lg 1 esimese lause kohaselt esitab lapse seaduslik esindaja sünni registreerimiseks perekonnaseisuasutuses sellekohase avalduse.
PKTS § 24 lg 1 kohaselt kantakse lapse isikunimi rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel.
10.NS § 5 lg 1 alusel kasutatakse isikunime kirjutamisel eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. NS § 5 lg 2 kohaselt peab eestikeelse isikunime kirjapilt vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Vabariigi Valitsus on nimeseadusest tuleneva volituse alusel andnud määruse „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“. Määruse § 1 lg 1 kohaselt eeldatakse, et isikunime kirjutamine vastab nõuetele, kui isikunimede kirjutamisel kasutatakse Eesti standardis EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas” määratletud eesti-ladina tähtede loetelu ESET1 tähti (määruse lisa 1). Lisas 1 sisaldub eesti-ladina tähtede põhiloetelus täht „y“. Vastustaja viidatud „Eesti ortograafia” järgi on täht „y“ võõrtäht, mida kasutatakse võõrnimede ja võõrkeelsete sõnade kirjutamisel.
11.Nimeseaduses või muudes õigusaktides ei ole antud mõiste „võõrkeelne nimi“ legaaldefinitsiooni. Kohus ei nõustu vastustajaga, et võõrkeelseks nimeks saab lugeda iga nime, mis sisaldab „Eesti ortograafias” võõrtäheks loetud tähte. Esiteks ei erista nimeseaduse alusel kehtestatud eesti-ladina tähestik tähte „y“ võõrtähena. Teiseks on väide, et iga tähte „y“ sisaldav nimi on NS § 5 lg 2 või § 7 lg 11 tähenduses võõrkeelne nimi, vastuolus välja kujunenud nimetraditsiooniga. Statistikaameti avaldatud nimede statistika (www.stat.ee/public/apps/nimed/) kohaselt on Eestis kasutusel arvukalt i- ja y-lõpulisi eesnimede paralleelvorme. Neist mitmed leiavad sagedast kasutust, näiteks eesnimed Anneli 3425 isikul / Annely 800 isikul, Merili 616 / Merily 375, Heleri 407 / Helery 86, Eveli 464 / Evely 261 jne. Nime Ly esineb rohkem kui nime Lii, vastavalt 1010 / 518. Kõik eelnimetatud y-lõpulised nimed esinevad vanuserühmades 0-4 ja 5-9, seega on neid antud kehtiva nimeseaduse ajal. Eeltoodust tuleneb, et kuigi nimes sisalduv võõrtäht võib viidata, et tegemist võib olla võõrkeelse nimega, siis ei ole õige väita, et nimes sisalduv võõrtäht muudab nime automaatselt võõrkeelseks nimeks. Ilmselgelt ebaproportsionaalne oleks lugeda kõik näitena toodud y-lõpulised nimevormid võõrkeelseteks ja Eestis ebasoovitavateks.
12.Kohtu hinnangul tuleb NS § 5 lg 2 ja § 7 lg 11 nimetatud võõrkeelse nime all pigem mõista nime, mis on kasutusel mõne muu keele kui eesti keele nimetraditsioonis. Selline nimi ei pruugi sisaldada võõrtähte „Eesti ortograafia“ tähenduses (näiteks Oksana, Jean, John). Sisuliselt on võõrkeelse nime mõistet nii sisustanud ka vastustaja, kuna ta tegi kaebajale ettepaneku välja selgitada, kas kaebaja soovitud nimi on mõnes riigis eesnimena kasutusel.
13.Vastustaja tegi kindlaks, et nime Neleri on (kaebaja last arvestamata) Eestis antud kaheksal ja nime Nelery ühel korral. Vastustajal ei õnnestunud leida andmeid selle kohta, et Nelery oleks eesnimena kasutusel mõnes teises riigis. Seda arvestades on kohtu hinnangul tegemist pigem uudisnimega. Nimeseadusest ei tulene üldist keeldu anda lapsele eesnimi, mida varem kasutatud ei ole või on kasutatud väga vähe. Tavatu eesnimi on NS § 7 lg 3 p 1 alusel lubamatu üksnes juhul, kui see oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv. Kohtuasja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu.
14.Kaebaja väitel on talle kehtestatud piirangud lapsele eesnime valimisel vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Kohus tõlgendab seda taotlusena põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks põhjust, kuna nimeseadust on võimalik tõlgendada nii, et see on põhiseadusega kooskõlas. Ühelt poolt on õige, et PS preambuli järgi peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Teiselt poolt sätestab PS § 26, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Õigust valida nime seostataksegi eelkõige eraelu puutumatuse kaitsega (Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; www.pohiseadus.ee; § 26 kommentaar 4). Nimeseaduses sätestatud piiranguid eesnime valikule tuleb kohtu hinnangul tõlgendada ja kohaldada proportsionaalselt. Eestis on läbi aastakümnete olnud kasutusel arvukalt i- ja ylõpulisi paralleelseid eesnime vorme. See näitab, et neid nimevorme ei saa pidada eesti keelt või kultuuri ohustavaks.
15.Vaidlustatud sünnikande puhul on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. HMS § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab keelduv otsus olema kirjalikult põhjendatud. Vaidlus puudub selles, et vastustaja ei vormistanud kaebaja soovitud eesnime andmisest keeldumist kirjaliku põhjendatud haldusaktina. Vastustaja on möönnud, et seda oleks tulnud teha. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-49-08 (p 11), et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama PS § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest põhjendustest haldusakti andmisel (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-29-12, p 20). Kohtu hinnangul olid praegusel juhul kaebajale algusest peale teada põhjendused, miks vastustaja tema soovitud nimega ei nõustunud. Kirjaliku haldusakti puudumine ei takistanud kaebajal sünnikande tähtaegset vaidlustamist. Üksnes kirjaliku haldusakti puudumine ei oleks vastustaja otsuse tühistamist kaasa toonud.
16.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on valesti kindlaks teinud, et nime Nelery tuleb lugeda NS tähenduses võõrkeelseks nimeks. Piisavad ei ole vastustaja kaalutlused nime Nelery keelamiseks olukorras, kus nimi Neleri on vastustaja hinnangul nimeseadusele vastav. Nimeseadusega ei ole kooskõlas eesnime keelamine üksnes põhjendusel, et see sisaldab „Eesti ortograafias“ võõrtäheks loetud tähte. Vastustaja ei ole arvestanud pikaajalist praktikat i- ja y-lõpuliste nime paralleelvormide osas. Vastustaja ei ole asjaolusid kindlaks teinud ja
kaalutlusõigust teostanud õigesti. Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018.a sünnikanne tuleb eesnime osas tühistada.
17.Kui kohus rahuldas tühistamisnõude, siis on kaebaja avaldus lapsele eesnime andmise osas lahendamata. See tähendab, et vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 alusel võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 ütleb, et kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel antava haldusakti korral teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohtule nähtuvalt on vastustajal kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel kaalumisruum. Vastustajal tuleb küll arvestada käesoleva otsuse põhjendustega, kuid siiski tuleb läbi viia nime lubatavuse terviklik hindamine. Seetõttu ei saa kohus teha vastustajale definitiivset ettekirjutust anda lapsele eesnimeks Nelery. Vastustajal tuleb hinnata kaebaja soovitud eesnime vastavust kõigile nimeseaduse nõuetele ja kaalutlusõigust teostades jõuda järeldusele, kas kaebaja soovitud nimi on lubatav.
18.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Menetluskulud. Otsuse avaldamine
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmise kohustus vastustajal. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (dtl 21). Selle summa mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib. Kuna kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel muud võimalikud menetluskulud välja mõistmata.
20.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema ja tema lapse ühest identifitseerimist võimaldavate andmete (nimi, sünniaeg) avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2021 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebaja vastuse lisadena esitatud väljavõte Statistikaameti koduleheküljelt eesnime Neleri kohta, Nelery X sünnitunnistus, pildid Facebookist nime vastavuse kohta tegelikkusega, väljavõte Facebookist Nelery nime kohta, väljavõte veebilehelt
www.myheritage.com nime Nelery kohta ja väljavõte veebilehelt www.ancestry.com nime Nelery kohta asja materjalide juurde.
2.Tagastada kaebajale advokaadi e-mail.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2019. a otsuse resolutsiooni p 1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada Rakvere Linnavalitsuse 19.10.2018. a Neleri X sünnikanne eesnime „Neleri“ osas ja kohustada Rakvere Linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kaebaja lapse eesnimena sisse „Nelery“.
6.Jätta vastustaja apellatsiooniastme menetluskulu vastustaja enda kanda.
7.Tunnistada menetlus Nelery X sünnitunnistuse osas kinniseks.
8.Otsuse avaldamisel mitte avaldada käesoleva otsuse punkti 61 ja asendada Nelery X perekonnanimi otsuses läbivalt tähemärgiga X.
9.Täiendada Tartu Halduskohtu 26.11.2019. a otsuse resolutsiooni punktiga 5 järgmises sõnastuses: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses Nelery X perekonnanimi läbivalt tähemärgiga X.“
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.